Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit
ala+mõõduline allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem. Alamõõdulised kalad
h`ingama <29: hingata, h`ingan>. Hingab suu kaudu. Kalad hingavad lõpustega. Lähen värsket õhku hingama. Miks sa meile midagi ei hinganud argi (ei rääkinud)? Nuuskpiiritus on ära hinganud (lahtunud). Vt ka s`isse h`ingama, v`älja h`ingama
j`õnklema <30: jõngelda, j`õnklen> jõnkslema, jonklema. Ojas jõnklesid pisikesed kalad
korralt korrapealt; murdes ühe korraga. Kõik sai korralt selgeks. Ema praadis korralt kõik kalad
kudema1 <28: kudeda, k`oen; 27: kudeda, kuden> paljunemiseks mune ja seemnevedelikku vette heitma. Kalad, konnad koevad v kudevad. On nagu kudenud räim (kõhn, otsajäänud). Kudemis+aeg, kudemis+paik, kudemis+ränne, kudemis+tiik
mere+`an'd. Kalad, krevetid, rannakarbid on mereannid. Mereanni+supp
püsi+p`aikne püsivalt samas paigas olev. Püsipaiksed kalad
r`iim+s`ool <-soola> verisool, kerge eelsool. Paneb kalad riimsoola, kalad on riimsoolas
s`isse s`oolama. Soolasin kalad sisse. Soola oma raha sisse ülek ma ei tahagi su raha
tulitama <27> kuumama, tulivalusana tunduma; palavaga mõruks v haisema minema; luituma, pleekima. Jalatallad tulitavad pikast käimisest. Tulitanud kalad, rohi
varrastama <27> vardasse ajama; vardaga varustama. Kalad varrastati ja suitsutati
v`ee+elan`ik. Kalad, veelinnud jt vee-elanikud
üle s`oolama liigsoolama; uuesti soolama; ülek liialdama, üle pakkuma. Ema on supi üle soolanud. Soolas magedavõitu kalad üle. Reklaamiga soolati üle ülek
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |