[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

võõras omadussõna, nimisõna 〈võõras , v`õõra , võõrast ; mitmus v`õõrad, võõraste, v`õõraid; omadussõna võrdlus: v`õõram, kõige v`õõram = v`õõraim 〉

1. selline, kellest või millest mitte midagi ei teata, tundmatu
Sattusin täiesti võõrasse kohta.
● võõras inimene, võõras mees, võõras naine; võõras keel, võõras maa
2. kellegi teise oma
Pole ilus võõraid kirju lugeda.
3. inimene, keda ei tunta
Ukse taga seisis keegi võõras.