|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
`ehk. Küsi, ehk ta teab (vahest, võib-olla). Seob samatähenduslikke sõnu ja väljendeid: tarind ehk konstruktsioon; 12 ha ehk veerand talu maadest. Nägu oli tõsine, ehk küll süda naeris (ehkki). Raamatud poissi ei huvita, ehk olgu siis seiklusjutud (või kui just)
m`ingi <1e> (umbmäärane asesõna); argi (ebamäärasuse partikkel). Mingi jõud tõi ta tagasi (üks tundmatu jõud). Mingi jõud ei toonud teda tagasi (mitte ükski jõud). (Mitte) mingi hinna eest. Oleme mingit pidi sugulased. argi umbes: õunu oli mingi viis kilo; tule mingi kell 12
m`õõt <22e: mõõdu, m`õõtu>. Kaaluviht on massi mõõt (mõõtevahend). Vakamaa on endisaegne mõõt (mõõtühik). Mõõt mõõdu vastu. Inimene on kõigi asjade mõõt (mõõdupuu). Rätsep võtab mõõtu (mõõdab). Telliskivi mõõdud on 25 × 12 × 8,5 cm, oskuskeeles täpsem mõõtmed. Igas mõõdus, iga(t) mõõtu karbid (igasuguste mõõtmetega). Üle ja alla mõõdu. Ei anna mehe mõõtu välja. Oskab joomisel mõõtu pidada, tunneb mõõtu (peab piiri). Minu mõõt sai täis ma ei kannatanud enam välja. ülek: annab mõõtu on määravaks, annab tooni, võtab mõõtu võrdleb võimeid, katsub jõudu; võtab eeskuju. Aja+mõõt, mahu+mõõt = õõnes+mõõt, massi+mõõt, pinna+mõõt = pindala+mõõt, pikkus+mõõt, raskus+mõõt, kuup+mõõt, ruut+mõõt, arv+mõõt, joon+mõõt, nurga+mõõt, läbi+mõõt, ümber+mõõt, silma+mõõt, takti+mõõt, värsi+mõõt. Mõõdu+süsteem mõõtühikute süsteem. Vt ka mõõdu+
v`astu. Laine lööb vastu kive v kivide vastu. Vastu tahtmist. Jõudis vastu hommikut koju. Naabermaja vastu (üle tee) ehitati kauplus. Kes on ettepaneku vastu? Sinu vastu ei saa keegi. Sai tagatise vastu laenu. Huvi koostöö vastu. Valmistuti talve vastu (talveks). Võitlus vaenlase vastu (vaenlasega). Kalev juhib Žalgirise vastu 12 : 7. See tegu käib mu põhimõtete(le) vastu. Käik ja vastu+käik (nt males), küsimus ja vastu+küsimus, rünnak ja vastu+rünnak, teene ja vastu+teene. Vastu+armastus, vastu+jooksmine, vastu+kõla, vastu+külaskäik, vastu+laul, vastu+löök, vastu+mõju, vastu+mäng, vastu+peegeldus peegeldus, vastu+seade <-s`eade> = vastu+seadmine, vastu+surve, vastu+toime, vastu+puiklemine = vastu+punnimine = vastu+raiumine = vastu+tõrkumine Vastu+, vastand poolt-: vastu+argument, vastu+hääl, vastu+hääletamine Vastu+, vastand päri-: vastu+karva, vastu+päeva, vastu+vett. Vastu+mäge ülesmäge. aj: vastu+keiser, vastu+paavst, vastu+reformatsioon. jur: vastu+hagi, vastu+hüvitus, vastu+nõue. tehn: vastu+mutter, vastu+rõhk. Vt ka v`astu pidama, v`astu tulema, v`astu v`õtma
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|