[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

jope nimisõnajope , jope , jopet ; mitmus joped, jopede, jopesid


jope.jpg
lühem (sportlik) riideese, mida sa väljas teiste riiete peal kannad
Mul oli seljas soe jope, mis kaitses tuule eest.
Ta kandis tumedat kapuutsiga jopet.
jopet selga panema, jopet seljast (ära) võtma

kapp nimisõnak`app , kapi , k`appi , k`appi ; mitmus kapid, k`appide, k`appe


kapp.jpg
mööbliese, mille sees saab asju hoida ja mida saab ukse või ustega sulgeda
Panin riided kappi.

kops nimisõnak`ops , kopsu , k`opsu , k`opsu ; mitmus kopsud, k`opsude, k`opse


üks kahest elundist keha sees, millega inimesed ja loomad hingavad
Ta tõmbas kopsud õhku täis.
saab moodustada: kopsupõletik

käpp nimisõnak`äpp , käpa , k`äppa ; mitmus käpad, k`äppade, k`äppi = k`äppasid


k4pp.jpg
looma jala kõige alumine osa
Kassil on pehmed käpad.

lipp nimisõnal`ipp , lipu , l`ippu ; mitmus lipud, l`ippude, l`ippe


lipp.jpg
1. (pika) pulga külge kinnitatud riidest ese, mille peal on muster ja värvid, mis esindavad mingit riiki või organisatsiooni
Eestil on sinimustvalge lipp.
2. pulga otsa kinnitatud riidest ese, mida kasutatakse mingi signaali andmiseks
Valge lipp tähistas võistlustel starti.

lomp nimisõnal`omp , lombi , l`ompi , l`ompi ; mitmus lombid, l`ompide, l`ompe


lomp.jpg
vesi, mis koguneb ajutiselt maapinnale, tavaliselt pärast sadu
Astusin lompi.

lõpp nimisõnal`õpp , lõpu , l`õppu , l`õppu ; mitmus lõpud, l`õppude, l`õppe


1. aeg, kui miski läbi saab, enam edasi ei kesta vastand algus
Seda ei unusta ma elu lõpuni.
lõpule viima, lõpuni viima Ta viis oma plaani lõpuni.
lõpule jõudma Remont jõuab lõpule märtsis.
2. mingi sündmuse, perioodi või tegevuse viimane osa vastand algus
Filmi lõpp oli õnnelik.
Kursused toimuvad suve lõpus.
aasta lõpp, nädala lõpp, kuu lõpp, sajandi lõpp
saab moodustada: nädalalõpp
3. koht, kus miski lõpeb, enam ei jätku vastand algus
Seisin järjekorra lõppu.
WC on koridori lõpus.

mood nimisõnam`ood' , m`oe , m`oodi , m`oodi


1. teatud ajastule iseloomulik viis riides käia või midagi teatud kombel teha
Tüdruk käib riides viimase moe järgi.
moes olema Praegu on moes punane värv. Tervislikud eluviisid on moes (= populaarsed).
moodi tulema, moest minema Need kingad on ammu moest läinud.
2. komme, viis
Robertil on rumal mood suitsetada.
Ülesannet saab lahendada kahel moel / kahte moodi.
mis moel (= kuidas) Mis moel see neile kasulik on?

moos nimisõnam`oos' , moosi , m`oosi ; mitmus moosid, m`ooside, m`oos'e


magus toit, mis on tehtud marjadest või puuviljadest ja suhkrust
Ta määris saia peale moosi.
moosi keetma Vanaema keetis maasikatest moosi.

napp omadussõnan`app , napi , n`appi ; mitmus napid, n`appide, n`appe; võrdlus: napim, kõige napim


1. vähene, vaevalt piisav; lühike
Sain talt napi vastuse.
napid teadmised, napid oskused
2. üsna pisut üle või alla võrdse seisu
napp võit, napp kaotus
3. riiete kohta: selline, mis katab vähe
Ta tuli peole üsna napis kleidis.
napp riietus

vaata ka napilt

nupp nimisõnan`upp , nupu , n`uppu ; mitmus nupud, n`uppude, n`uppe


1. asi, mille peale sa vajutad, et lülitada sisse või välja näiteks televiisorit, arvutit või pesumasinat
Vajutasin nupule ja masin hakkas tööle.
2. väike ese, mida sa lauamängudes (näiteks males või kabes) aluse peal liigutad

näpp nimisõnan`äpp , näpu , n`äppu , n`äppu ; mitmus näpud, n`äppude, n`äppe


üks viiest piklikust osast käe otsas sama mis sõrm
Näita näpuga, millist õuna sa tahad.

papp nimisõnap`app , papi , p`appi


väga paks kõva paber, millest tehakse näiteks karpe

sepp nimisõnas`epp , sepa , s`eppa ; mitmus sepad, s`eppade, s`eppi


inimene, kelle töö on rauast esemeid valmistada ja parandada
Poiss tahtis sepaks saada.

supp nimisõnas`upp , supi , s`uppi ; mitmus supid, s`uppide, s`uppe


vedel toit, mille sees on enamasti vesi, aedviljad ja liha
Tellisin restoranis supi, prae ja magustoidu.
suppi keetma Ema keedab lõunaks suppi.

tipp nimisõnat`ipp , tipu , t`ippu , t`ippu ; mitmus tipud, t`ippude, t`ippe


1. millegi kõige kõrgem või kõige rohkem väljapoole ulatuv ots
Ronisime mäe tippu.
Poolsaare tipus puhub tugev tuul.
2. millegi viimane, kõrgeim aste
Laul jõudis kohe edetabelite tippu.
Kirjanik suri oma kuulsuse tipul.

tupp nimisõnat`upp , tupe , t`uppe , t`uppe ; mitmus tuped, t`uppede, t`uppi


1. naise kehaosa, mida ta kasutab seksiks
2. kaitsev ese millegi ümber
Ta tõmbas mõõga tupest.

täpp nimisõnat`äpp , täpi , t`äppi ; mitmus täpid, t`äppide, t`äppe


väike ümmargune kujund;
t4pp.jpg
punkt
Lepatriinu punasel seljal on mustad täpid.
Ä on täppidega täht.

vapp nimisõnav`app, vapi, v`appi; mitmus vapid, v`appide, v`appe


spetsiaalselt kujundatud pilt, mis on mingi koha, perekonna või organisatsiooni tunnus
Eesti vapil on kolm lõvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur