[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kari nimisõna 〈kari , karja , k`arja ; mitmus karjad, k`arjade, k`arjasid 〉

1. rühm koos peetavaid koduloomi, eriti lehmi
Kari sööb niidul.
● väike kari, suur kari
● karja pidama, karja kasvatama
2. koos tegutsevate metsloomade rühm
Hundid liiguvad tavaliselt karjana.

kiri nimisõna 〈kiri , kirja , k`irja ; mitmus kirjad, k`irjade, k`irju 〉

1. ümbrikus paber, millel on tekst peal ja mida saab posti teel saata
Sain emalt kirja.
● kirja lahti tegema, kirja avama Võõraid kirju pole viisakas avada.
● kirja kirjutama, kirja saatma Saatsin sõbrale kirja.
saab moodustada: kirjavahetus
2. meil, elektrooniline kiri
Kustutasin su kirja kogemata ära.
3. tähed teksti kirjutamiseks; kuskile kirjutatud sõnad
Suurt kirja on kergem lugeda.
Tee ääres oli silt kirjaga „Murul käimine keelatud!”.
● kirjas olema (= kirjutatud olema) Õpikus küll nii kirjas pole!

---

ühendid: kirja panema

kuri omadussõna, nimisõna 〈kuri , kurja , k`urja ; mitmus kurjad, k`urjade, k`urje; omadussõna võrdlus: kurjem, kõige kurjem 〉

1. selline, kes pole iseloomult lahke ega sõbralik (ja kes võib sulle teha midagi halba)
Tal on kodus kuri ämm.
Aias on kuri koer.
2. vihane, (väga) pahane
Õpetaja vaatas mind kurja pilguga.
■ kelle-mille peale Ega sa minu peale väga kuri ei ole?
● kurjaks saama Ema sai kurjaks, kui ma valetasin.
3. halb tegu või asi
Ära tee teistele kurja!

kõrb nimisõna 〈k`õrb , k`õrbe , k`õrbet ; mitmus k`õrbed, k`õrbete, k`õrbeid 〉

suur kuiv maa-ala, kus kasvab väga vähe taimi
Sahara kõrb asub Aafrikas.

kõrv nimisõna 〈k`õrv , kõrva , k`õrva , k`õrva ; mitmus kõrvad, k`õrvade, k`õrvu 〉

üks kahest osast pea küljes, millega inimesed ja loomad kuulevad
Elevandil on suured kõrvad.
saab moodustada: kõrvaklapid, kõrvarõngas

käru nimisõna 〈käru , käru , käru ; mitmus kärud, kärude, kärusid 〉

ratastega ese, mille sees saab midagi vedada või kedagi sõidutada
Vedasime käruga liiva.
Ema tõstis lapse kärust välja.
Pane pakid käru peale.

käsi nimisõna 〈käsi , k`äe , k`ätt , k`ätte; mitmus k`äed, käte, käsi 〉

1. inimese kehaosa alates randmest kuni sõrmede otsteni või alates õlast kuni sõrmede otsteni
Pese enne sööki käed ära.
Tal oli pudel käes.
● parem käsi, vasak käsi
● kätt suruma, kätt andma Nad tervitasid ja surusid kätt.
saab moodustada: käelaba, käeluu; käekell, käekott, käevõru; käsitöö
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud kinnastega:
● kätte panema, käes olema, käest ära võtma Panin kindad kätte. Kindad on käes.

---

vaata ka kätte, käes, käest

käärid mitmus nimisõna 〈käärid , k`ääride , k`ääre 〉

lõikamiseks mõeldud tööriist, millel on kaks tera, mis liiguvad üksteise vastu
Need käärid ei ole eriti teravad.
Käärid on nüriks läinud.
● kääridega lõikama Lõikasin foto kääridega väiksemaks.

nüri omadussõna 〈nüri , nüri , nüri ; mitmus nürid, nüride, nürisid; võrdlus: nürim, kõige nürim 〉

halvasti lõikav vastand terav
Nuga on nüriks läinud.
Need käärid on nürid.

äri nimisõna 〈äri , äri , äri 〉

kasumi saamist taotlev tegevus, ettevõtmine või tehing
Kui palju sa selle äriga teenid?
Äri läheb hästi.
● äri ajama, äri tegema Sõpradega ta äri ei aja.
saab moodustada: ärimees