[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

kasu nimisõnakasu , kasu , kasu ; mitmus kasud, kasude, kasusid


1. majanduslik tulu vastand kahju
Müüsin korteri kasuga/kasudega maha.
majanduslik kasu, rahaline kasu, materiaalne kasu
kasu saama, kasu tooma
2. (ainsuses) see, mis aitab, abi vastand kahju
Äratuskellast polnud mingit kasu, ikka magasin sisse.
kasuks tulema Võõrkeelte oskus tuleb sulle kasuks.

keskealine omadussõnak`esk+`ealine , k`esk+`ealise , k`esk+`ealist ; mitmus k`esk+`ealised, k`esk+`ealiste, k`esk+`ealisi


selline, kes vanuse poolest jääb noore ja vana vahele
Saalis istusid valdavalt keskealised inimesed.
keskealine mees, keskealine naine

keskus nimisõnak`eskus , k`eskuse , k`eskust ; mitmus k`eskused, k`eskuste, k`eskusi = k`eskuseid


koht või asutus, millel on mingis suhtes juhtiv roll
Vatikan on katoliku kiriku keskus.

kihluma tegusõnak`ihluma , k`ihluda , k`ihlub


kui mees ja naine kihluvad, siis nad lubavad teineteisega abielluda
Anna ja Martin kihlusid kevadel.
kellega Ta kihlus ühe näitlejaga.

kiik nimisõnak`iik , kiige , k`iike ; mitmus kiiged, k`iikede, k`iikesid


kiik.jpg
rippuv iste, mille peal lapsed saavad õhus edasi-tagasi liikuda

kinkima tegusõnak`inkima , k`inkida , kingib , kingitud


kingituseks andma
Anna nõu, mis lilli kinkida.
kellele Sõber kinkis mulle käevõru. Vanemad kinkisid lapsele jõuludeks suusad.

kirju omadussõnakirju , kirju , kirjut ; mitmus kirjud, kirjude, kirjusid; võrdlus: kirjum


selline, kus on eri värve; mitut värvi
Kukel on kirjud suled.
kirju kampsun, kirju kleit; kirju liblikas

kord1 nimisõnak`ord , korra , k`orda , k`orda


1. normid, mis on kehtestatud seaduste või eeskirjadega; olukord, mis vastab nendele normidele
Milline on toetuste maksmise kord?
Noored rikkusid avalikku korda.
kindel kord, range kord, karm kord Tunnis valitseb range kord.
2. normaalseks eluks ja tööks vajalik olukord
Ära muretse, kõik saab korda.
Kas kõik on korras?
korda tegema, korda seadma; korras hoidma Tee oma tuba korda!
3. ühiskondliku või riikliku korralduse süsteem
Rahvas avaldas protesti kehtiva korra vastu.
ühiskondlik kord, riiklik kord, demokraatlik kord

ühendid: korda minema

kultuurikeskus nimisõnakultuuri+k`eskus , kultuuri+k`eskuse , kultuuri+k`eskust ; mitmus kultuuri+k`eskused, kultuuri+k`eskuste, kultuuri+k`eskusi


hoone, kus toimub palju kultuuriga seotud sündmusi
Haapsalu kultuurikeskuses toimub täna õhtul kontsert.

laud nimisõnal`aud , laua , l`auda , l`auda ; mitmus lauad, l`audade, l`audu


laud.jpg
1. mööbliese, mis koosneb plaadist ja jalgadest ning mille peale saab asju panna
Laua ümber istus neli inimest.
lauda katma (= laua peale nõusid, sööke ja jooke panema) Ema kattis laua tervele perele.
lauda koristama (= pärast söömist laualt nõusid ära viima) Aitasin sõbral lauda koristada.
laua taha istuma, lauda istuma Külalised istusid lauda.
saab moodustada: kirjutuslaud
2. pikk ja lame puust tükk, mida kasutatakse ehitusmaterjalina
Toas oli laudadest põrand.

ostukeskus nimisõnaostu+k`eskus , ostu+k`eskuse , ostu+k`eskust ; mitmus ostu+k`eskused, ostu+k`eskuste, ostu+k`eskusi = ostu+k`eskuseid


suur maja, kus asub palju kauplusi
Väikestel poodidel on raske võistelda suurte ostukeskustega.

taha kaassõna, määrsõnataha


1. sellesse kohta või suunda, mis jääb selja poole vastand ette
Vaatasin üle õla taha.
kelle-mille taha Poisid istusid bussis meie taha.
2. millestki teisele poole (nii, et miski varjab)
mille taha Maja taha rajatakse park. Päike läks pilve taha. Hiir jooksis kapi taha.
3. osutab esemele, mille juures või millega midagi tegema hakatakse
laua taha, arvuti taha Istusime laua taha ja hakkasime sööma.
4. tasemelt või saavutustelt halvemale positsioonile vastand ette
Meie meeskond jäi kolme punktiga taha.

võrdle taga, tagant

üksteise asesõna`üks+teise , `üks+t`eist (nimetav puudub)


näitab tegevust või seost kahe või rohkema inimese, looma, asja või nähtuse vahel
Matkal tuleb üksteist abistada.
Nad loevad üksteise mõtteid.
Küünlad kustusid üksteise järel.
Sõna üksteise asemel võib kasutada sõna teineteise, kui tegemist on kahe inimese, looma, asja või nähtusega. Kui neid on rohkem kui kaks, kasutame sõna üksteise.

ülejäänu nimisõnaüle+jäänu , üle+j`äänu , üle+jäänut ; mitmus üle+j`äänud, üle+jäänute, üle+j`äänuid


teine või muu (mingist hulgast või tervikust)
Ainult kaks üliõpilast tegid eksami ära, ülejäänud kukkusid läbi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur