Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018).
Kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019.
Kasutusjuhend jm lisad • Tagasiside: @sisulised ja @vormilised märkused


Päring: artikli osas

ÕS 1918

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit

ahi <24e: ahju, `ahju; `ahje ja `ahjusid>. Malmist, pottkividest, tellistest ahi = malm+ahi, pott+ahi, tellis+ahi, vrd tellise+ahi (tellisetootmiseks). Ahju lagi, põrand, lõõr. Kaminaga ahi = kamin+ahi eh, kerisega ahi = keris+ahi, keriseta ahi = umb+ahi etn. Kütan ahju (os), panen v teen tule ahju (sisseü), panen ahju (om) küdema. Ahjust võetud v tulnud, ahju+soojad saiad. Ahjus küpsetatud liha = ahju+liha. Istub, konutab ahju taga ülek on kodune, käib vähe väljas. Tal on vesi ahjus ülek ta on kimbatuses, tal on häda käes. Rehe+ahi, sauna+ahi, toa+ahi. Vanni+ahi, vrd vann+ahi tehn (klaasi valmistamisel). Tööstus+ahjud: kuumutus+ahi, martään+ahi, kõrg+ahi, kamber+ahi, lubja+ahi, portselani+ahi. Elektri+ahi (elektriga köetav). Leiva+ahi, prae+ahi, grill+ahi, suitsu+ahi = suitsutus+ahi. Glasuurimis+ahi, vrd glasuur(pott)+ahi. Ahju+hark, ahju+roop; ahju+pealne, ahju+pink madal soemüür ahju küljel, ahju+rind (reheahjul); ahju+kartulid, ahju+piim <-piima> (ahjus kuumutatud); ahju+täis halge, leiba

Delhi [deli] <16: kuhu -sse>, Dillī hindi India pealinnaringkond

`eeh. Eeh sind poisikest!

`eeli hrl vmo eel. Õhtu eeli. Kes käiks eeli, näitaks rada?

`eh. Eh, on meil alles põli!

eha <17> õhtutaeva puna. Eha punab, kustub. Käib ehal (öösiti tüdrukute pool). Läheb ehale, tuleb ehalt. Eha+kuma, eha+taevas, eha+viir. Ehal käik, käimine = ehal+käik, ehal+käimine

ehe <6: `ehte, ehet>. Juuksed on naise ehe. Linn on lipu+ehtes (lippudega ehitud). Kaela+ehe, kõrva+ehe, pea+ehe, rinna+ehe. Vääris+ehe, nt hõbe+ehe, kuld+ehe; moe+ehe, nt plast+ehe. Kuuse+ehe. Ehte+asi = ehe, ehte+karp <-karbi>

ehe <2: -da> keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu. Ehe kuld. Ehedad tunded, ehe murdekeel. Ehedalt

ehis <9: -e> kaunistus, kaunistav asi. Kübara, tiitellehe ehis. Metall+ehis, nahk+ehis, kõrs+ehis. Ehis+ ilu-: ehis+nõel, ehis+nööp, ehis+pael, ehis+taldrik, ehis+täht (kirjatäht). eh: ehis+krohv, ehis+liist, ehis+viil <-viilu> (nt ukse, akna kohal). aiand: ehis+aed, ehis+muru, ehis+puu, hrl iluaed, -muru, -puu

`ehk. Küsi, ehk ta teab (vahest, võib-olla). Seob samatähenduslikke sõnu ja väljendeid: tarind ehk konstruktsioon; 12 ha ehk veerand talu maadest. Nägu oli tõsine, ehk küll süda naeris (ehkki). Raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud (või kui just)

`ehm <22e: ehmu, `ehmu> harv ehmumine, ehmatus

`eht käändumatu omds ehtne. Naise üllatus oli eht, mitte teeseldud. Pesu+eht. Hrl nimisõnast lahku, omadus- ja määrsõnaga kokku: eht ameeriklane; eht+ameerikalik, eht+ameerikalikult

`ei. Kas ei või jaa? Ei söö ja ei joo, parem ega joo. Ei Jüri ega Mari pidanud tõenäoliseks, et .. Kas sa torti ei taha? ‒ Miks ei taha, tahan küll. Mida ma ka ei tee, ikka ei ole hea (mida ma ka teen v ükskõik, mida ma teen). Annaks ei tea mis, et tööd saada. Ei iial mitte iial. Ei-sõna

eksi eksiteed, ekseldes. Rändan eksi

eksi+ ekslik: eksi+arvamus väärarvamus, eksi+järeldus ka loogika, eksi+käik, eksi+oletus, eksi+rada, eksi+rännak, eksi+samm väärsamm, eksi+õpetus väärõpetus

eri erinev, lahknev, erisugune; eraldi olev. Vastuvõtt on iga päev eri ajal (ise). Eri tüüpi väljaanded (eritüübilised). Novell ilmub eri raamatuna (omaette, eraldi). Poolsada {eri taimeliiki} taimeliiki. Ilmub valimiste {eri} erileht, erinumber, eriväljaanne

eri+ spetsiaal-, eriline: eri+arvestus, eri+jalatsid, eri+juht <-juhu> = eri+juhtum, eri+kohtlemine, eri+komisjon, eri+kord, eri+korraldus, eri+luba, eri+menetlus, eri+nõupidamine, eri+olukord, eri+oskus, eri+projekt, eri+rong, eri+saade, eri+saadik, eri+seminar, eri+teade <-t`eate>, eri+teenistus, eri+tingimus, eri+töötlus, eri+uurimus, eri+varustus, eri+volitus, eri+väed, eri+ülesanne; spetsiifiline, eriomane, eristav: eri+laad <-laadi>, eri+omadus, eri+tunnus; erinev, lahknev (vastand sama-): eri+mahuline mahult erinev, eri+suunaline, eri+värviline eri värvi

esi <15: `ee, `ett; ete, esi> ees olev töötamisriba, -lõik. Külvi+esi, künni+esi, raie+esi. mäend: koristus+esi, aheraine+esi, umb+esi

esi+ (ajaliselt) esimene: esi+asukas, esi+linastama (filmi), esi+linastus; (kohaliselt) esimene, ees- (vastand taga-): esi+kaas, esi+jäse zool, esi+osa, esi+ratas, esi+rida, esi+tükk; parim, juhtiv, juht-: esi+kurg juhtkurg (parves), esi+maletaja, esi+reket ülek juhttennisist, esi+tantsija

et`üi <26> toos, karp, kapsel. Sigareti+etüi

excl. ld exclusive (viimane välja arvatud)

ex libris [eks libris] ld eksliibris, raamatuviit

ex officio [eks of´itsio] ld ameti poolest

EXPO pr exposition universelle (maailmanäitus)

kahi <24e: kahju, k`ahju; k`ahje ja k`ahjusid> vmo kahju

kahi1 <24: kahja, k`ahja; k`ahjasid> folkl jookohver

kahi2 <24: kahja, k`ahja; k`ahjasid> raudvitriol, kübaramust. Kahja+värvaine van.t küüpvärvaine

kohi nimis, omds <17> suguvõimetu; kohitsetu(d). Tuli sõjast kohina tagasi. Kohi+härg kabuhärg, kohi+kukk kabukukk, kabun, kohi+loom <-looma> kabu, kohi+mees

kuhi <24e: kuhja, k`uhja; k`uhje ja k`uhjasid; seisundivorm k`uhjas>. Kuhi kartuleid = kartuli+kuhi. Hein pandi kuhja, on kuhjas. Marjakorvil on kuhi peal, korv on kuhjaga v kuhjas (III v) marju täis. Maksis kõige eest kuhjaga kätte (ohtralt, küllaga). Kuhja+lava (heina)kuhja alus, kuhja+malk, kuhja+varras, kuhja+tegija. Sisseü-ga: kuhja+panek

lahi <17> anat lahtine koht, hiaatus. Aordi+lahi

lõhi <20: lõhe, lõhe> zool lõhe. Vt ka lõhe2

lähi+. Vastand kaug-. Lähi+minevik, lähi+tulevik, lähi+vise (nt pallimängus, hokis), lähi+võitlus sõj, lähi+ümbrus. Lähi+planeerimine, lähi+prognoos, parem kui lühiajaline planeerimine, prognoos

lühi+ lühike: lühi+ettekanne, lühi+film, lühi+info, lühi+jutt <-jutu>, lühi+kokkuvõte, lühi+kursus, lühi+mälu, lühi+näidend, lühi+proosa, lühi+seletus, lühi+žanr kirj, lühi+teade <-t`eate>, lühi+tutvustus annotatsioon, lühi+uudis, lühi+uurimus, lühi+ühendus lühis, lühi+ülevaade; bot: lühi+ea+taim, lühi+päeva+taim; lühikese-: lühi+kasvuline, lühi+kiuline lina, lühi+jalgne, lühi+pealine antr, lühi+sõnaline napisõnaline, lakooniline

ohi <24e: ohja, `ohja; `ohje ja `ohjasid; hrl mitm>. Ohjad on minu käes ka ülek olen juht ja kamandaja. Õpetaja hoiab klassi ohjas v ohjades v ohjes. Nahk+ohjad, nöör+ohjad. Jutu+ohjad, peremehe+ohjad, valitsus+ohjad. Ohja+haru, ohja+rihm, ohja+tõmme

põhi+ põhiline, peamine: põhi+aine, põhi+ainevahetus füsiol, põhi+eesmärk, põhi+erinevus, põhi+ettekanne, põhi+haigus med, põhi+haridus, põhi+heli = põhi+toon ka muus, põhi+jõud, põhi+koht, põhi+koosseis tuumik, põhi+kude bot, tkst, põhi+kääne keel, põhi+küsimus, põhi+mõiste, põhi+mõõde <-m`õõtme>, põhi+olemus, põhi+palk <-palga>, põhi+rahvastik, põhi+roog <-r`oa> pearoog, põhi+samm (tantsul), põhi+tunnus, põhi+tõde, põhi+vorm ka keel, põhi+värv, põhi+värvus

põhi1 <24u: põhja, p`õhja; p`õhju ja p`õhjasid> (ilmakaar). Aken on põhja (sisseü), põhja poole, vastu põhja. Põhjast lõunasse. Kaugel põhjas v põhja+maal. Tuul pöördus põhja v põhja+kaarde, on põhjast, põhja+tuul. Kõige põhja+poolsem asula. Nimedes: Kaug-+Põhi, Põhja+laht Botnia laht, Põhja+nael. Põhja+kallas, põhja+külg, põhja+naaber, põhja+nõlv, põhja+piir, põhja+piirkond, põhja+poolne, põhja+rannik, põhja+taevas. geogr: põhja+polaarjoon, põhja+poolkera, põhja+pöörijoon; zool: põhja+-nahkhiir, põhja+tihane, põhja+vint, põhja+vaal <-vaala>

põhi2 <24u: põhja, p`õhja; p`õhju ja p`õhjasid>. Pudelil on põhi peal pudel on tühi. Tee põhi peale joo kõik ära. Vaatab sageli pudeli v klaasi põhja ülek pruugib (ohtralt) alkoholi. Räägib nagu tõrre põhjast (kõmisevalt, madalalt). Puder kees põhja. Kaugel Siberi põhjas (pärapõrgus). Ohkab südame põhjast. Hinge põhjani solvunud. Põhjani aus inimene (täiesti, üdini). Näpud on põhjas ülek raha vm on otsas. Kirus, vandus mind maa v põrgu põhja. Punane rist valgel (taga+)põhjal. Sinise põhjaga riie (sinisepõhjaline). Kuuldusel ei ole (tõe+)põhja all. Sai ärile kõva põhja alla. Paja+põhi, sõela+põhi, vankri+põhi. Kurgu+põhi, silma+põhi, õie+põhi bot. Tordi+põhi, kastme+põhi, supi+põhi, borši+põhi; kirja+põhi. Liiva+põhi, savi+põhi, muda+põhi. Papp+põhi, vineer+põhi. Om-ga: põhja+hoovus geogr, põhja+miin sõj, põhja+muda, põhja+noot <-nooda> mer, põhja+õng. Os-ga: põhja+panev. Sisseü-ga: põhja vajunud = põhja+vajunud sade, põhja lastud = põhja+lastud laev, põhja+joonud mees

rehi <24i: rehe, r`eht ja r`ehte; r`ehti ja r`ehtesid> ehitis, kus kuivatati ja peksti vilja; (korraga) pekstav vili; rehepeks. Rehi koosnes rehe+toast ja rehe+alusest. Rehe+toa peal on rehe+lakk <-laka> = rehe+pealne. Vili veeti rehte ja peksti rehes. Tööriistad seisavad rehe all v rehe+aluses (rehalas). Uus rehi aheti parsile. Mindi rehele v reht(e) peksma, käidi rehel, tuldi rehelt. Kuivatus+rehi, rukki+rehi. Rehe+ahi, rehe+päev rehepeksupäev, rehe+suits, rehe+tare = rehe+tuba, rehe+tolm, rehe+tont, rehe+värav rehealuse värav. etn: rehe+käpp, rehe+reha

rohi <24e: rohu, r`ohtu; r`ohte ja r`ohtusid>. Aed on rohtu kasvanud (rohtunud), vrd rohtu kasvanud = rohtu+kasvanud aed. Madalam kui rohi, rohust madalam maast(ki) madalam, alandlik. Umb+rohi. bot: luude+rohi, raud+rohi, stepi+rohi. Haige võtab rohtu, oskuskeeles täpsem ravimit. Kõhu+rohi, köha+rohi, une+rohi, ussi+rohi; apteegi+rohi, arsti+rohi. Püssi+rohi. Rohu+kamar, rohu+karva, rohu+kasv, rohu+kõrs, rohu+latv, rohu+lible, rohu+mätas, rohu+seeme, rohu+soo, rohu+tukk <-tuka> = rohu+tutt, rohu+tuust, rohu+tüügas. zool: rohu+konn, rohu+koskel, rohu+nepp, rohu+sööja. bot: rohu+lauk (rohttaim); rohu+rinne. põllum: rohu+silo, rohu+turvas. Rohu+klaas, rohu+pudel. Rohi+roheline

ruhe <16: ruhe, ruhet>, ruhi <24i: ruhe, r`uht ja r`uhte; r`uhti ja r`uhtesid> murdes küna; etn puutüvest õõnestatud künalootsik. Ruhi+org geogr liustiku toimel tekkinud moldorg

rühi vt r`üht

THI maj tarbijahinnaindeks

tihi <17> (kaardimängus). Võttis tihi, sai kolm tihi

tühi <24e: tühja, t`ühja; t`ühje ja t`ühjasid; keskv tühjem, üliv kõige tühjem>. Vastand täis. Jõi klaasi tühjaks. Tühi nagu kell v täiesti tühi. Inimestest tühi = inim+tühi tänav. Ära usu tühje jutte. Lootus läks tühja (oli asjatu). Tühja läinud = tühja+läinud lootus. Mis sa tast tühjast kuulad. Tühja(gi) ta oskab! Tühja kah, tühja sest v sellest! Tühi v vana+tühi neid võtku (kirumisväljend). Pool+tühi, õhu+tühi. Tühja+võitu. Tühi+jooks el, tühi+mass (sõidukil), tühi+seis mer, tühi+sool <-soole> anat, tühi+sõit. Tühjaks+laadimine

Xi’an [s'i`an] <19: -i, -i; kuhu -i> linn Hiinas

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur