[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

eri omadussõnaeri (ei käändu)


1. (kellegagi, millegagi või omavahel võrreldes) teistsugune sama mis erinev
Poisil on jalas eri värvi sokid.
Vastuvõtt on iga päev eri ajal.
Kui mõni muu sõna lauses juba näitab erinevust, siis pole vaja sõna eri enam kasutada, näiteks Kleite on müügil kolme eri värvi asemel on õigem öelda Kleite on müügil kolme värvi.
2. omaette, eraldi
Romaan ilmub eri raamatuna.
Õde ja vend elavad eri tubades.

eriti määrsõnaeriti


1. suurel määral, väga
Lapse jaoks on mäng eriti tähtis.
See film mulle eriti ei meeldinud.
2. rõhutab seda, mis on põhiline: eelkõige
Laulja on populaarne eriti noorte seas.
Mulle meeldivad mahlased puuviljad, eriti apelsinid.

kriis nimisõnakr`iis , kriisi , kr`iisi , kr`iisi ; mitmus kriisid, kr`iiside, kr`iise


raske, keeruline või ohtlik seisund
Riigis puhkes poliitiline kriis.
Kirjanik on loomingulises kriisis.

nii määrsõnan`ii


1. sel kombel, sel viisil
Tee nii, nagu ma näitan.
Ei, nii ei sobi.
2. sel määral, sedavõrd
Kuhu sa nii vara lähed?
Mul pole nii palju raha.
3. väga, eriti
Täna on nii ilus ilm!
4. kasuta siis, kui tahad midagi kinnitada
Nii, see on nüüd valmis.
Jääb nii.
5. ühendites:
nii .. kui (ka) (= mõlemad, see ja teine) Peol on tegevust nii lastele kui (ka) täiskasvanutele.
nii et (= seetõttu) Ta rääkis valju häälega, nii et kõik kuulsid.

padi nimisõnapadi , padja , p`atja ; mitmus padjad, p`atjade, p`atju


padi.jpg
pehme ese, mille sa voodis pea alla paned
Panin pea padjale ja jäin magama.
pehme padi, kõva padi; kõrge padi, madal padi
saab moodustada: padjapüür

paik nimisõnap`aik , paiga , p`aika , p`aika ; mitmus paigad, p`aikade, p`aiku


1. koht üldiselt; asukoht; piirkond
Maailm oleks parem paik, kui poleks kuritegevust.
Ta elas kogu oma elu samas paigas.
Nõmme on sobiv paik noortele peredele.
ohtlik paik, turvaline paik
2. väljendites, mis on seotud ühe (ettenähtud) koha peal olemisega:
paigal olema, paigal püsima, paigal hoidma Ole paigal, kuni ma su juukseid lõikan. Hoia hobust paigal!
paigal seisma, paigal istuma Lapsed ei suutnud nii kaua rahulikult paigal istuda.
paigale jääma Osa lambaid jooksis ära, aga suurem osa jäi paigale.

ühendid: paika pidama

partii nimisõnapart`ii , part`ii , part`iid ; mitmus part`iid , part`iide, part`iisid


1. kindel kogus ühesuguseid tooteid
Müügile saabus uus partii kosmeetikat.
2. üks mäng näiteks males või kabes
Äkki mängime ühe partii malet?

pidi kaassõnapidi


1. mööda mingit teed või pinda
mida pidi Sõitsime Endla tänavat pidi kesklinna. Tuletõrjuja ronis redelit pidi katusele.
2. millegi järgi
mida pidi Ma tunnen kõiki kolleege eesnime pidi.

piim nimisõnap`iim , piima , p`iima


1. valge vedelik, mida annavad lehmad või muud koduloomad ja mida inimesed joovad
Ostsin poest kaks pakki piima.
Ta jõi söögi kõrvale klaasi piima.
rasvane piim, lahja piim
2. valge vedelik, mis tekib ema rindades ja millega saab lapsi toita

piir nimisõnap`iir , piiri , p`iiri ; mitmus piirid, p`iiride, p`iire


1. joon, mis eraldab kahte riiki või territooriumi
Ületasime Leedu piiri.
Piiril küsiti dokumenti.
See ansambel on tuntud ka väljaspool Eesti piire (= välismaal).
riigi piirid, linna piirid, maakonna piirid, krundi piirid
saab moodustada: piirivalve
2. mõttes eksisteeriv joon, mis eraldab mingeid nähtuseid või mõisteid
Kust läheb hea ja halva maitse piir?
3. millegi viimane aste, millest rohkemat (või vähemat) ei peeta enam võimalikuks või sobivaks
Mälul on omad piirid.
Ta töötab oma võimete piiril.
kriitiline piir, viimane piir
4. millegi raamid, ulatus, maht, ka arvudes
Vanemad püüavad lapsi võimaluste piires aidata.
Palkade tõus jääb järgmisel aastal 10% piiridesse.
ülemine piir, alumine piir

pliit nimisõnapl`iit , pliidi , pl`iiti ; mitmus pliidid, pl`iitide, pl`iite


seade, mille peal saab toitu valmistada ja mis töötab tavaliselt elektri või gaasiga
Pliidil keeb supp.
Ostsime suvilasse ilma ahjuta pliidi.
saab moodustada: elektripliit, gaasipliit

pori nimisõnapori , pori , pori , p`orri


pehme märg muld (mis takistab liikumist)
Auto jäi porisse/porri kinni.
vihm ja pori Sügis on vihma ja pori aeg.

preili nimisõnapreili , preili , preilit ; mitmus preilid, preilide, preilisid


1. (lühend prl) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel neiu või vallalise noore naise poole
Preili Reeli, kas tohin teilt midagi küsida?
Tänan teid, preili Pärn!
Lugupeetud prl Reeli Pärn!
2. viisaka käitumise ja välimusega neiu; vallaline noor naine

professor nimisõnaprof`essor , prof`essori , prof`essorit ; mitmus prof`essorid, prof`essorite, prof`essoreid


(lühend prof) mingi eriala juhtiv õppejõud kõrgkoolis; vastav tiitel
Ta on Tartu ülikooli professor.

proua nimisõnaproua , proua , prouat ; mitmus prouad, prouade, prouasid


1. (lühend pr) sõna, mida kasutame viisakal pöördumisel naise poole
Vabandust, proua!
Proua Tamm, kas te kohvi soovite?
Austatud pr Eve Tamm!
2. abielus naine; ka keskealise või vanema naise kohta üldiselt

prügi nimisõnaprügi , prügi , prügi


asjad, mis sa ära oled visanud
Vii prügi välja!
See ämber on prügi jaoks.
saab moodustada: prügikast

puit nimisõnap`uit , puidu , p`uitu


puust saadud kõva materjal
See laud on ehtsast puidust.
tume puit, hele puit

põhi1 nimisõnapõhi , põhja , p`õhja , p`õhja ; mitmus põhjad, p`õhjade, p`õhju


1. millegi alumine pind või kõige madalam osa
Kausi põhja jäi veel natuke putru.
Võtmed olid koti põhjas.
Jõin klaasi põhjani (= tühjaks).
Laev läks põhja (= uppus).
mere põhi, jõe põhi, järve põhi
2. asjaolu, millel miski põhineb; millegi aluseks olevad väärtused
Milline on romaani ajalooline põhi?
tugev põhi, hea põhi, kindel põhi Kool andis mulle matemaatikas tugeva põhja.
mille põhjal (= millegi alusel, millegi järgi) Esialgse info põhjal on raske vastata.
3. taust
Rootsi lipul on kollane rist sinisel põhjal.
4. väljendab seda, et miski on lõpuni keeratud või vajutatud
Ta vajutas gaasi põhja.

põhi2 nimisõnapõhi , põhja , p`õhja , p`õhja


p7hi.jpg
ilmakaar lõuna vastas
Tuul pöördus põhja (= hakkas puhuma põhja poolt).
Helsingi asub Tallinnast umbes 80 kilomeetrit põhja pool.

päris määrsõna, omadussõnapäris (ei käändu)


1. täiel määral, täiesti
Asi pole veel päris kindel.
Laps on päris üksi kodus.
2. teataval määral, üsna
Etendus oli päris huvitav.
Kott on päris raske.
3. tõeline, tegelik
Kati päris nimi on Katrin.
Need ehted ei ole päris kullast.

riie nimisõnariie , r`iide , riiet ; mitmus r`iided, riiete, r`iideid


1. (tavaliselt mitmuses) ese, mida inimene kannab, et oma keha katta, näiteks püksid, seelik ja särk
Kurjategija kandis tumedaid riideid.
uued riided, vanad riided, puhtad riided, mustad riided, soojad riided
riideid selga panema, riidesse panema Pane kuivad riided selga! Kas sa panid ennast soojalt riidesse?
riideid seljast (ära) võtma, riidest lahti võtma Arst palus lapse riidest lahti võtta.
riideid vahetama (= teisi riideid selga panema)
saab moodustada: ujumisriided; riideese
2. materjal, millest saab teha näiteks pükse, seelikuid või kardinaid
Ostsin ülikonna jaoks riiet.
villane riie, puuvillane riie

riik nimisõnar`iik , riigi , r`iiki , r`iiki ; mitmus riigid, r`iikide, r`iike


territoorium, millel on ametlik piir ja oma valitsus
Eesti on väike riik.
Mis riigi kodanik ta on?
demokraatlik riik, iseseisev riik; rikas riik, vaene riik
riiki esindama, riiki juhtima, riiki kaitsma
saab moodustada: vabariik, välisriik; riigiasutus, riigiametnik

riis nimisõnar`iis , riisi , r`iisi


teatud teravili, millel on peenikesed piklikud valged või pruunid terad
Lõunasöögiks on kana riisiga.
Panin riisi keema.
riisi keetma

riiv nimisõnar`iiv , riivi , r`iivi ; mitmus riivid, r`iivide, r`iive


riiv.jpg
metallist vahend, millel on terava servaga augud ja mille abil saab toiduaineid väikesteks tükkideks teha
peen riiv, jäme riiv Sidrunit riivis ta peene riiviga, aga porgandit jämeda riiviga.

triip nimisõnatr`iip , triibu , tr`iipu ; mitmus triibud, tr`iipude, tr`iipe


triip.jpg
muust pinnast erinevat värvi joon, näiteks riietel
Tal oli seljas sinine valgete triipudega särk.

uriin nimisõnaur`iin , uriini , ur`iini


neerudes tekkiv kollane vedelik, mis viib kehast välja ained, mida organismile vaja ei ole
Sportlase uriinist leiti keelatud aineid.

äri nimisõnaäri , äri , äri


kasumi saamist taotlev tegevus, ettevõtmine või tehing
Kui palju sa selle äriga teenid?
Äri läheb hästi.
äri ajama, äri tegema Sõpradega ta äri ei aja.
saab moodustada: ärimees

üpris määrsõna`üpris


rohkem kui natuke, aga mitte täiel määral sama mis üsna
Olime pärast reisi üpris väsinud.
Osalejaid oli üpris palju.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur