Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 2 artiklit kohus1 nimisõna 〈kohus , kohuse , kohust ; mitmus kohused, kohuste, kohuseid 〉 see, et sa pead midagi tegema, kuna see on sinu ülesanne või sul on selleks moraalne vajadus Õpilase kohus on õppimine. Lapse kohus on vanemaid aidata. ● kohust täitma Ta ei täida oma kohust. kohus2 nimisõna 〈kohus , k`ohtu , kohut ; mitmus k`ohtud, k`ohtute, k`ohtuid 〉 1. riiklik asutus, kus kohtunikud otsustavad, kas keegi on süüdi või mitte Kohus mõistis mehe kolmeks aastaks vangi. 2. (ainsuses) protsess, mille käigus kohtus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte ● kelle üle kohut mõistma, kohut pidama Varga üle hakatakse kohut mõistma. ● kohtusse kaebama Ta kaebas naabri kohtusse. saab moodustada: kohtuotsus |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |