Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. ainus omadussõna 〈ainus , `ainsa , `ainsat ; mitmus `ainsad, `ainsate, `ainsaid 〉 ainult üks sama mis ainuke Ta on pere ainus laps. Sa pole ainus, kes nii arvab. ● ainus võimalus, ainus eesmärk, ainus soov, ainus põhjus algus nimisõna 〈`algus , `alguse , `algust 〉 1. aeg, mil miski algab, peale hakkab vastand lõpp Ootasime kontserdi algust. ● algust tegema (= alustama) Kampaaniaga tehakse algust kuu enne valimisi. ● algust saama (= algama) Tulekahju sai alguse keldrist. 2. mingi sündmuse, perioodi või tegevuse esimene osa vastand lõpp Filmi algus oli igav. Tema sünnipäev on aprilli alguses. ● aasta algus, nädala algus, hooaja algus 3. koht, kust miski algab vastand lõpp Apteek asub kohe tänava alguses. alus nimisõna 〈alus , aluse , alust ; mitmus alused, aluste, aluseid 〉 1. (tavaliselt ainsuses) see, millel miski põhineb Mis on edu alus? Filmi aluseks on ajalooline romaan. ○ mille alusel (= millegi põhjal, järgi) Tasu makstakse lepingu alusel. 2. ese või eseme osa, mille peal miski on Tort toodi lauale klaasist aluse peal. Ambur nimisõna 〈`Ambur , `Amburi , `Amburit ; mitmus `Amburid, `Amburite, `Ambureid 〉 ammu määrsõna 〈`ammu 〉 1. palju aega tagasi Kas sa tulid ammu? Me oleks pidanud juba ammu lahku minema. 2. pikka aega, kaua Külalised on juba ammu kohal. Ma tundsin teda ammu enne, kui ta kuulsaks sai. annus nimisõna 〈annus , annuse , annust ; mitmus annused, annuste, annuseid 〉 korraga kasutatav või antav osa, kogus millestki Ärge ületage ravimi ettenähtud annust. ● suur annus, väike annus aus omadussõna 〈`aus , `ausa , `ausat ; mitmus `ausad, `ausate, `ausaid; võrdlus: `ausam, kõige `ausam = `ausaim 〉 1. kui inimene on aus, siis ta räägib tõtt ja ei peta Ta on väga aus inimene. Kui aus olla, siis mulle see kleit ei meeldi. 2. õiglane See pole aus! ● aus mäng, aus konkurents ausalt \⇐ aus\ määrsõna <`ausalt> elamus nimisõna 〈elamus , elamuse , elamust ; mitmus elamused, elamuste, elamusi 〉 tugev (hea) kogemus Festival pakkus ilusaid elamusi. ● suur elamus, meeldiv elamus, eriline elamus, võimas elamus ● millest elamust saama Sain etendusest tõelise elamuse. enamus nimisõna 〈enamus , enamuse , enamust 〉 üle poole inimestest mingis rühmas vastand vähemus Riigikogu enamus toetab uut seadust. ● enamuses olema Tüdrukud on klassis enamuses. ära aja segi! enamik haigus nimisõna 〈h`aigus , h`aiguse , h`aigust ; mitmus h`aigused, h`aiguste, h`aigusi = h`aiguseid 〉 seisund, kus su tervis ei ole korras, näiteks gripp või kopsupõletik See haigus levib vere kaudu. Laps puudus koolist haiguse tõttu. Ta paranes pikaajalisest haigusest. ● haiguse ravi, haiguse kulg ● raske haigus, eluohtlik haigus, krooniline haigus saab moodustada: nakkushaigus; haigusleht hammas nimisõna 〈hammas , h`amba , hammast ; mitmus h`ambad, hammaste, h`ambaid 〉 Hammas valutab. Hundil on pikad ja teravad hambad. ● haiged hambad, katkised hambad, tundlikud hambad, terved hambad ● hambaid pesema Pesen hambaid igal hommikul ja õhtul. saab moodustada: hambaarst, hambahari, hambapasta 2. kitsas terav tipp mingi tööriista küljes Sae hambad on nüriks läinud. hapu omadussõna 〈hapu , hapu , haput ; mitmus hapud, hapude, hapusid; võrdlus: hapum, kõige hapum 〉 teatud tugeva maitsega, mis on iseloomulik näiteks sidrunile või äädikale Need õunad on väga hapud. Piim on hapuks läinud (= halvaks läinud). saab moodustada: hapukapsas, hapukoor, hapukurk kaebus nimisõna 〈k`aebus , k`aebuse , k`aebust ; mitmus k`aebused, k`aebuste, k`aebusi 〉 1. süüdistav avaldus Ta pöördus kaebusega politseisse. ■ kelle-mille kohta Kirjutasin kaebuse halva teeninduse kohta. ● kaebust esitama Esitage ametlik kaebus. 2. see, mida keegi kaebab või kurdab Arst kuulas tähelepanelikult haige kaebusi. kaklus nimisõna 〈k`aklus , k`akluse , k`aklust , k`aklusse; mitmus k`aklused, k`akluste, k`aklusi = k`akluseid 〉 (tülist alguse saanud) võitlus, kus teineteise vastu kasutatakse füüsilist jõudu Meeste vahel puhkes kaklus. kaktus nimisõna 〈k`aktus , k`aktuse , k`aktust ; mitmus k`aktused, k`aktuste, k`aktusi = k`aktuseid 〉 Aknalaual on potid kaktustega. kampsun nimisõna 〈k`ampsun , k`ampsuni , k`ampsunit ; mitmus k`ampsunid, k`ampsunite, k`ampsuneid 〉 Ta kannab villast kampsunit. Mul oli paks kampsun seljas. ● kampsunit selga panema, kampsunit seljast (ära) võtma kaotus nimisõna 〈k`aotus , k`aotuse , k`aotust ; mitmus k`aotused, k`aotuste, k`aotusi = k`aotuseid 〉 1. see, kui keegi jääb kellestki või millestki ilma Teda ähvardab töökoha kaotus. ● suur kaotus, valus kaotus 2. see, kui keegi osutub vastasest nõrgemaks näiteks võistluses, mängus või sõjas vastand võit Turniir lõppes kaotusega. katus nimisõna 〈katus , katuse , katust ; mitmus katused, katuste, katuseid 〉 Maja katus vajab remonti. kaugus nimisõna 〈k`augus , k`auguse , k`august , k`augusse; mitmus k`augused, k`auguste, k`augusi = k`auguseid 〉 1. vahemaa, distants Sõidan linna tööle 40 km kauguselt. Lõke oli majast ohutus kauguses. Mõõda punktide A ja B vaheline kaugus. 2. kaugel eemal asuv koht Kaugusest paistsid mäed. kauplus nimisõna 〈k`auplus , k`aupluse , k`auplust , k`auplusse; mitmus k`auplused, k`aupluste, k`auplusi = k`aupluseid 〉 asutus, kust saab asju osta; vastav hoone sama mis pood Kaupluses on müügil uued tooted. Kas kauplused on täna avatud või suletud? Kaupluses oli palju ostjaid, aga vähe müüjaid. korpus nimisõna 〈k`orpus , k`orpuse , k`orpust ; mitmus k`orpused, k`orpuste, k`orpusi = k`orpuseid 〉 1. masina või seadme peal olev kõva kate, mille eesmärk on seda kaitsta (ja ilusamaks teha) Ostsin telefonile uue korpuse. 2. hoone, mis kuulub mingisse suuremasse hoonete rühma Peagi avatakse ülikooli uus korpus. 3. kirjaliku või suulise teksti elektrooniline kogu Sõnaraamatus toodud näited on võetud korpustest. lahus määrsõna 〈lahus 〉 eri kohtades, eemal; eraldi Ta elab oma abikaasast lahus. Need mõisted tuleb lahus hoida. võrdle lahku laius nimisõna 〈l`aius , l`aiuse , l`aiust 〉 see, kui lai mingi asi on; mingi kujundi lühema külje pikkus Mõõda kapi pikkus, laius ja kõrgus. Toa laius on kolm meetrit. ● õlgade laius, puusade laius lammas nimisõna 〈lammas , l`amba , lammast ; mitmus l`ambad, lammaste, l`ambaid 〉 Lambad söövad aasal rohtu. lamp nimisõna 〈l`amp , lambi , l`ampi ; mitmus lambid, l`ampide, l`ampe 〉 seade, mis annab valgust (ja mille sees on pirn) Lamp põleb. Ostsin magamistuppa uue lambi. ● lampi põlema panema, lampi (ära) kustutama Panin lambi põlema. langus nimisõna 〈l`angus , l`anguse , l`angust ; mitmus l`angused, l`anguste, l`angusi 〉 (tasemelt) madalamaks minek vastand tõus Jaanuaris toimus järsk hindade langus. Täna on oodata õhutemperatuuri langust. laps nimisõna 〈l`aps , lapse , l`ast ; mitmus lapsed, laste, l`apsi 〉 1. noor poiss või tüdruk Klassis on 25 last. Väiksemad lapsed käivad lasteaias ja suuremad lapsed koolis. saab moodustada: koolilaps; lasteaed, lastekodu 2. poeg või tütar Neil on kaks last. Ta kasvatab üksi kolme last. ● last ootama (= rase olema) Naine ootab last. saab moodustada: lapselaps; lapsehoidja, lapsevanem madrus nimisõna 〈madrus , madruse , madrust ; mitmus madrused, madruste, madruseid 〉 laeva meeskonna liige, kes teeb lihtsamaid töid Ta läks laevale madruseks. magus omadussõna 〈magus , magusa , magusat ; mitmus magusad, magusate, magusaid; võrdlus: magusam, kõige magusam = magusaim 〉 1. suhkru maitsega, suhkrut sisaldav Mesi on magus. Ta ei armasta magusaid veine. 2. meeldiv Need lilled on magusa lõhnaga. matus nimisõna 〈matus , matuse , matust 〉, matused mitmus nimisõna 〈matused, matuste, matuseid 〉toiming, mille käigus surnud inimene maetakse või põletatakse Käisin sõbra matusel. Matused toimuvad laupäeval. panus nimisõna 〈panus , panuse , panust ; mitmus panused, panuste, panuseid 〉 1. see, mille keegi (näiteks oma tegevusega) kuhugi juurde annab, lisab ■ millesse Ta on andnud suure panuse Eesti teadusesse. ● märkimisväärne panus, tagasihoidlik panus 2. mängu pandud rahasumma Nad mängisid kaarte suurte panuste peale. ● panuseid tegema |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |