[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

edasi määrsõnaedasi


1. enda ees olevas suunas; liikumisega samas suunas vastand tagasi
Minge otse edasi!
Astusin kaks sammu edasi.
2. näitab, et mingi (vahepeal katkenud) olukord või tegevus jätkub
Kevadel saab suvilat edasi ehitada.
Räägi edasi!
Pärast gümnaasiumi läksin ülikooli edasi õppima.
3. ajaliselt millegi järel; tulevikus
Ma ei mäleta, mis edasi juhtus.
Mis edasi saab, ei tea.
4. näitab, et mingi info või asi liigub ühelt inimeselt teisele inimesele (eriti kolmanda isiku kaudu)
Palun ütle talle edasi, et koosolek jääb ära.
Sõbranna rääkis mu saladuse oma mehele edasi.
Saatsin sulle kirja edasi.

ühendid: edasi andma, edasi jõudma, edasi lükkama

edasi-tagasi määrsõnaedasi-tagasi


alguses ühes, siis vastupidises suunas (mitu korda järjest)
Koer jooksis aias edasi-tagasi.

kalduma tegusõnak`alduma , k`alduda , k`aldub


1. liikumisel esialgsest või õigest suunast kõrvale minema
Laev kaldus kursist kõrvale.
kuhu Auto kaldus teelt välja ja sõitis vastu puud.
2. mingis suunas (näiteks vasakule, paremale, ettepoole) vajuma
Paat kaldus ühele küljele.
3. mingis suunas arenema; (mõtlemises, tegevuses) mingit suunda võtma
millele Ilm kaldub vihmale. Jutt kaldus poliitikale.
mida tegema Kaldun arvama, et tal on õigus.

laine nimisõnalaine , l`aine , lainet ; mitmus l`ained, lainete, l`aineid


1. üks joontest mere pinnal, mis liigub kalda suunas
Täna on suured lained, ei tasu ujuma minna.
2. perioodide kaupa ilmumine või liikumine
Gripp levib lainetena.

minema1 tegusõnaminema , m`inna , läheb , m`indud; läheme = lähme; l`äks, läinud, minge, minnakse


minema.jpg
1. kõneleja suhtes eemale või kaugemal asuva koha poole liikuma
Lähme kiiremini!
kuhu Naine läks poodi.
millega Kas sa lähed koju bussi või trolliga?
mida tegema Lapsed läksid ujuma.
jala minema, jalgsi minema Läksin eile jala/jalgsi kooli.
võrdle tulema1
2. senisest erinevaks muutuma
milliseks Elu on kalliks läinud. Ta on paksuks läinud.
3. kuluma, vaja olema
mille peale Selle töö peale läheb palju aega.
4. tegevuse, sündmuste kohta: mingil viisil toimuma, kulgema
Kuidas sul eksamil läks? – Mul läks hästi.
Kuidas läheb? (= kasuta siis, kui tahad küsida, kuidas keegi elab)
5. tee kohta: mingi kohani, mingis suunas kulgema
Kuhu see tee läheb?
6. mööduma
Aeg läheb kiiresti.
7. hakkama
mida tegema Maja läks põlema. Piim läks keema. Mootor läks käima.

ühendid: katki minema, korda minema, lahku minema, laiali minema, maha minema, meelest minema, mööda minema, täide minema, vastu minema, ära minema, üle minema

nool nimisõnan`ool , noole , n`oolt ; mitmus nooled, noolte, n`ooli


nool.jpg
1. puust või metallist valmistatud pikk peenike pulk, millel on terav ots ja millega saab tabada märki või vaenlast
Ainult üks nool tabas märki.
2. noole kujuga märk, mis näitab, millises suunas peab liikuma
Nool näitab paremale.

pihta määrsõna, kaassõnap`ihta


nii, et miski tabab; suunas, poole (et tabada)
Laps sai palliga pihta.
kelle-mille pihta Politseinike pihta visati kive ja muid asju.

ühendid: pihta hakkama

pool3 määrsõna, kaassõnap`ool


1. mingis suunas, mingis kohas
Paremal pool teed kasvasid männid.
mille pool Leedu asub Lätist lõuna pool.
igal pool (= kõikjal) Täna sadas igal pool.
2. kellegi juures, tavaliselt kellegi elukohas
kelle pool Vaatasin sõbra pool filmi.

võrdle poole, poolt

poole määrsõna, kaassõnap`oole


1. mingis suunas, mingisse kohta
Auto pööras vasakule poole.
kelle-mille poole Tartu jääb Tallinnast lõuna poole. Poiss vaatas tüdruku poole.
igale poole (= kõikjale) Ta jääb igale poole hiljaks.
2. kellegi juurde, tavaliselt kellegi elukohta
kelle poole Jäin ööseks sõbranna poole.

võrdle pool3, poolt

pööre nimisõnapööre , p`öörde , pööret ; mitmus p`öörded, pöörete, p`öördeid


1. oluline muutus mingi protsessi või sündmuse suunas või sisus
Pööre toimus raamatu viimases peatükis.
Haigus võttis halva pöörde.
ootamatu pööre Tema elus on olnud ootamatuid pöördeid.
2. (keha, sõiduki) asendi või suuna muutmine
Auto tegi järsu pöörde paremale.
3. üks ring ümber oma keskmise punkti
Kõrgematel pööretel on mootori müra suurem.
4. millegi (näiteks lehe, postkaardi) tagumine külg
Foto pöördele oli kirjutatud kuupäev.
5. grammatikas: tegusõna vorm, mis näitab tegijat. Eesti keeles on kolm pööret ainsuses ja mitmuses

sukelduma tegusõnasukelduma , sukelduda , sukeldub


1. vee alla laskuma, põhja suunas ujuma
Ta sukeldus pea ees järve.
Treener õpetas lapsi sukelduma.
2. spetsiaalset varustust kandes vee all ujuma ja veekogu põhja vaatlema
Käisime Egiptuses sukeldumas.

suunduma tegusõnas`uunduma , s`uunduda , s`uundub


mingis suunas või mingisse kohta liikuma
kuhu Laev suundub sadamasse.
mille poole Buss suundus Tartu poole.
võrdle suunama

taga kaassõna, määrsõnataga


taga_1.jpg
1. selles kohas või suunas, mis jääb selja poole vastand ees
kelle-mille taga Bussis istus minu taga üks imelik mees.
taga_2.jpg
2. millestki teisel pool (nii, et miski varjab)
mille taga Maja taga on parkla. Päike on pilve taga. Pood on siin lähedal nurga taga.
3. lõpus olevas või viimases osas vastand ees
Mulle meeldib kinos taga istuda.
4. osutab esemele, mille juures või millega midagi tehakse
laua taga, arvuti taga Laps istub laua taga ja joonistab.
5. tasemelt või saavutustelt halvemal positsioonil vastand ees
Meie meeskond on kolme punktiga taga.

võrdle taha, tagant

ühendid: taga ajama, taga otsima, taga rääkima

tagasi määrsõna, kaassõnatagasi


1. selja taha jäävas suunas; vastupidises suunas vastand edasi
Mees vaatas üle õla tagasi.
Astusin ühe sammu tagasi.
Ostsin pileti Tallinnast Tartusse ja tagasi.
2. teatud ajavahemiku võrra mineviku suunas
Nägin teda paar nädalat tagasi.
Tema abikaasa suri viis aastat tagasi.
3. endise omaniku kätte; uuesti endisesse olukorda või endises olukorras
Anna mu pliiats tagasi!
Pean pangale laenu tagasi maksma.
Kui reis jääb ära, saate raha tagasi.
Olen nüüd tööl tagasi.
4. vastusena kellegi tegevusele
Ma helistan sulle homme tagasi.

ühendid: tagasi astuma, tagasi lükkama, tagasi võtma

vastu määrsõna, kaassõnav`astu


1. otse kellegi või millegi ette, otse teisele poole
kelle-mille vastu Kino ehitatakse üle tänava kaubamaja vastu. Istusin lauda isa vastu.
võrdle vastas
2. mingi liikumise suhtes vastupidises suunas
Mulle tuli linnas vastu mitu tuttavat.
■ vastu mida Vastu tuult on raske joosta.
3. osutab objektile, millega keegi või miski otsesesse kontakti satub
■ vastu mida Auto sõitis vastu puud.
mille vastu Toetasin redeli seina vastu.
4. kellegi või millegi suhtes
kelle-mille vastu Ta oli õpetaja vastu ebaviisakas. Mul on tolmu vastu allergia.
5. osutab sellele, keda või mida tahetakse vältida või kõrvaldada
kelle-mille vastu Rottide vastu aitab ainult mürk. Võtsin peavalu vastu tableti.
6. näitab, et sa pole nõus, ei toeta kedagi või midagi vastand poolt
Ma ei ole poolt ega vastu, olen erapooletu.
kelle-mille vastu Komisjon hääletas ettepaneku vastu.
vastu tahtmist (= mitte omal soovil) Pidin vastu tahtmist töökohta vahetama.

ühendid: vastu hakkama, vastu minema, vastu pidama, vastu tulema, vastu vaidlema, vastu võtma

vool nimisõnav`ool , voolu , v`oolu


1. vee liikumine ühes suunas; nii liikuv vesi
See jõgi on kiire vooluga.
2. elekter
Majas kadus pooleks tunniks vool.
Vool läks ära.

voolama tegusõnav`oolama , voolata , v`oolab


vedelike kohta: ühes suunas edasi liikuma
Kraanist voolab vett.
Pisarad voolasid mööda tüdruku põski alla.
jõgi voolab, oja voolab; higi voolab, veri voolab

ühesuunaline omadussõnaühe+suunaline , ühe+suunalise , ühe+suunalist ; mitmus ühe+suunalised, ühe+suunaliste, ühe+suunalisi


ühes suunas toimuv või ühes suunas liikumist võimaldav
Sellel tänaval on ühesuunaline liiklus.
ühesuunaline tee, ühesuunaline tänav

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur