[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

hool nimisõnah`ool , hoole , h`oolt , h`oolde


1. hoolitsemine, kellegi või millegi vajaduste rahuldamine; järelevalve
Lilled vajavad igapäevast hoolt.
kelle hoole all Patsient on arstide hoole all.
kelle-mille eest hoolt kandma Kes laste eest tulevikus hoolt kannab?
saab moodustada: hoolealune
2. kui sa teed midagi hoolega, siis sa teed seda tähelepanelikult või korralikult
Lapsed kuulasid õpetajat hoolega.
Õppisin eksamiks hoolega.

kogu2 asesõnakogu (ei käändu)


tervikuna, algusest lõpuni sama mis terve2
Sõin kogu saia ära.
Õppisin kogu päeva.
Poliitilised otsused mõjutavad kogu ühiskonda.
kogu aeg (= alati, pidevalt) Mul on kogu aeg külm.

selge omadussõnas`elge , s`elge , s`elget ; mitmus s`elged, s`elgete, s`elgeid; võrdlus: s`elgem, kõige s`elgem = s`elgeim


1. selline, millest on lihtne aru saada ja mis ei tekita segadust; kindel
Ta ei andnud mulle selget vastust.
Nüüd on selge, et Silver jääb töötuks.
selge seisukoht, selge sõnum, selge ettekujutus, selge siht
2. omandatud, ära õpitud
Eesti keel on tal täiesti selge.
Kas lapsel on lugemine juba selge?
selgeks õppima Õppisin laulu selgeks.
3. puhas, millestki segamata
Järve vesi on nii selge, et põhi paistab.
Taevas on selge (= pilvitu).

vaata ka selgelt

ära õppima tegusõnaära `õppima , ära `õppida , õpib ära


selgeks õppima, omandama
Õppisin itaalia keele kahe aastaga ära.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur