Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. avalik omadussõna 〈aval`ik , avaliku , aval`ikku , aval`ikku ; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke 〉 1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv Mulle ei meeldi avalik esinemine. ● avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks. 2. kõikidele inimestele mõeldud; selline, kus igaüks võib osaleda Kas avalikus kohas tohib suitsetada? ● avalik konkurss, avalik üritus 3. ühiskonnaga, rahvaga seotud Ta töötab avalike suhete osakonnas. ● avalik arvamus vaata ka avalikult paik nimisõna 〈p`aik , paiga , p`aika , p`aika ; mitmus paigad, p`aikade, p`aiku 〉 1. koht üldiselt; asukoht; piirkond Maailm oleks parem paik, kui poleks kuritegevust. Ta elas kogu oma elu samas paigas. Nõmme on sobiv paik noortele peredele. ● ohtlik paik, turvaline paik 2. väljendites, mis on seotud ühe (ettenähtud) koha peal olemisega: ● paigal olema, paigal püsima, paigal hoidma Ole paigal, kuni ma su juukseid lõikan. Hoia hobust paigal! ● paigal seisma, paigal istuma Lapsed ei suutnud nii kaua rahulikult paigal istuda. ● paigale jääma Osa lambaid jooksis ära, aga suurem osa jäi paigale. ühendid: paika pidama palk1 nimisõna 〈p`alk , palga , p`alka ; mitmus palgad, p`alkade, p`alku 〉 raha, mille töötaja saab tehtud töö eest, tavaliselt üks kord kuus sama mis töötasu Tema palk on 800 eurot kuus. Võtsin nädalaks palgata puhkuse. Palk laekus eile. ● väike palk, madal palk, keskmine palk, suur palk, kõrge palk ● palka maksma, palka saama; palka tõstma palk2 nimisõna 〈p`al'k , pal'gi , p`al'ki ; mitmus pal'gid, p`al'kide, p`al'ke 〉 langetatud puu tüvi (või selle osa), millelt on oksad eemaldatud Aeda ehitati palkidest saun. peagi määrsõna 〈p`eagi 〉 lühikese aja pärast, üsna ruttu Peeter leidis peagi uue kallima. Ta jääb peagi pensionile. peal kaassõna, määrsõna 〈p`eal 〉 1. millegi (ülemisel) pinnal; nii, et miski katab Autol on koorem peal. Lapsel on soe tekk peal. ■ mille peal Vaas on laua peal. Pilt ripub seina peal. 2. osutab kohale, kus keegi või miski on ■ mille peal Tunni aja pärast pean bussi peal olema. 3. nii, et mingi kehaosa on all ● pea peal, kõhu peal, selja peal Poiss seisis pea peal. võrdle peale, pealt peale kaassõna, määrsõna 〈p`eale 〉 1. millegi (ülemisele) pinnale; nii, et millegagi kaetakse Pane potile kaas peale. ■ mille peale Määrisin leiva peale võid. Sa astusid mulle jala peale. 2. aja kohta: pärast ■ peale mida Kohtume kohe peale lõunat. Jõuan koju peale kella kuut. 3. millestki alates Ta on juba hommikust peale pahas tujus. 4. välja arvatud ■ peale kelle-mille Kõik peale Katrini on kohal. Peale muusika pole mul mingeid hobisid. 5. kellelegi või millelegi lisaks ■ peale kelle-mille Siin elab peale eestlaste ka teisi rahvusi. Tulekahjus hävisid peale raamatute ka kõik maalid. 6. osutab kohale, kuhu keegi läheb ■ mille peale Kiirustan bussi peale. 7. osutab sellele, mille pärast miski toimub ■ mille peale Ta ei osanud minu küsimuse peale midagi vastata. 8. osutab, kellele või millele on mingi tegevus suunatud ■ kelle-mille peale Ära karju minu peale. Mõtlen tuleviku peale. võrdle peal, pealt ühendid: peale hakkama, peale tulema pealinn nimisõna 〈p`ea+l`inn , p`ea+linna , p`ea+l`inna , p`ea+l`inna ; mitmus p`ea+linnad, p`ea+l`innade, p`ea+l`innu 〉 linn, kus on riigi poliitiline keskus Eesti pealinn on Tallinn. pealt kaassõna, määrsõna 〈p`ealt 〉 1. millegi (ülemiselt) pinnalt (ära); katmast (ära) Majal on värv pealt maha tulnud. ■ mille pealt Võta pann pliidi pealt ära. Tõstsin kohvri riiuli pealt alla. 2. osutab kohale, kust keegi tuleb ■ mille pealt Tulin just rongi pealt. 3. osutab sellele, mida piiratakse millegi saamiseks ■ mille pealt Hoian toidu pealt raha kokku. võrdle peale, pealt ühendid: pealt kuulama, pealt nägema pealuu nimisõna 〈p`ea+l`uu , p`ea+l`uu , p`ea+l`uud ; mitmus p`ea+l`uud , p`ea+l`uude, p`ea+l`uid 〉 inimese või looma pea kõva, luudest koosnev osa sama mis kolju Hauast leiti mitu pealuud. piklik omadussõna 〈p`ikl`ik , p`ikliku , p`ikl`ikku ; mitmus p`iklikud, p`iklike, p`ikl`ikke; võrdlus: p`iklikum, kõige p`iklikum 〉 kujuga, mis on rohkem pikk kui lai Mees on kõhn ja pikliku näoga. Sellel puul on piklikud lehed. publik nimisõna 〈publik , publiku , publikut 〉 inimesed, kes on kogunenud näiteks etendust vaatama või kontserti kuulama Laulja oskab publikuga suhelda. Publik plaksutas. Ta valiti publiku lemmikuks. seelik nimisõna 〈seelik , seeliku , seelikut ; mitmus seelikud, seelikute, seelikuid 〉 Tüdruk kandis ruudulist seelikut. ● pikk seelik, lai seelik, lühike seelik, kitsas seelik ● seelikut selga panema, seelikut seljast (ära) võtma teadlik omadussõna 〈t`eadl`ik , t`eadliku , t`eadl`ikku ; mitmus t`eadlikud, t`eadlike, t`eadl`ikke 〉 1. kui sa oled millestki teadlik, siis sa tead seda ■ millest Tema perekond on haigusest teadlik. ■ et Ostja ei olnud teadlik, et auto oli varastatud. 2. kui su tegevus on teadlik, siis sa teed seda, mida oled mõelnud ja kavatsenud See oli tema teadlik valik. teadlikult \⇐ teadlik\ määrsõna <t`eadlikult> valik nimisõna 〈valik , valiku , valikut ; mitmus valikud, valikute, valikuid 〉 1. valimine kahe või enama võimaluse seast Millest tuleks eriala valikul lähtuda? Meil seisab ees raske valik. Mul pole valikut (= võimalust valida). Žürii valik langes Kairile. ● hea valik, kindel valik, juhuslik valik, vaba valik ● valikut tegema Tegin õige valiku. 2. hulk tooteid, mille vahel saab valida Kaupluses on lai valik käekotte. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |