[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

vaikne omadussõna 〈v`aikne , v`aikse , v`aikset ; mitmus v`aiksed, v`aiksete, v`aikseid; võrdlus: v`aiksem, kõige v`aiksem 〉

1. selline, mida on vähe kuulda, tasane vastand vali
Elutoast kostis vaikset muusikat.
● vaikne hääl, vaikne heli
2. selline, et helisid pole või neid on väga vähe
Majas oli vaikne.
● vaikne ilm (= ilma tuuleta ilm) Päris mere lähedal vaikset ilma peaaegu polegi.
3. rahulik, vähese jutuga või tegevusega
Ta on vaikne ja tagasihoidlik mees.
Maal on vaiksem elu kui linnas.

---

vaata ka vaikselt

väike omadussõna 〈v`äike , v`äikese , v`äikest ; mitmus v`äikesed, v`äikeste, v`äikesi; võrdlus: v`äikesem, kõige v`äikesem 〉

või 〈v`äike , v`äikse , v`äikest ; mitmus v`äiksed, v`äikeste, v`äikseid; võrdlus: v`äiksem, kõige v`äiksem 〉
1. mõõtmetelt, kogult, hulgalt või mahult alla keskmise vastand suur
Ta elab väiksel saarel.
Korter jääb meie perele väikseks.
● väike palk, väike sissetulek
2. keskmisest, tavalisest nõrgem, nõrgema mõjuga vastand suur
Mul on väike palavik.
See on väike mure.
3. selline, mis kestab vähe aega
Konverents jätkub väikese pausi järel.
Talle kuluks väike puhkus ära.