|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit
bes`ee <26i> (munavalgeküpsis). Besee+kook <-koogi>, besee+tort
`eesel <2e: `eesli, `eeslit>. Koormakandja eesel. Olen nagu eesel kahe heinakuhja vahel ma ei oska kahe võimaluse vahel valida. Ema+eesel, hobu+eesel, kodu+eesel, mets+eesel. Eesli+mära, eesli+täkk <-täku>, eesli+varss. Eesli+mäng = eesel (kaardimäng)
ese <4: eseme, eset> asi; objekt. Ilu+ese, kunsti+ese, luksus+ese, mälestus+ese, mööbli+ese, riietus+ese, tarbe+ese, vääris+ese. Kuld+ese, portselan+ese, nahk+ese. Pildistus+ese fot, vaatlus+ese pildistus-, vaatlusobjekt. Lepingu+ese jur
esik+ esimene: esik+kogu nt esikluulekogu, esik+laps <-lapse> esimesena sündinud laps, esik+romaan, esik+teos, esik+töö
ges`enk <22e: -sengi, -s`enki> maapinnale mittesuubuv püstkaeveõõs
kese <5: k`eskme, keset> keskpunkt, keskkoht, tsenter. Tsükloni kese. Keskmest väljas (rikkena) ekstsentriline. Hoolitsuse keskmes (keskpunktis). Raskus+kese füüs
keset mida (mille) keskel, (mille) keskele, kesk (mida). Pandi, on keset lauda. Sattus, seisab keset inimesi
k`esk mida keset (mida), (mille) keskel, (mille) keskele. Kesk taevast, ööd, õitsvaid lilli
k`esk+ keskmine, keskel asetsev: kesk+ala, kesk+aste <-`astme>, kesk+koht, kesk+osa; kesk+erakond, kesk+lõik mat, sõj, kesk+lööv eh, kesk+register muus, kesk+aju anat, kesk+sugu keel neutrum, kesk+pealine antr; keskne, juhtiv, tsentraalne: kesk+arhiiv, kesk+komitee hrl nõuk, kesk+ladu, kesk+nõukogu, kesk+raamatukogu, kesk+valitsus, kesk+võim
l`eek <22e: leegi, l`eeki>. Põleb leegiga, on leekides leegitseb. Küünla+leek, gaasi+leek, tule+leek. Armu+leek armutuli, -lõõm. Leek+punane leekivpunane, leek+ahi tehn, leek+toru tehn (aurukatlal), leek+punkt füüs. Leegi+taoline leekjas, leegi+heitja sõj
l`esk <22i: lese, l`eske> ka aiand isamesilane. Jäi leseks. Lesk naisterahvas (lesestunud). Lesk+mees, lesk+naine. Lese+kann <-kannu> viljastamata munaga kärjekann
maser <2e: -i> füüs mikrolainete kvantgeneraator
m`as'k <22e: mas'ki, m`as'ki>. Rebib v kisub lipitsejalt maski maha ülek näitab lipitseja tõelist olemust. Gaasi+mask, hapniku+mask, karnevali+mask, teatri+mask, suri+mask, kips+mask, kuld+mask, marli+mask. Iluravi+maskid: pärmi+mask, toite+mask. Maski+ball, maski+kostüüm, maski+teater
m`eel <13: meele, m`eelt>. Kõik meeled on ärevil. Kuues meel mingi eriline vaist. Äkilise meelega inimene (äkilise loomuga, äkiline). Poole meelega vanamees (poolearuline). Meel läheb kurvaks. Muheleb heast meelest v hea+meelest. Miski pole sulle meele järele, meele järgi, meelt+mööda v meelt mööda, meele+pärast. Õpetused ei jää meelde. Jäta meelde, tuleta meelde. Torkas, turgatas, kargas meelde, et .. Kas sul on kõik meeles? Pea meeles! Mul läks meelest (ära) mul ununes. Olgu sul pikka meelt (kannatlikkust). Ära heida meelt. Tõttab meelt lahutama (puhkama, lõbutsema). Kuulmis+meel, nägemis+meel, huumori+meel, ilu+meel. Paha+meel = meele+paha. Mehe+meel, lapse+meel. Ohvri+meel, üks+meel. Meele+rahu, meele+sõgedus, meele+teravus, meele+tusk, meele+ärevus, meele+ülendus. Meele+rakk <-raku> anat, zool. Meelt+liigutav tegu. Meeli+segav jutt. Meelte+väline taju (parapsühholoogias)
m`eem <22e: meemi, m`eemi> mingis kultuuris inimeselt teisele jäljendamise teel leviv idee, sümbol, käitumine v stiil, sealhulgas meloodia, käibesõna, mood jms
m`eer <22e: meeri, m`eeri> linnapea
m`ees <13: mehe, m`eest, mehesse; meeste, mehi, meestesse ja mehisse>. Kust(poolt) mehi olete? Mari läks noorelt mehele, on ammu mehel. Nagu üks mees kõik korraga, ühel meelel. Kogu varandus on mehele pandud ülek (läbi). Ole meheks aitäh! Peig+mees, poiss+mees, naise+mees = abielu+mees, lesk+mees. Ameti+mees, aida+mees, esi+mees, kala+mees, kaup+mees, koja+mees, pere+mees, põllu+mees. Vikati+mees ka ülek surm. Asja+mees, au+mees, elu+mees, härras+mees, mustakuue+mees ülek. Käli+mees, väi+mees väi. Lööma+mees, saama+mees. Noor+mees, vana+mees, suur+mees, väike+mees, täitsa+mees. Mehe+hakatis, mehe+juurikas, mehe+kolakas, mehe+mürakas, mehe+näss, mehe+volask. Mehe+jõud. Mehe+jämedune, mehe+kõrgune, mehe+pikkune, mehe+vääriline = mehe+väärne. Meeste+jalatsid, meeste+pesu, meeste+mantel, meeste+saun, meeste+töö, meeste+vaheline, meeste+vihkaja. Mees+isik, mees+kodanik, mees+laulja, mees+õpetaja, mees+pere; sport: mees+paarismäng, mees+üksikmäng. Vrd mees+juuksur mees juuksurina ja meeste+juuksur. Mehele+panek, mehele+saamine
meger <2e: -i> megaoommeeter, suurte takistuste mõõtmise riist
meie vt mina <minu> (mitm)
m`eik <22e: meigi, m`eiki> jumestus. Päeva+meik, õhtu+meik, püsi+meik. Meigi+pintsel, meigi+tarbed, meigi+eemaldi, meigi+kunstnik
m`eisel <2e: m`eisli, m`eislit> raua- v kivipeitel. Meisliga raiutud aastaarv vundamendikivis. Graveer+meisel, täks+meisel
menuk <2e: -i> menuraamat, -film, -plaat vm, bestseller
mesi <15: m`ee, m`ett; mete, mesi>. Magus kui mesi = mesi+magus. Määrib ülemusele mett mokale, moka peale, keelele v keele peale ülek (ütleb meelitusi, meelitab). Lehe+mesi, õie+mesi, mets+mesi kimalase mesi, kärje+mesi, vurri+mesi, kanarbiku+mesi, tehis+mesi. Mee+lõhn, mee+purk. Mee+võtmine = mee+võtt, mee+korje, mee+kärg, mee+saak. bot: mee+huul, mee+ketas, mee+nääre. Mee+põis zool (mesilasel). aiand: mee+kurn <-kurna>, mee+magasin, mee+raam, mee+vurr <-vurri>. Mesi+jook, mesi+leib (sisaldab mett). Mesi+puu = mesi+taru taru. Mesi+neste nektar. Mesi+ohakas bot
meso+ kesk-, vahe-
meson <2e: -i> (elementaarosake)
m`es's1 <22e: messi, m`essi> suur laat. Kevad+mess, raamatu+mess, turismi+mess
m`es's2 <22e: messi, m`essi> laevapere söögiruum
m`es's3 <22e: messi, m`essi> lühisõnum, SMS
m`es't <22e: mes'ti, m`es'ti; seisundivorm m`es'tis> argi kamp, kild (killa); liik, sort. Lõi sulidega mesti, on sulidega mestis. Liigub siin igat mesti mehi
Mezen [mez`en'] <19: -i, -i> vn, Mozõn komi jõgi Põhja-Venemaal
meteo+ ilma-, ilmastiku-, meteoroloogia-, meteoroloogiline: meteo+jaam ilmajaam, meteo+riist meteoroloogiariist, meteo+satelliit = meteo+tehiskaaslane ilmastikusatelliit, meteo+väljak ilmaväljak
met'sik <2: -u> looduslik, inimtegevusest puutumata; ohjeldamatu, taltsutamatu, pöörane; tohutu, meeletu, väga suur; argi organiseerumata isik, oma käel tegutseja; folkl rituaalne õlgnukk. Metsikult. Metsikus
minek <2: -u>. Pani mineku peal nööpe kinni (minnes). Sai enne minekut jumalaarmu euf (enne surma). Uuel romaanil on minekut uus romaan on nõutav, hästi ostetav v müübiv. Tööl on täna hoopis teine minek (läheb hooga, edeneb). Jää+minek. Pankrotti, paksuks minek = pankrotti+minek, paksuks+minek. Sööma, õitsema minek = sööma+minek, õitsema+minek. Erru+minek, korda+minek, käiku+minek, paari+minek, põhja+minek, mehele+minek. Alt+minek, edasi+minek, ette+minek, hukka+minek, kaotsi+minek, kokku+minek, lahku+minek, läbi+minek, maha+minek, nurja+minek, raisku+minek, segi+minek, tagasi+minek, täide+minek, välja+minek, ära+minek, üle+minek. Mineku+aeg, mineku+valmis
Mosel [m`oozel] <2e: -i>, Moselle [moz`ell] pr Reini lisajõgi Prantsusmaal ja Saksamaal
mõsik <2: -u> harv pesemisvahend, nt käsn, hari
sek sekund
t`eek <22e: teegi, t`eeki> infokandjate korrastatud kogu. Arhiivi teegid. Biblio+teek, disko+teek, filmo+teek, fono+teek, foto+teek, info+teek, karto+teek, video+teek
Terek <2e: -i> jõgi Põhja-Kaukaasias
Weser [v`eezer] <2e: -i> jõgi Saksamaal
vesik <2: -u> hüdrant
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|