[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime •


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Leitud 1 artikkel

olema tegusõna 〈olema , `olla , `on , `oldud ; oli, olnud, ollakse; pole = ei ole, polnud = ei olnud 〉


1. sõna, mida kasutatakse, et kedagi või midagi iseloomustada, kirjeldada
Minu nimi on Paul.
Ma olen 33 aastat vana.
Film oli hea.
Ta on nii õnnelik.
Kõik on korras.
Mul on külm.
2. eksisteerima, esinema; elama
Ei ole head ilma halvata.
Vanaisa ei ole enam (= ta suri).
3. omama, kasutada saama
Tal on kaks autot.
Neil ei ole midagi süüa.
Mul ei ole aega.
4. kuskil viibima või paiknema; ajaliselt aset leidma
Ta on kodus.
Saalis polnud kedagi.
Raamatud on laua peal.
Olen praegu koosolekul.
Töötajad on lõunal.
Olen varsti tagasi.
Täna on matemaatikas kontrolltöö.
5. koos teise tegusõnaga, mis on nud- või tud-vormis: näitab, et tegevus on toimunud millalgi minevikus (täpne aeg ei oma tähtsust) või enne mingit teist tegevust minevikus
Ma olen temast palju kuulnud.
Ta on elanud neljas riigis.
Kui ta oli töö lõpetanud, läks ta kinno.
vaata ka olgu
ühendid: kursis olema, meeles olema, nõus olema, puudu olema, pärit olema, rahul olema, võlgu olema

olemine \⇐ olema\ nimisõna <olemine, olemise, olemist>
Jõulud on perega koos olemise aeg.

olema teistes sõnastikes

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur