Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. kuulama tegusõna 〈k`uulama , kuulata , k`uulab , kuulatud 〉 1. kõrvade abil tähelepanelikult jälgima ■ keda-mida Kas sa üldse kuulad mind? Kuulan raadiost muusikat. Üliõpilased kuulasid loengut tähelepanelikult. võrdle kuulma 2. kellegi nõuannet või käsku arvestama ja selle järgi tegutsema Lapsed peavad vanemaid kuulama. ühendid: pealt kuulama, sõna kuulama, üle kuulama kuulamine \⇐ kuulama\ nimisõna <k`uulamine, k`uulamise, k`uulamist> kuulma tegusõna 〈k`uulma , k`uulda , kuuleb ; k`uulis, k`uulnud 〉 1. kõrvade abil ümbrust tajuma, millestki teadlikuks saama Ma ei kuulnud, palun korda oma küsimust. ■ keda-mida Kuulsime kellegi naeru. võrdle kuulama Kuule/Kuulge (= kasuta kellegi poole pöördudes) Kuulge, hakkame minema! Kuule, tõuse üles! 2. teada saama, näiteks teiste jutustKas sa uudist kuulsid? ■ kellest-millest Ma pole temast ammu midagi kuulnud. ■ et Kuulsin, et sa sõidad Inglismaale. kuulmine \⇐ kuulma\ nimisõna <k`uulmine, k`uulmise, k`uulmist> kuuluma tegusõna 〈k`uuluma , k`uuluda , k`uulub 〉 1. kellegi või mingi asutuse valduses olema ■ kellele-millele See maa kuulub ühele ärimehele. Hooned kuuluvad ülikoolile. 2. kellegi või millegi koosseisus olema ■ millesse Ta ei kuulu ühtegi erakonda. Komisjoni kuulub kolm liiget. ■ kelle-mille hulka Poiss kuulub klassi parimate õpilaste hulka. kuulumine \⇐ kuuluma\ nimisõna <k`uulumine, k`uulumise, k`uulumist> |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |