Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. poole määrsõna, kaassõna 〈p`oole 〉 1. mingis suunas, mingisse kohta Auto pööras vasakule poole. ■ kelle-mille poole Tartu jääb Tallinnast lõuna poole. Poiss vaatas tüdruku poole. ● igale poole (= kõikjale) Ta jääb igale poole hiljaks. 2. kellegi juurde, tavaliselt kellegi elukohta ■ kelle poole Jäin ööseks sõbranna poole. võrdle pool3, poolt post1 nimisõna 〈p`os't , pos'ti , p`os'ti , p`os'ti 〉 1. kirjad, ajalehed, reklaamid jms, mis sulle koju või töö juurde tuuakse Hommikust posti pole veel toodud. saab moodustada: postkast 2. ametlik süsteem, mida kasutatakse kirjade, pakkide vms saatmiseks Saada raha posti teel / postiga. saab moodustada: postkontor, postmark, postkaart; postiindeks post2 nimisõna 〈p`os't , pos'ti , p`os'ti ; mitmus pos'tid, p`os'tide, p`os'te 〉 pikk peenike kivist, puidust või metallist asi, mis seisab püsti (ja toetab midagi) Auto sõitis vastu posti. professor nimisõna 〈prof`essor , prof`essori , prof`essorit ; mitmus prof`essorid, prof`essorite, prof`essoreid 〉 (lühend prof) mingi eriala juhtiv õppejõud kõrgkoolis; vastav tiitel Ta on Tartu ülikooli professor. proov nimisõna 〈pr`oov , proovi , pr`oovi , pr`oovi ; mitmus proovid, pr`oovide, pr`oove 〉 1. see, kui midagi proovitakse või katsetatakse Teeme proovi, kas jaksame diivanit tõsta. Võta prooviks üks pannkook. 2. see, kui muusikud või näitlejad enne esinemist koos harjutavad Proov algab kell 11. ● etenduse proovid, lavastuse proovid, kontserdi proovid ● proovi tegema Ansambel teeb proovi kolm korda nädalas. 3. väike osa millestki, mis võetakse, et määrata selle omadusi või koostist Proov näitas, et veri on normis. ● proove andma, proove võtma, proove analüüsima Käisin haiglas proove andmas. proua nimisõna 〈proua , proua , prouat ; mitmus prouad, prouade, prouasid 〉 1. (lühend pr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel naise poole Vabandust, proua! Proua Tamm, kas te kohvi soovite? Austatud pr Eve Tamm! 2. abielus naine; ka keskealise või vanema naise kohta üldiselt rase omadussõna, nimisõna 〈rase , raseda , rasedat ; mitmus rasedad, rasedate, rasedaid 〉 1. kui naine on rase, siis tal kasvab kõhus laps Helen on seitsmendat kuud rase. ● rasedaks jääma 2. rase naine ● rasedate riided, rasedate võimlemine |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |