Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. habe nimisõna 〈habe , habeme , habet ; mitmus habemed, habemete, habemeid 〉 Vanaisal on hall habe. ● habet ajama (= habet ära lõikama) Noormees ajab igal hommikul habet. hobi nimisõna 〈hobi , hobi , hobi ; mitmus hobid, hobide, hobisid 〉 tegevus, millega sulle väljaspool tööd meeldib tegeleda Minu hobid on lugemine ja ujumine. Ta tegeleb hobi korras muusikaga. hõbe nimisõna 〈hõbe , hõbeda , hõbedat 〉 1. hall läikiv väärtuslik metall, millest tehakse näiteks ehteid Ta kandis hõbedast kaelakeed. 2. teine koht spordivõistlustel; medal, mis selle eest antakse Eesti suusataja võitis hõbeda. jope nimisõna 〈jope , jope , jopet ; mitmus joped, jopede, jopesid 〉 Mul oli seljas soe jope, mis kaitses tuule eest. Ta kandis tumedat kapuutsiga jopet. ● jopet selga panema, jopet seljast (ära) võtma jube omadussõna 〈jube , jubeda , jubedat ; mitmus jubedad, jubedate, jubedaid; võrdlus: jubedam, kõige jubedam 〉 1. hirmu tekitav sama mis õudne, kohutav See pidi olema jube surm. 2. määralt väga suur sama mis kohutav Jalga lõi jube valu. kabe nimisõna 〈kabe , kabe , kabet 〉 kahe inimese lauamäng, mida mängitakse lamedate nuppudega spetsiaalsel mustade ja valgete ruutudega alusel Võisteldi males ja kabes. ● kabet mängima kibe omadussõna 〈kibe , kibeda , kibedat ; mitmus kibedad, kibedate, kibedaid; võrdlus: kibedam, kõige kibedam = kibedaim 〉 1. ebameeldiva, teravalt mõru maitsega See rohi on kibe. 2. raske, ebameeldiv See oli talle väga kibe kogemus. kohe määrsõna 〈kohe 〉 1. väga lühikese aja jooksul; väga kiiresti Tule kohe siia! Laps jäi kohe magama. 2. kellegi või millegi vahetus läheduses Bussipeatus on kohe maja ees. kole omadussõna 〈kole , koleda , koledat ; mitmus koledad, koledate, koledaid; võrdlus: koledam, kõige koledam 〉 1. ebameeldiv vaadata, inetu Ta ei ole kole tüdruk, aga ilus ka mitte. 2. hirmus, väga ebameeldiv On juhtunud kole õnnetus. libe omadussõna 〈libe , libeda , libedat ; mitmus libedad, libedate, libedaid; võrdlus: libedam, kõige libedam 〉 selline, mille peal on keeruline liikuda, kuna see on väga sile Jää peal on libe, kõnni ettevaatlikult. ● libe tee, libe tänav, libe põrand loe nimisõna 〈l`oe , l`oode , l`oet 〉 Tuul puhub loodest. no määrsõna 〈no 〉 sõna, mis toob esile kõneleja suhtumist või tundeid, näiteks palvet või seda, et ta on kellegagi nõus või kellegi peale pahane No lepime ära. No olgu, ma tulen sinuga kaasa. Kas ma tohin ka tulla? – No muidugi. No on rumal poiss! noh hüüdsõna 〈n`oh 〉 1. sõna, mida sa võid kasutada, kui tahad mõnelt tuttavalt inimeselt midagi küsida Noh, kuidas läheb? Noh, kas hakkame minema? Kas tead, keda ma eile nägin? – Noh? 2. sõna, mis väljendab ja rõhutab näiteks palvet, nõusolekut või seda, et sa pole millegagi rahul Ära nüüd nuta, noh. Noh, ma võin ju proovida. Noh, näed nüüd, mis juhtus! nohu nimisõna 〈nohu , nohu , nohu 〉 põletik nina sees, mille ajal ei saa läbi nina vabalt hingata Lastel on nohu ja köha. ● tugev nohu, kerge nohu; krooniline nohu nokk nimisõna 〈n`okk , noka , n`okka ; mitmus nokad, n`okkade, n`okki = n`okkasid 〉 Kajakas haaras kala noka vahele. ● pikk nokk, terav nokk, kõver nokk nool nimisõna 〈n`ool , noole , n`oolt ; mitmus nooled, noolte, n`ooli 〉 Ainult üks nool tabas märki. 2. noole kujuga märk, mis näitab, millises suunas peab liikuma Nool näitab paremale. noor omadussõna, nimisõna 〈n`oor , noore , n`oort ; mitmus noored, noorte, n`oori; omadussõna võrdlus: noorem, kõige noorem = noorim 〉 1. alles lühikest aega elanud või olemas olnud vastand vana Maarja on meie klassis kõige noorem. Ta on selliste filmide jaoks veel liiga noor. ● noor mees, noor naine, noor pere 2. (tavaliselt mitmuses) noor inimene Eestis on palju andekaid noori. ● õppivad noored, töötavad noored saab moodustada: noormees norm nimisõna 〈n`orm , normi , n`ormi ; mitmus normid, n`ormide, n`orme 〉 1. millegi ettenähtud hulk, kogus või tase; kõige kõrgem lubatud määr Tööaja riiklik norm on 8 tundi päevas. Müra ületas normi. 2. välja kujunenud või kehtestatud reegel; eeskiri Uus hotell vastab rahvusvahelistele normidele. 3. (ainsuses) tavaline, normaalne suurus või kvaliteet Veebruari keskmine õhutemperatuur oli normist kõrgem. Analüüsid on normis / normi piires. nõue nimisõna 〈nõue , n`õude , nõuet ; mitmus n`õuded, nõuete, n`õudeid 〉 1. kellegi määratud tingimus See nõue kehtib kõigile ettevõtjatele. Üliõpilane pole täitnud eksamile pääsemise nõudeid. ● tehnilised nõuded, rahvusvahelised nõuded; karmid nõuded, ranged nõuded ● nõudeid järgima ● nõuetele vastama Toode ei vasta nõuetele. 2. nõudmine; vastav avaldus Kindlustuse kliendid esitasid nõudeid 2 miljoni euro suuruses summas. ● nõuet rahuldama soe omadussõna, nimisõna 〈s`oe , sooja , s`ooja ; mitmus soojad, s`oojade, s`ooje; omadussõna võrdlus: soojem, kõige soojem 〉 1. mõõdukalt kõrge temperatuuriga vastand külm Ma ei pane jopet selga, õues on soe. ● soe ilm, soe suvi ● soe ja külm vesi 2. mõõdukalt kõrge temperatuur vastand külm Õues on sooja 18 kraadi. tore omadussõna 〈tore , toreda , toredat ; mitmus toredad, toredate, toredaid; võrdlus: toredam, kõige toredam = toredaim 〉 väga meeldiv, suurepärane Ta on igati tore inimene. Nii tore, et te külla tulite! ● tore pidu, tore reis; tore üllatus, tore uudis ülbe omadussõna 〈`ülbe , `ülbe , `ülbet ; mitmus `ülbed, `ülbete, `ülbeid; võrdlus: `ülbem, kõige `ülbem 〉 selline, kes arvab, et ta on parem ja tähtsam kui teised inimesed ● ülbe käitumine, ülbe suhtumine |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |