[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kuulama tegusõnak`uulama , kuulata , k`uulab , kuulatud


1. kõrvade abil tähelepanelikult jälgima
keda-mida Kas sa üldse kuulad mind? Kuulan raadiost muusikat. Üliõpilased kuulasid loengut tähelepanelikult.
võrdle kuulma
2. kellegi nõuannet või käsku arvestama ja selle järgi tegutsema
Lapsed peavad vanemaid kuulama.

ühendid: pealt kuulama, sõna kuulama, üle kuulama

kuulamine \⇐ kuulama\ nimisõna <k`uulamine, k`uulamise, k`uulamist>
Klassikalise muusika kuulamine on alati suur rõõm.

kuulma tegusõnak`uulma , k`uulda , kuuleb ; k`uulis, k`uulnud


1. kõrvade abil ümbrust tajuma, millestki teadlikuks saama
Ma ei kuulnud, palun korda oma küsimust.
keda-mida Kuulsime kellegi naeru.
võrdle kuulama
Kuule/Kuulge (= kasuta kellegi poole pöördudes) Kuulge, hakkame minema! Kuule, tõuse üles!
2. teada saama, näiteks teiste jutust
Kas sa uudist kuulsid?
kellest-millest Ma pole temast ammu midagi kuulnud.
et Kuulsin, et sa sõidad Inglismaale.

kuulmine \⇐ kuulma\ nimisõna <k`uulmine, k`uulmise, k`uulmist>
Koertel on hea kuulmine.

kuuluma tegusõnak`uuluma , k`uuluda , k`uulub


1. kellegi või mingi asutuse valduses olema
kellele-millele See maa kuulub ühele ärimehele. Hooned kuuluvad ülikoolile.
2. kellegi või millegi koosseisus olema
millesse Ta ei kuulu ühtegi erakonda. Komisjoni kuulub kolm liiget.
kelle-mille hulka Poiss kuulub klassi parimate õpilaste hulka.

kuulumine \⇐ kuuluma\ nimisõna <k`uulumine, k`uulumise, k`uulumist>
Kas sa toetad Eesti kuulumist Euroopa Liitu?

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur