Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. hool nimisõna 〈h`ool , hoole , h`oolt , h`oolde 〉 1. hoolitsemine, kellegi või millegi vajaduste rahuldamine; järelevalve Lilled vajavad igapäevast hoolt. ● kelle hoole all Patsient on arstide hoole all. ● kelle-mille eest hoolt kandma Kes laste eest tulevikus hoolt kannab? saab moodustada: hoolealune 2. kui sa teed midagi hoolega, siis sa teed seda tähelepanelikult või korralikult Lapsed kuulasid õpetajat hoolega. Õppisin eksamiks hoolega. kogu2 asesõna 〈kogu (ei käändu) 〉 tervikuna, algusest lõpuni sama mis terve2 Sõin kogu saia ära. Õppisin kogu päeva. Poliitilised otsused mõjutavad kogu ühiskonda. ● kogu aeg (= alati, pidevalt) Mul on kogu aeg külm. selge omadussõna 〈s`elge , s`elge , s`elget ; mitmus s`elged, s`elgete, s`elgeid; võrdlus: s`elgem, kõige s`elgem = s`elgeim 〉 1. selline, millest on lihtne aru saada ja mis ei tekita segadust; kindel Ta ei andnud mulle selget vastust. Nüüd on selge, et Silver jääb töötuks. ● selge seisukoht, selge sõnum, selge ettekujutus, selge siht 2. omandatud, ära õpitud Eesti keel on tal täiesti selge. Kas lapsel on lugemine juba selge? ● selgeks õppima Õppisin laulu selgeks. 3. puhas, millestki segamata Järve vesi on nii selge, et põhi paistab. Taevas on selge (= pilvitu). vaata ka selgelt ära õppima tegusõna 〈ära `õppima , ära `õppida , õpib ära 〉 selgeks õppima, omandama Õppisin itaalia keele kahe aastaga ära. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |