[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

ainult määrsõna 〈ainult 〉

1. mitte rohkem kui; vähem kui vaja või loodetud sama mis vaid
Tal on ainult üks laps.
Reis kestis ainult ühe nädala.
2. näitab, et muud võimalused on välistatud; mitte keegi või miski muu sama mis vaid
Ma joon kohvi ainult hommikuti.
Ainult sina oskad seda teha.
3. sõna, mis ühendab lauses mingis mõttes vastandeid
Kõik olid kohal, ainult Peeter puudus.
Ta on tark tüdruk, ainult veidi laisk.
4. ühendites:
● ainult et (= aga, kuid) Maja on ilus, ainult et väike.
● mitte ainult .. vaid ka (= mõlemad samamoodi) Ta ei ole mitte ainult tubli töötaja, vaid ka hea inimene.

arutlema tegusõna 〈arutlema , arutleda , arutleb , arutletud 〉

mõttes kaaluma; arutama
Arutlesin, kas minna jala või autoga.
■ mida Neid küsimusi arutleme koosolekul.
■ mille üle Arutlesime tervisliku eluviisi üle.

avalikkus nimisõna 〈aval`ikkus , aval`ikkuse , aval`ikkust 〉

ühiskonna liikmed üldises mõttes, rahvas sama mis üldsus
Kirjanik ei salli avalikkuse tähelepanu.
Ta ei tahtnud avalikkuse ees esineda.

ette kujutama tegusõna 〈`ette kujutama , `ette kujutada , kujutab `ette 〉

mõttes millestki või kellestki pilti, ettekujutust looma
Kujutasin teda ette hoopis teistsugusena.
Tüdruk kujutas ette, et ta on printsess.

igati määrsõna 〈igati 〉

igas suhtes, igas mõttes
Kristo on igati tubli poiss.
Sportlasele oli see aasta igati edukas.

järele mõtlema tegusõna 〈järele m`õtlema , järele m`õelda , m`õtleb järele 〉

põhjalikult mõttes kaaluma, arutlema
Mõtle hästi järele, enne kui lõpliku otsuse teed.
■ mille üle Pean selle ettepaneku üle järele mõtlema.

mõttetu omadussõna 〈m`õttetu , m`õttetu , m`õttetut ; mitmus m`õttetud, m`õttetute, m`õttetuid; võrdlus: m`õttetum, kõige m`õttetum = m`õttetuim 〉

ilma aruka mõtteta, tähenduseta
See on mõttetu vaidlus.
Ära tee mõttetuid kulutusi.

palve nimisõna 〈palve , p`alve , palvet ; mitmus p`alved, palvete, p`alveid 〉

1. see, kui sa esitad kellelegi oma soovi ja loodad, et ta selle täidab
Korduvate palvete peale saime oma asjad tagasi.
Pöördun teie poole suure palvega.
Vanemate palvel loobusime sõidust.
● palvet esitama
2. pöördumine jumala poole valju häälega või mõttes, et teda tänada või talt abi küsida
● palvet lugema Pastor luges palvet.

piir nimisõna 〈p`iir , piiri , p`iiri ; mitmus piirid, p`iiride, p`iire 〉

1. joon, mis eraldab kahte riiki või territooriumi
Ületasime Leedu piiri.
Piiril küsiti dokumenti.
See ansambel on tuntud ka väljaspool Eesti piire (= välismaal).
● riigi piirid, linna piirid, maakonna piirid, krundi piirid
saab moodustada: piirivalve
2. mõttes eksisteeriv joon, mis eraldab mingeid nähtuseid või mõisteid
Kust läheb hea ja halva maitse piir?
3. millegi viimane aste, millest rohkemat (või vähemat) ei peeta enam võimalikuks või sobivaks
Mälul on omad piirid.
Ta töötab oma võimete piiril.
● kriitiline piir, viimane piir
4. millegi raamid, ulatus, maht, ka arvudes
Vanemad püüavad lapsi võimaluste piires aidata.
Palkade tõus jääb järgmisel aastal 10% piiridesse.
● ülemine piir, alumine piir

täpselt määrsõna 〈t`äpselt ; võrdlus: t`äpsemalt = t`äpsemini, kõige t`äpsemalt = kõige t`äpsemini 〉

1. õigesti; selgelt, üksikasjalikult
Ma tean täpselt, kui palju mul arvel raha on.
Seletage palun täpsemalt, mis teiega juhtus.
2. just, täiesti, igas mõttes
Laps tegi täpselt nii, nagu ema ütles.
Ma arvan täpselt samamoodi.
3. mitte rohkem ega vähem (või varem ega hiljem) mingist konkreetsest ajast
Kontsert kestab täpselt kaks tundi.
Buss saabus väga täpselt.
Kell on täpselt neli.

üldsus nimisõna 〈`ül'dsus , `ül'dsuse , `ül'dsust 〉

ühiskonna liikmed üldises mõttes, rahvas sama mis avalikkus
Rahvusvaheline üldsus otsib võimalusi konflikti lõpetamiseks.