|
Vastab väljaandele „Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018“ (Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2018). |
ÕS 1918
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
`aeg <22u: aja, `aega, `aega ja ajasse; `aegu ja `aegasid, `aegadesse ja ajusse>. Mõni aeg, kuu aega tagasi v mõne aja, kuu aja eest. Iga natukese aja tagant. Kohtusime üle hulga, mitme v pika aja. Elas kaua v pikka aega võõrsil. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikaks v pikemaks ajaks. Jäi mõneks ajaks koju (ajutiselt). Jäi tunniks, nädalaks, kuuks ajaks. Eluks ajaks vigane. See kestis aasta aega (aasta otsa), {päev aega} → päev otsa, kogu v terve päeva. Ammust aega v ammusest ajast tuttavad. Kogu aeg pidevalt, ühtelugu. Lähemal ajal varsti. Vrd endisel ajal, praegusel v nüüdsel ajal ja endis+aeg, praegus+aeg = nüüdis+aeg. Aja jooksul v aja+pikku vähehaaval, pikapeale. Igal ajal alati. Samal ajal kui, sel ajal kui laps magas, tegin tööd. Iga asi omal ajal. Oma aja äraelanud ideed (iganenud). On ajast maha jäänud. Käib ajaga kaasas. Muistsel, vanal, iidsel, hallil ajal muiste, vanasti. Eesti, Rootsi, Vene aeg. Karm, segane aeg v karmid, segased ajad. Nendel rasketel aegadel v neil raskeil ajul. Päevane, öine aeg = päeva+aeg, öö+aeg. Suvine, talvine aeg = suve+aeg, talve+aeg. Sirelite õitsemise aeg v õitse(mis)+aeg. Pühade, lõuna, sõja ajal. Päise päeva ajal. Lõi aega surnuks saatis aega kasutult mööda. Aeg sai, on täis v läbi. Tegi seda tööd omast ajast. Tuli ajaga lahedasti välja. Jooksis 100 m ajaga alla 12 sekundi. On (viimane) aeg (minna, lahkuda, alustada). Abi jõudis õigel ajal v õigeks ajaks pärale. Rongi saabumise ja väljumise aeg = saabumis+aeg ja väljumis+aeg. Kell 8.15 Greenwichi aja järgi. Lahkus kella kümne ajal v aegu. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Treener võttis aja maha (peatas võistluse), treener võttis aega (mõõtis stopperiga). Võttis aega mis võttis (kui tahes kaua). Tegi lugedes, lugemisega aega v aja parajaks (viitis aega). Läks aega teenima (kohustusliku sõjaväe tegevteenistusse). Esi+aeg = muinas+aeg, ürg+aeg; kivi+aeg, pronksi+aeg ja raua+aeg; vana+aeg, kesk+aeg, uus+aeg ja uusim aeg. Antiik+aeg, feodaal+aeg, ordu+aeg, tsaari+aeg. Jää+aeg geol. Teoorjuse aeg = teoorjus+aeg, orja+aeg, paganus+aeg. Kriisi+aeg, ärkamis+aeg, stagna+aeg argi = stagnatsiooni+aeg = seisaku+aeg. Marja+aeg, seene+aeg, õie+aeg. Jooksu+aeg = inna+aeg, pesitsus+aeg zool, korje+aeg aiand (mesilastel). Karistus+aeg, sund+aeg vmo kohustuslik sõjaväeteenistus. Kooli+aeg, õppe+aeg, õpi+aeg, töö+aeg, puhke+aeg. Lennu+aeg lennu kestus. Garantii+aeg = tagatis+aeg. Pool+aeg, kolmandik+aeg, lisa+aeg ka sport. Sünni+aeg, surma+aeg. Aeg+ilmutus fot. Aja+kadu = aja+kaotus, aja+kulu, aja+varu, aja+ühik, aja+märk, aja+nõuded, aja+luule, aja+ühtsus kirj
hobu+j`õud süsteemiväline võimsusühik. Võimsus 100 hobujõudu 100-hobujõuline võimsus
jagatav <2: -a>. Võta jagatavaks sada ja jagajaks neli (100 : 4)
lähe <6: l`ähte, lähet> lähtekoht; geogr jõelähe, jõe alguse koht; sport start. Jõudsime tagasi rännaku lähtesse. Teooria lähted. Käisime Pärnu jõe lähtel. Kohtunik annab 100 m jooksu lähte. sport: lend+lähe, madal+lähe, püsti+lähe, vale+lähe, ühis+lähe. Lähte+ alg-: lähte+aine, lähte+andmed mitm, lähte+asend ka sport, lähte+info, lähte+jaam, lähte+punkt, lähte+vorm. Lähte+järv geogr (millest saab alguse oja v jõgi), lähte+kivim geol (millest ja millel tekib muld). Lähte+joon jt sport stardijoon jt
pidustus <11: -e>. Kirjaniku 100. sünniaastapäeva pidustused. Ava+pidustus(ed), juubeli+pidustus(ed), kroonimis+pidustus(ed), rahva+pidustus(ed), spordi+pidustus(ed)
p`uu+villane. Puuvillane niit, pesu puuvillniit, -pesu. Täis+puuvillane = 100% puuvillane 100% puuvillast
teade <6: t`eate, teadet> sõnum, teadaanne; teatamine. Teade keeldumise kohta = keeldumis+teade. Ajalehe teatel toimub üritus homme. Teadete agentuur, parem uudiste agentuur. Joosti 4 × 100 meetrit teadet argi (4 × 100 meetri teatejooksu). Spordi+teade, ilma+teade, surma+teade, börsi+teade, pressi+teade; raadio+teade, telefoni+teade; eel+teade, eri+teade, kiir+teade, lühi+teade, vale+teade. Teate+kiri, teate+leht. sport: teate+sõit, teate+ujumine, teate+suusatamine. Teate+struktuur keel. Teadete+tahvel
t`eate+j`ooks sport. 4 × 100 meetri teatejooks. Pendel+teatejooks, ring+teatejooks. Teatejooksja
temperat`uur <22e: -tuuri, -t`uuri>. Vesi hakkab keema 100-kraadisel temperatuuril v temperatuuril 100 °C. Hoidis steriliseeriti 90-kraadises temperatuuris, parem kuumuses. Toa, vee temperatuur on 20° toas on 20° sooja, vesi on 20° soe. {Ööpäevased temperatuurid kõiguvad} → ööpäevane temperatuur kõigub 6 ja 9 kraadi vahel. Temperatuuril miinus kümme kraadi kümnekraadise külmaga. Temperatuur tõuseb, langeb, on kõrge, madal. Lapsel mõõdeti temperatuuri last kraaditi. Haigel on {temperatuur} → palavik. Keha+temperatuur, vee+temperatuur, õhu+temperatuur keha-, vee-, õhusoojus. Haude+temperatuur, keemis+temperatuur, plahvatus+temperatuur, säilitus+temperatuur; alg+temperatuur, normaal+temperatuur, piir+temperatuur, üle+temperatuur; suve+temperatuur, talve+temperatuur, toa+temperatuur, välis+temperatuur. Temperatuuri+astmik = temperatuuri+skaala, temperatuuri+kõver, temperatuuri+meerik termograaf, temperatuuri+režiim soojusrežiim, temperatuuri+vahe <-vahe>, temperatuuri+aisting psühh, temperatuuri+punkt füsiol (nahas)
t`ipp+`aeg. Marjakorjamise tippaeg on august(is). Jooksis 100 meetrit tippajaga
tuhat <2: tuhande, tuhandet ja liitarvu osana tuhat>. Sada tuhat v 100 000, parem kui 100 tuhat. Tuhat kakssada v 1200, parem kui 1,2 tuhat. Seadmed maksid kümneid tuhandeid. Kogu aeg on tuhat v tuhat üks tegemist ülek (väga palju). (Oh sa) tuhat ja tuline, mis nüüd juhtus! Ole (sa) tuhandest tänatud! Mitu, mõni tuhat. Aasta+tuhat. Must+tuhat. Tuhande+aastane, tuhande+häälne
t`äituma <27> täis saama; täide minema. Saal täitus inimestega v inimestest. Tänavu täitub 100 aastat tema sünnist. Täitumata unistused
t`ünder <2e: t`ündri, t`ündrit> suur tünn; (endisaegne mahumõõt). Tünder rukist. 100 Riia, Tallinna tündrit. Tünder+sepp
vabalt <keskv vabamalt, üliv kõige vabamalt>. Saab vabalt liigutada. Sellega saame vabalt hakkama (raskusteta). Ujuti 100 m vabalt sport (vrd vabaujumine ‒ artiklis vaba). Rivikäsklus: Vabalt!
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|