[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

avalik omadussõnaaval`ik , avaliku , aval`ikku , aval`ikku ; mitmus avalikud, avalike, aval`ikke


1. üldiselt, kõigile teada olev; (paljude) inimeste nähes toimuv
Mulle ei meeldi avalik esinemine.
avalikuks tulema, avalikuks saama Pettus tuli avalikuks.
2. kõikidele inimestele mõeldud; selline, kus igaüks võib osaleda
Kas avalikus kohas tohib suitsetada?
avalik konkurss, avalik üritus
3. ühiskonnaga, rahvaga seotud
Ta töötab avalike suhete osakonnas.
avalik arvamus

vaata ka avalikult

paik nimisõnap`aik , paiga , p`aika , p`aika ; mitmus paigad, p`aikade, p`aiku


1. koht üldiselt; asukoht; piirkond
Maailm oleks parem paik, kui poleks kuritegevust.
Ta elas kogu oma elu samas paigas.
Nõmme on sobiv paik noortele peredele.
ohtlik paik, turvaline paik
2. väljendites, mis on seotud ühe (ettenähtud) koha peal olemisega:
paigal olema, paigal püsima, paigal hoidma Ole paigal, kuni ma su juukseid lõikan. Hoia hobust paigal!
paigal seisma, paigal istuma Lapsed ei suutnud nii kaua rahulikult paigal istuda.
paigale jääma Osa lambaid jooksis ära, aga suurem osa jäi paigale.

ühendid: paika pidama

palk1 nimisõnap`alk , palga , p`alka ; mitmus palgad, p`alkade, p`alku


raha, mille töötaja saab tehtud töö eest, tavaliselt üks kord kuus sama mis töötasu
Tema palk on 800 eurot kuus.
Võtsin nädalaks palgata puhkuse.
Palk laekus eile.
väike palk, madal palk, keskmine palk, suur palk, kõrge palk
palka maksma, palka saama; palka tõstma

palk2 nimisõnap`al'k , pal'gi , p`al'ki ; mitmus pal'gid, p`al'kide, p`al'ke


langetatud puu tüvi (või selle osa), millelt on oksad eemaldatud
Aeda ehitati palkidest saun.

peagi määrsõnap`eagi


lühikese aja pärast, üsna ruttu
Peeter leidis peagi uue kallima.
Ta jääb peagi pensionile.

peal kaassõna, määrsõnap`eal


1. millegi (ülemisel) pinnal; nii, et miski katab
Autol on koorem peal.
Lapsel on soe tekk peal.
mille peal Vaas on laua peal. Pilt ripub seina peal.
2. osutab kohale, kus keegi või miski on
mille peal Tunni aja pärast pean bussi peal olema.
3. nii, et mingi kehaosa on all
pea peal, kõhu peal, selja peal Poiss seisis pea peal.

võrdle peale, pealt

peale kaassõna, määrsõnap`eale


1. millegi (ülemisele) pinnale; nii, et millegagi kaetakse
Pane potile kaas peale.
mille peale Määrisin leiva peale võid. Sa astusid mulle jala peale.
2. aja kohta: pärast
■ peale mida Kohtume kohe peale lõunat. Jõuan koju peale kella kuut.
3. millestki alates
Ta on juba hommikust peale pahas tujus.
4. välja arvatud
■ peale kelle-mille Kõik peale Katrini on kohal. Peale muusika pole mul mingeid hobisid.
5. kellelegi või millelegi lisaks
■ peale kelle-mille Siin elab peale eestlaste ka teisi rahvusi. Tulekahjus hävisid peale raamatute ka kõik maalid.
6. osutab kohale, kuhu keegi läheb
mille peale Kiirustan bussi peale.
7. osutab sellele, mille pärast miski toimub
mille peale Ta ei osanud minu küsimuse peale midagi vastata.
8. osutab, kellele või millele on mingi tegevus suunatud
kelle-mille peale Ära karju minu peale. Mõtlen tuleviku peale.

võrdle peal, pealt

ühendid: peale hakkama, peale tulema

pealinn nimisõnap`ea+l`inn , p`ea+linna , p`ea+l`inna , p`ea+l`inna ; mitmus p`ea+linnad, p`ea+l`innade, p`ea+l`innu


linn, kus on riigi poliitiline keskus
Eesti pealinn on Tallinn.

pealt kaassõna, määrsõnap`ealt


1. millegi (ülemiselt) pinnalt (ära); katmast (ära)
Majal on värv pealt maha tulnud.
mille pealt Võta pann pliidi pealt ära. Tõstsin kohvri riiuli pealt alla.
2. osutab kohale, kust keegi tuleb
mille pealt Tulin just rongi pealt.
3. osutab sellele, mida piiratakse millegi saamiseks
mille pealt Hoian toidu pealt raha kokku.

võrdle peale, pealt

ühendid: pealt kuulama, pealt nägema

pealuu nimisõnap`ea+l`uu , p`ea+l`uu , p`ea+l`uud ; mitmus p`ea+l`uud , p`ea+l`uude, p`ea+l`uid


inimese või looma pea kõva, luudest koosnev osa sama mis kolju
Hauast leiti mitu pealuud.

piklik omadussõnap`ikl`ik , p`ikliku , p`ikl`ikku ; mitmus p`iklikud, p`iklike, p`ikl`ikke; võrdlus: p`iklikum, kõige p`iklikum


kujuga, mis on rohkem pikk kui lai
Mees on kõhn ja pikliku näoga.
Sellel puul on piklikud lehed.

publik nimisõnapublik , publiku , publikut


inimesed, kes on kogunenud näiteks etendust vaatama või kontserti kuulama
Laulja oskab publikuga suhelda.
Publik plaksutas.
Ta valiti publiku lemmikuks.

seelik nimisõnaseelik , seeliku , seelikut ; mitmus seelikud, seelikute, seelikuid


seelik.jpg
naiste riideese, mis katab keha alumise osa ja osaliselt ka jalad
Tüdruk kandis ruudulist seelikut.
pikk seelik, lai seelik, lühike seelik, kitsas seelik
seelikut selga panema, seelikut seljast (ära) võtma

teadlik omadussõnat`eadl`ik , t`eadliku , t`eadl`ikku ; mitmus t`eadlikud, t`eadlike, t`eadl`ikke


1. kui sa oled millestki teadlik, siis sa tead seda
millest Tema perekond on haigusest teadlik.
et Ostja ei olnud teadlik, et auto oli varastatud.
2. kui su tegevus on teadlik, siis sa teed seda, mida oled mõelnud ja kavatsenud
See oli tema teadlik valik.

teadlikult \⇐ teadlik\ määrsõna <t`eadlikult>
Ta esitas meile teadlikult valed andmed.

valik nimisõnavalik , valiku , valikut ; mitmus valikud, valikute, valikuid


1. valimine kahe või enama võimaluse seast
Millest tuleks eriala valikul lähtuda?
Meil seisab ees raske valik.
Mul pole valikut (= võimalust valida).
Žürii valik langes Kairile.
hea valik, kindel valik, juhuslik valik, vaba valik
valikut tegema Tegin õige valiku.
2. hulk tooteid, mille vahel saab valida
Kaupluses on lai valik käekotte.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur