[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

kink nimisõnak`ink , kingi , k`inki ; mitmus kingid, k`inkide, k`inke


mingi asi, mille sa tasuta kellelegi annad või kellegi käest saad, näiteks erilise sündmuse puhul sama mis kingitus
Ta sai sünnipäevaks palju kinke.
Tädi tõi lapsele kingiks nuku.

leek nimisõnal`eek , leegi , l`eeki ; mitmus leegid, l`eekide, l`eeke


hele asi, mida näeme, kui miski põleb
Maja oli juba leekides.
Auto põles suure leegiga.

lehekülg nimisõnalehe+k`ül'g , lehe+külje , lehe+k`ül'ge ; mitmus lehe+küljed, lehe+k`ül'gede, lehe+k`ül'gi


1. (lühend lk) näiteks raamatu, päeviku või ajakirja lehe üks külg
Romaan on üle 500 lehekülje pikk.
Palun võtke oma õpikud lahti leheküljelt 64.
2. kindla aadressiga koht internetis

lend nimisõnal`end , lennu , l`endu , l`endu ; mitmus lennud, l`endude, l`ende


1. sõit lennukil
Lend läheb hommikul kell 6.
Moskva lend jäi tehnilistel põhjustel ära.
2. (linnu) liikumine õhus
lendu tõusma Tuvid tõusid lendu.

lesk nimisõnal`esk , lese , l`eske ; mitmus lesed, l`eskede, l`eski


inimene, kelle abikaasa on surnud
leseks jääma Ta jäi noorelt leseks.

liik nimisõnal`iik , liigi , l`iiki , l`iiki ; mitmus liigid, l`iikide, l`iike


1. rühm asju või nähtusi, mis kuuluvad mingite omaduste põhjal kokku; tüüp, laad
Sõnaraamatuid on mitut liiki.
2. bioloogias: teatud rühm taimi või loomi
See liik on Eestis kaitse all.
Tegin referaadi välja surnud liikidest.
haruldane liik

lina nimisõnalina , lina , lina ; mitmus linad, linade, linu


lina.jpg
1. õhuke riidest kate, mis pannakse madratsi peale
Panin voodisse puhta lina.
2. õhuke riidest kate, mis pannakse laua peale
Laual on valge lina.

lind nimisõnal`ind , linnu , l`indu ; mitmus linnud, l`indude, l`inde


lind.jpg
loom, kellel on tiivad, suled ja nokk
Tuvi ja luik on linnud.
linnud lendavad, linnud laulavad
saab moodustada: kodulind

linn nimisõnal`inn , linna , l`inna , l`inna ; mitmus linnad, l`innade, l`innu


1. koht, kus on palju elamuid, poode ja teisi hooneid
Tallinn on Eesti suurim linn.
Paljud noored kolivad maalt ära linna.
linna elanikud
saab moodustada: kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa, linnapea
2. kesklinn
Saan Kallega õhtul linnas kokku.

lint nimisõnal`in't , lin'di , l`in'ti ; mitmus lin'did, l`in'tide, l`in'te


lai ja õhuke pael
Matustel seotakse auto külge must lint.

luik nimisõnal`uik , luige , l`uike ; mitmus luiged, l`uikede, l`uiki


luik.jpg
suur lind, kellel on pikk kael ja kes elab vees
Järve peal ujuvad valged luiged.

lukk nimisõnal`ukk , luku , l`ukku , l`ukku ; mitmus lukud, l`ukkude, l`ukke


1. metallist vahend, mis sulgeb ukse või värava nii, et selle avamiseks on võtit vaja
Mul on vaja uksele uus lukk panna.
lukku panema, lukku keerama (= luku abil sulgema) Kas sa panid ukse lukku?
lukus olema (= luku abil suletud olema) Värav on lukus.
2. piklik vahend, mille küljes olevat väikest osa tõmmates saab avada ja sulgeda näiteks kotte, riideid või taskuid
Saapa lukk läks katki.
Tõmbasin luku kinni/lahti.

lõik nimisõnal`õik , lõigu , l`õiku ; mitmus lõigud, l`õikude, l`õike


1. lõigatud (õhuke) tükk
Panin võileivale lõigu tomatit.
2. millegi (eraldatud) osa
Ajutiselt suletakse liikluseks Narva maantee lõik kesklinnas.
3. teksti osa, mis algab uuelt realt ja sisaldab tavaliselt mitut lauset
Juba artikli esimeses lõigus oli mitu viga.

lõng nimisõnal`õng , lõnga , l`õnga ; mitmus lõngad, l`õngade, l`õngu


l7ng.jpg
pikk villane või muust materjalist vahend, millega saab kududa
Ema koob punasest lõngast kampsunit.

löök nimisõnal`öök , löögi , l`ööki ; mitmus löögid, l`öökide, l`ööke


1. see, kui keegi kasutab oma kätt, jalga või mingit eset, et teist inimest või asja jõuga tabada
Osava löögiga lõi ta röövli pikali.
Mees sai löögi näkku.
Pall lendas tugevast löögist üle värava.
2. õnnetus, kaotus
Lapse surm on vanematele valus löök.
3. liigutus, mida süda teeb, et panna kehas veri liikuma
Ehmatasin nii kõvasti, et süda jättis löögi vahele.

münt nimisõnam`ün't , mün'di , m`ün'ti ; mitmus mün'did, m`ün'tide, m`ün'te


metallist raha
Maksin müntidega.
Ta kogub münte.

mürk nimisõnam`ürk , mürgi , m`ürki ; mitmus mürgid, m`ürkide, m`ürke


mingi aine, mis inimese või looma organismi sattudes võib põhjustada surma
See mürk mõjub kiiresti.
tugev mürk, ohtlik mürk

müük nimisõnam`üük , müügi , m`üüki , m`üüki


see, kui keegi midagi müüb vastand ost
Ta kasvatab tomateid põhiliselt müügiks.
Auto müügist saadud raha on juba otsas.
müüki panema, müüki minema Maja pandi müüki (= maja hakati müüma).
müügile tulema, müüki tulema Uued telefonid tulevad müügile oktoobris.
müügil olema, müügis olema Suvise kontserdi piletid on nüüd müügil.

pank nimisõnap`ank , panga , p`anka , p`anka ; mitmus pangad, p`ankade, p`anku = p`ankasid


asutus, kus saab oma raha hoida
Mul on pangas 500 eurot.
Mis pangas sul konto on?
Ta võttis pangast laenu.
panka raha panema; pangast raha välja võtma Panin raha panka tähtajalisele hoiusele.
saab moodustada: internetipank; pangaautomaat, pangakaart, pangakonto

pink nimisõnap`ink , pingi , p`inki ; mitmus pingid, p`inkide, p`inke


pink.jpg
kõva jalgadega iste, mille peale mahub istuma mitu inimest
Istusin pingile.
Pargis ei olnud ühtegi vaba pinki.

sink nimisõnas`ink , singi , s`inki ; mitmus singid, s`inkide, s`inke


sink.jpg
liha (sea jala küljest), mis säilib pikka aega, sest on valmistatud soola ja suitsuga
Panin leiva peale sinki.

sünd nimisõnas`ün'd , sünni , s`ün'di ; mitmus sünnid, s`ün'dide, s`ün'de


see, kui keegi sünnib vastand surm
Täna möödub 100 aastat kuulsa kirjaniku sünnist.
Ta on sünnist saadik pime.
lapse sünd, poja sünd, tütre sünd
saab moodustada: sünniaeg, sünnikoht, sünnipäev, sünnitunnistus

tükk nimisõnat`ükk , tüki , t`ükki ; mitmus tükid, t`ükkide, t`ükke


1. osa tervikust
Ostsin poest tüki liha.
Hamba küljest tuli tükk ära.
tükk leiba, tükk juustu, tükk kooki
tükkideks lõikama Lõikasin tordi 12 tükiks.
2. tihe kogum mingit ainet
Panin kohvi sisse kaks tükki suhkrut.
3. üksik ese
Mitu pirukat sa ostsid? – Kaksteist tükki.
4. aja või vahemaa kohta: üsna suur kogus, hulk
Martin vaikis tükk aega.
Koolini on veel tükk maad.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur