Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 1 artikkel meel nimisõna 〈m`eel , meele , m`eelt , m`eelde; mitmus meeled, meelte, m`eeli 〉 1. võime, mille abil su keha ümbritseva maailma kohta infot saab Kassidel on meeltest hästi arenenud nägemine ja kuulmine. 2. meeleolu, tuju; tahtmine Emal oli poja tunnistuse üle hea meel. Meel läheb kurvaks. Igaühele ei saagi meele järgi olla. ● rõõmus meel, rahulik meel, muutlik meel Ta on muutliku meelega. 3. arvamus, seisukoht; mõte Selles küsimuses olid vanemad ühel meelel. ● meelt avaldama (= avalikult oma (poliitilisi) seisukohti väljendama) Väljakule oli kogunenud meelt avaldama sadu inimesi. vaata ka meelest ühendid: meelde jätma, meelde jääma, meelde tulema, meelde tuletama, meeles olema, meeles pidama, meelest minema, meelt lahutama |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |