[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

koor1 nimisõna 〈k`oor , koore , k`oort ; mitmus koored, koorte, k`oori 〉

1. kõva kiht puu tüve ja okste peal
Jänesed närivad õunapuu koort.
2. kiht puuviljade ja köögiviljade peal või pähkli ja muna ümber
Apelsinil tuleb koor enne söömist eemaldada.
Mune oli nii valge kui pruuni koorega.
● kõva koor, pehme koor, paks koor, õhuke koor
3. (ainsuses) paks ja rasvane kiht, mis kerkib piima seismisel selle pinnale
Kas sa jood kohvi mustalt või koorega?
saab moodustada: hapukoor

koor2 nimisõna 〈k`oor , koori , k`oori , k`oori ; mitmus koorid, k`ooride, k`oore 〉

rühm inimesi, kes koos laulavad ja esinemas käivad
Olen lapsest peale kooris laulnud.
Kontserdil esines mitu koori.