Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 1 artikkel mina ainsus asesõna 〈mina , minu , m`ind ; minusse, minus, minust, minule, minul, minult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga 〉, ma ainsus asesõna 〈ma, mu, m`ind ; m`ulle, mul, m`ult 〉viitab kõnelejale Ma töötan pangas. See on minu vend. Ta armastab mind. Mul on üks õde. Mulle see film ei meeldinud. Kui kõneleja soovib ennast esile tuua, siis kasutatakse tavaliselt pikka vormi, näiteks Mina seda ülesannet küll ei tee. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |