Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. kink nimisõna 〈k`ink , kingi , k`inki ; mitmus kingid, k`inkide, k`inke 〉 mingi asi, mille sa tasuta kellelegi annad või kellegi käest saad, näiteks erilise sündmuse puhul sama mis kingitus Ta sai sünnipäevaks palju kinke. Tädi tõi lapsele kingiks nuku. leek nimisõna 〈l`eek , leegi , l`eeki ; mitmus leegid, l`eekide, l`eeke 〉 hele asi, mida näeme, kui miski põleb Maja oli juba leekides. Auto põles suure leegiga. lehekülg nimisõna 〈lehe+k`ül'g , lehe+külje , lehe+k`ül'ge ; mitmus lehe+küljed, lehe+k`ül'gede, lehe+k`ül'gi 〉 1. (lühend lk) näiteks raamatu, päeviku või ajakirja lehe üks külg Romaan on üle 500 lehekülje pikk. Palun võtke oma õpikud lahti leheküljelt 64. 2. kindla aadressiga koht internetis lend nimisõna 〈l`end , lennu , l`endu , l`endu ; mitmus lennud, l`endude, l`ende 〉 1. sõit lennukil Lend läheb hommikul kell 6. Moskva lend jäi tehnilistel põhjustel ära. 2. (linnu) liikumine õhus ● lendu tõusma Tuvid tõusid lendu. lesk nimisõna 〈l`esk , lese , l`eske ; mitmus lesed, l`eskede, l`eski 〉 inimene, kelle abikaasa on surnud ● leseks jääma Ta jäi noorelt leseks. liik nimisõna 〈l`iik , liigi , l`iiki , l`iiki ; mitmus liigid, l`iikide, l`iike 〉 1. rühm asju või nähtusi, mis kuuluvad mingite omaduste põhjal kokku; tüüp, laad Sõnaraamatuid on mitut liiki. 2. bioloogias: teatud rühm taimi või loomi See liik on Eestis kaitse all. Tegin referaadi välja surnud liikidest. ● haruldane liik lina nimisõna 〈lina , lina , lina ; mitmus linad, linade, linu 〉 Panin voodisse puhta lina. 2. õhuke riidest kate, mis pannakse laua peale Laual on valge lina. lind nimisõna 〈l`ind , linnu , l`indu ; mitmus linnud, l`indude, l`inde 〉 Tuvi ja luik on linnud. ● linnud lendavad, linnud laulavad saab moodustada: kodulind linn nimisõna 〈l`inn , linna , l`inna , l`inna ; mitmus linnad, l`innade, l`innu 〉 1. koht, kus on palju elamuid, poode ja teisi hooneid Tallinn on Eesti suurim linn. Paljud noored kolivad maalt ära linna. ● linna elanikud saab moodustada: kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa, linnapea 2. kesklinn Saan Kallega õhtul linnas kokku. lint nimisõna 〈l`in't , lin'di , l`in'ti ; mitmus lin'did, l`in'tide, l`in'te 〉 lai ja õhuke pael Matustel seotakse auto külge must lint. lk lühend luik nimisõna 〈l`uik , luige , l`uike ; mitmus luiged, l`uikede, l`uiki 〉 Järve peal ujuvad valged luiged. lukk nimisõna 〈l`ukk , luku , l`ukku , l`ukku ; mitmus lukud, l`ukkude, l`ukke 〉 1. metallist vahend, mis sulgeb ukse või värava nii, et selle avamiseks on võtit vaja Mul on vaja uksele uus lukk panna. ● lukku panema, lukku keerama (= luku abil sulgema) Kas sa panid ukse lukku? ● lukus olema (= luku abil suletud olema) Värav on lukus. 2. piklik vahend, mille küljes olevat väikest osa tõmmates saab avada ja sulgeda näiteks kotte, riideid või taskuid Saapa lukk läks katki. Tõmbasin luku kinni/lahti. lõik nimisõna 〈l`õik , lõigu , l`õiku ; mitmus lõigud, l`õikude, l`õike 〉 1. lõigatud (õhuke) tükk Panin võileivale lõigu tomatit. 2. millegi (eraldatud) osa Ajutiselt suletakse liikluseks Narva maantee lõik kesklinnas. 3. teksti osa, mis algab uuelt realt ja sisaldab tavaliselt mitut lauset Juba artikli esimeses lõigus oli mitu viga. lõng nimisõna 〈l`õng , lõnga , l`õnga ; mitmus lõngad, l`õngade, l`õngu 〉 Ema koob punasest lõngast kampsunit. löök nimisõna 〈l`öök , löögi , l`ööki ; mitmus löögid, l`öökide, l`ööke 〉 1. see, kui keegi kasutab oma kätt, jalga või mingit eset, et teist inimest või asja jõuga tabada Osava löögiga lõi ta röövli pikali. Mees sai löögi näkku. Pall lendas tugevast löögist üle värava. 2. õnnetus, kaotus Lapse surm on vanematele valus löök. 3. liigutus, mida süda teeb, et panna kehas veri liikuma Ehmatasin nii kõvasti, et süda jättis löögi vahele. münt nimisõna 〈m`ün't , mün'di , m`ün'ti ; mitmus mün'did, m`ün'tide, m`ün'te 〉 metallist raha Maksin müntidega. Ta kogub münte. mürk nimisõna 〈m`ürk , mürgi , m`ürki ; mitmus mürgid, m`ürkide, m`ürke 〉 mingi aine, mis inimese või looma organismi sattudes võib põhjustada surma See mürk mõjub kiiresti. ● tugev mürk, ohtlik mürk müük nimisõna 〈m`üük , müügi , m`üüki , m`üüki 〉 see, kui keegi midagi müüb vastand ost Ta kasvatab tomateid põhiliselt müügiks. Auto müügist saadud raha on juba otsas. ● müüki panema, müüki minema Maja pandi müüki (= maja hakati müüma). ● müügile tulema, müüki tulema Uued telefonid tulevad müügile oktoobris. ● müügil olema, müügis olema Suvise kontserdi piletid on nüüd müügil. pank nimisõna 〈p`ank , panga , p`anka , p`anka ; mitmus pangad, p`ankade, p`anku = p`ankasid 〉 asutus, kus saab oma raha hoida Mul on pangas 500 eurot. Mis pangas sul konto on? Ta võttis pangast laenu. ● panka raha panema; pangast raha välja võtma Panin raha panka tähtajalisele hoiusele. saab moodustada: internetipank; pangaautomaat, pangakaart, pangakonto pink nimisõna 〈p`ink , pingi , p`inki ; mitmus pingid, p`inkide, p`inke 〉 Istusin pingile. Pargis ei olnud ühtegi vaba pinki. sink nimisõna 〈s`ink , singi , s`inki ; mitmus singid, s`inkide, s`inke 〉 Panin leiva peale sinki. sünd nimisõna 〈s`ün'd , sünni , s`ün'di ; mitmus sünnid, s`ün'dide, s`ün'de 〉 see, kui keegi sünnib vastand surm Täna möödub 100 aastat kuulsa kirjaniku sünnist. Ta on sünnist saadik pime. ● lapse sünd, poja sünd, tütre sünd saab moodustada: sünniaeg, sünnikoht, sünnipäev, sünnitunnistus tükk nimisõna 〈t`ükk , tüki , t`ükki ; mitmus tükid, t`ükkide, t`ükke 〉 1. osa tervikust Ostsin poest tüki liha. Hamba küljest tuli tükk ära. ● tükk leiba, tükk juustu, tükk kooki ● tükkideks lõikama Lõikasin tordi 12 tükiks. 2. tihe kogum mingit ainet Panin kohvi sisse kaks tükki suhkrut. 3. üksik ese Mitu pirukat sa ostsid? – Kaksteist tükki. 4. aja või vahemaa kohta: üsna suur kogus, hulk Martin vaikis tükk aega. Koolini on veel tükk maad. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |