[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

fänn nimisõna 〈f`änn , fänni , f`änni ; mitmus fännid, f`ännide, f`änne 〉

inimene, kes midagi või kedagi väga imetleb
Ta on suur Eesti jalgpalli fänn.
Ma ei ole elektroonilise muusika fänn.
● ansambli fännid, laulja fännid

kink nimisõna 〈k`ink , kingi , k`inki ; mitmus kingid, k`inkide, k`inke 〉

mingi asi, mille sa tasuta kellelegi annad või kellegi käest saad, näiteks erilise sündmuse puhul sama mis kingitus
Ta sai sünnipäevaks palju kinke.
Tädi tõi lapsele kingiks nuku.

käik nimisõna 〈k`äik , käigu , k`äiku ; mitmus käigud, k`äikude, k`äike 〉

1. (ainsuses) sündmuse või tegevuse areng, kulg
Tema direktoriks saamine oli asjade loomulik käik.
● sündmuse käik, mängu käik, töö käik, uurimise käik
2. käimine, astumine; teatud paigas käimine
Ma teen ühe kiire käigu poodi.
Tal on tähtis käik ees.
3. (ainsuses) liikumine, töötamine
Rong kiirendas käiku.
4. pikk kitsas tee millegi vahel või sees
Vangid kaevasid müüri alla käigu.
Vanalinnas on palju kitsaid tänavaid ja käike.

käsk nimisõna 〈k`äsk , käsu , k`äsku ; mitmus käsud, k`äskude, k`äske 〉

suuline või kirjalik korraldus, mis tuleb kindlasti täita
Kelle käsul sa seda tegid?
■ mida teha Saime karmi käsu tööle hakata.
● käsku andma; käsku täitma Täitsin ülemuse käsku.

mänd nimisõna 〈m`än'd , männi , m`än'di ; mitmus männid, m`än'dide, m`än'de 〉

1. teatud liiki puu, millel on pikad okkad
Mere ääres kasvavad kõrged männid.
2. (ainsuses) see puu materjalina

mäng nimisõna 〈m`äng , mängu , m`ängu ; mitmus mängud, m`ängude, m`änge 〉

tegevus, mis pakub meelelahutust (ja millel on kindlad reeglid)
Male on mäng, mis nõuab mõtlemist.
Mäng nukkudega tundus tüdrukule igav.
● mängu võitma, mängu kaotama
saab moodustada: arvutimäng, lauamäng; mänguasi

märk nimisõna 〈m`ärk , märgi , m`ärki ; mitmus märgid, m`ärkide, m`ärke 〉

1. kujund või pilt, mille tähendus on kokku lepitud (ja kõigile teada); selle kujundi või pildiga ese
Maja ees on parkimist keelav märk.
saab moodustada: liiklusmärk, numbrimärk; hüüumärk, kirjavahemärk, küsimärk
2. miski, mille põhjal järeldusi tehakse, midagi oletatakse
Kõik märgid näitavad, et ettevõte läheb varsti pankrotti.
● selge märk, kindel märk; hea märk, halb märk
3. spetsiaalne kujund või ese, mida püütakse tabada
Lasime püstoliga märki.
Ta lasi märgist mööda.
● märki tabama Nool ei tabanud märki.
4. midagi konkreetset väljendav liigutus või muu signaal
Ta noogutas nõusoleku märgiks.

pank nimisõna 〈p`ank , panga , p`anka , p`anka ; mitmus pangad, p`ankade, p`anku = p`ankasid 〉

asutus, kus saab oma raha hoida
Mul on pangas 500 eurot.
Mis pangas sul konto on?
Ta võttis pangast laenu.
● panka raha panema; pangast raha välja võtma Panin raha panka tähtajalisele hoiusele.
saab moodustada: internetipank; pangaautomaat, pangakaart, pangakonto

pink nimisõna 〈p`ink , pingi , p`inki ; mitmus pingid, p`inkide, p`inke 〉

kõva jalgadega iste, mille peale mahub istuma mitu inimest
Istusin pingile.
Pargis ei olnud ühtegi vaba pinki.

rakk nimisõna 〈r`akk , raku , r`akku ; mitmus rakud, r`akkude, r`akke 〉

elava organismi väikseim osa. Kõik taimed ja loomad koosnevad rakkudest
DNA uurimiseks sobib iga inimese rakk.

rand nimisõna 〈r`and , ranna , r`anda , r`anda ; mitmus rannad, r`andade, r`andu 〉

maa-ala mere või järve ääres, mis on kaetud liiva või kividega
● rannas käima Suvel meeldib mulle rannas käia.

rent nimisõna 〈r`en't , ren'di , r`en'ti 〉

1. õigus tasu eest kasutada midagi, mis kuulub teisele inimesele, näiteks maad või hooneid
● pikaajaline rent
● rendile andma; rendile võtma Kauplus anti rendile.
2. tasu selle eest
Omanik tõstis renti.
● kõrge rent, kallis rent
● renti maksma, renti tasuma

---

võrdle üür

riik nimisõna 〈r`iik , riigi , r`iiki , r`iiki ; mitmus riigid, r`iikide, r`iike 〉

territoorium, millel on ametlik piir ja oma valitsus
Eesti on väike riik.
Mis riigi kodanik ta on?
● demokraatlik riik, iseseisev riik; rikas riik, vaene riik
● riiki esindama, riiki juhtima, riiki kaitsma
saab moodustada: vabariik, välisriik; riigiasutus, riigiametnik

rind nimisõna 〈r`ind , rinna , r`inda , r`inda ; mitmus rinnad, r`indade, r`indu 〉

1. see osa kehast, mis asub kõhust kõrgemal ja kaelast allpool
Haigel on rinnas valud.
Mees oli karvase rinnaga.
2. üks kahest ümarast pehmest osast naise kehal, kust beebi saab piima juua
Ema annab lapsele rinda.

ring nimisõna 〈r`ing , ringi , r`ingi , r`ingi ; mitmus ringid, r`ingide, r`inge 〉

1. täiesti ümmargune lame kujund
Arvuta ringi ümbermõõt ja pindala.
2. joon, mis moodustab ringi ääre
Joonistasin paberile ringe.
3. see, kui inimesed või asjad paiknevad või liiguvad nii, et sissepoole jääb ring
Istusime ringis ümber lõkke.
Jooksin staadionil viis ringi.
4. tervikut moodustav kogum, hulk
Vestluse teemade ring oli lai.
5. ühiste huvidega inimeste ühendus
Ülikooli juures tegutseb Eesti ajaloo ring.

risk nimisõna 〈r`isk , riski , r`iski ; mitmus riskid, r`iskide, r`iske 〉

võimalus, et tulevikus juhtub midagi halba; olukord, mis võib olla ohtlik või millel võivad olla halvad tulemused
Patsiente peab teavitama raviga seotud riskidest.
Ärimees võttis liigseid riske.

rong nimisõna 〈r`ong , rongi , r`ongi , r`ongi ; mitmus rongid, r`ongide, r`onge 〉

sõiduk, mis liigub mööda raudteed
See rong veab kaupa, mitte inimesi.
Rong väljub raudteejaamast kell 14.00 ja jõuab Tallinnasse hilisõhtul.
● rongiga sõitma Kas sõidame Tartusse bussi või rongiga?

rõhk nimisõna 〈r`õhk , rõhu , r`õhku 〉

1. see, kui sa ütled sõnas teatud koha tugevamini
Eesti keeles on rõhk tavaliselt sõna alguses.
2. see, mis toob midagi esile
● millele rõhku panema Restoranis pannakse toidu kvaliteedile suurt rõhku.
3. jõud, mida gaas või vedelik mingis anumas või ruumis avaldab
Rehvide rõhk on jälle langenud.
saab moodustada: vererõhk

räim nimisõna 〈r`äim , räime , r`äime ; mitmus räimed, r`äimede, r`äimi 〉

heeringast väiksem kala, kes elab meres. Räim on üks tavalisemaid kalu, mida Eestis süüakse
Ostsin värsket räime.
● praetud räimed

rätik nimisõna 〈rätik , rätiku , rätikut ; mitmus rätikud, rätikute, rätikuid 〉

1. riidest ese, millega saab kuivatada
Kuivata ennast rätikuga ära.
Vannitoas rippusid puhtad rätikud.
saab moodustada: salvrätik, taskurätik
2. riideese, millega saab katta pea või mille saab panna õlgade ümber
Vanaema sidus rätiku pähe.

sink nimisõna 〈s`ink , singi , s`inki ; mitmus singid, s`inkide, s`inke 〉

liha (sea jala küljest), mis säilib pikka aega, sest on valmistatud soola ja suitsuga
Panin leiva peale sinki.

särk nimisõna 〈s`ärk , särgi , s`ärki ; mitmus särgid, s`ärkide, s`ärke 〉

kraega ja varrukatega riideese, mis katab keha ülemist poolt
Valge särk sobib iga ülikonnaga.
Noormees kandis ruudulist särki.

täna määrsõna 〈täna 〉

käesoleval päeval
Mida me täna teeme?
Täna on kolmapäev.
● täna hommikul, täna õhtul
võrdle eile, homme

tänu1 nimisõna 〈tänu , tänu , tänu 〉

hea tunne, mis sul tekib, kui keegi aitab sind või teeb sulle mingi teene; selle väljendamine
Viisin arstile tänuks lilli.
● tänu avaldama Vastuvõtul avaldati tänu tublidele sportlastele.

tänu2 kaassõna 〈tänu 〉

osutab sellele, kes või mis on põhjustanud midagi head
■ tänu kellele-millele Tänu Jürile on kõik jälle korras. Sain uue töökoha tänu tutvustele. Pääsesin ainult tänu juhusele.
võrdle tõttu

vähk nimisõna 〈v`ähk , vähi , v`ähki , v`ähki ; mitmus vähid, v`ähkide, v`ähke 〉

1. vees elav loom, kellel on kõva kiht ümber ja keda süüakse
Käisime vähke püüdmas.
2. (ainsuses) raske haigus, mille korral kehas hakkavad mingid rakud valesti kasvama ja normaalseid rakke tapma
Ta suri vähki.

Vähk nimisõna 〈V`ähk , Vähi , V`ähki ; mitmus Vähid, V`ähkide, V`ähke 〉

tähtkuju, mille kujutis on vähk. Vähi tähtkujust on inimene, kes on sündinud ajavahemikus 22. juunist 22. juulini

välk nimisõna 〈v`älk , välgu , v`älku 〉

hele järsk valgus, mis tekib taevas äikese ajal
Väljas lööb välku ja müristab.
Välk lõi sisse ja maja läks põlema.