Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. kasu nimisõna 〈kasu , kasu , kasu ; mitmus kasud, kasude, kasusid 〉 1. majanduslik tulu vastand kahju Müüsin korteri kasuga/kasudega maha. ● majanduslik kasu, rahaline kasu, materiaalne kasu ● kasu saama, kasu tooma 2. (ainsuses) see, mis aitab, abi vastand kahju Äratuskellast polnud mingit kasu, ikka magasin sisse. ● kasuks tulema Võõrkeelte oskus tuleb sulle kasuks. keskealine omadussõna 〈k`esk+`ealine , k`esk+`ealise , k`esk+`ealist ; mitmus k`esk+`ealised, k`esk+`ealiste, k`esk+`ealisi 〉 selline, kes vanuse poolest jääb noore ja vana vahele Saalis istusid valdavalt keskealised inimesed. ● keskealine mees, keskealine naine keskus nimisõna 〈k`eskus , k`eskuse , k`eskust ; mitmus k`eskused, k`eskuste, k`eskusi = k`eskuseid 〉 koht või asutus, millel on mingis suhtes juhtiv roll Vatikan on katoliku kiriku keskus. kihluma tegusõna 〈k`ihluma , k`ihluda , k`ihlub 〉 kui mees ja naine kihluvad, siis nad lubavad teineteisega abielluda Anna ja Martin kihlusid kevadel. ■ kellega Ta kihlus ühe näitlejaga. kiik nimisõna 〈k`iik , kiige , k`iike ; mitmus kiiged, k`iikede, k`iikesid 〉 kinkima tegusõna 〈k`inkima , k`inkida , kingib , kingitud 〉 kingituseks andma Anna nõu, mis lilli kinkida. ■ kellele Sõber kinkis mulle käevõru. Vanemad kinkisid lapsele jõuludeks suusad. kirju omadussõna 〈kirju , kirju , kirjut ; mitmus kirjud, kirjude, kirjusid; võrdlus: kirjum 〉 selline, kus on eri värve; mitut värvi Kukel on kirjud suled. ● kirju kampsun, kirju kleit; kirju liblikas kord1 nimisõna 〈k`ord , korra , k`orda , k`orda 〉 1. normid, mis on kehtestatud seaduste või eeskirjadega; olukord, mis vastab nendele normidele Milline on toetuste maksmise kord? Noored rikkusid avalikku korda. ● kindel kord, range kord, karm kord Tunnis valitseb range kord. 2. normaalseks eluks ja tööks vajalik olukord Ära muretse, kõik saab korda. Kas kõik on korras? ● korda tegema, korda seadma; korras hoidma Tee oma tuba korda! 3. ühiskondliku või riikliku korralduse süsteem Rahvas avaldas protesti kehtiva korra vastu. ● ühiskondlik kord, riiklik kord, demokraatlik kord ühendid: korda minema kultuurikeskus nimisõna 〈kultuuri+k`eskus , kultuuri+k`eskuse , kultuuri+k`eskust ; mitmus kultuuri+k`eskused, kultuuri+k`eskuste, kultuuri+k`eskusi 〉 hoone, kus toimub palju kultuuriga seotud sündmusi Haapsalu kultuurikeskuses toimub täna õhtul kontsert. laud nimisõna 〈l`aud , laua , l`auda , l`auda ; mitmus lauad, l`audade, l`audu 〉 Laua ümber istus neli inimest. ● lauda katma (= laua peale nõusid, sööke ja jooke panema) Ema kattis laua tervele perele. ● lauda koristama (= pärast söömist laualt nõusid ära viima) Aitasin sõbral lauda koristada. ● laua taha istuma, lauda istuma Külalised istusid lauda. saab moodustada: kirjutuslaud 2. pikk ja lame puust tükk, mida kasutatakse ehitusmaterjalina Toas oli laudadest põrand. ostukeskus nimisõna 〈ostu+k`eskus , ostu+k`eskuse , ostu+k`eskust ; mitmus ostu+k`eskused, ostu+k`eskuste, ostu+k`eskusi = ostu+k`eskuseid 〉 suur maja, kus asub palju kauplusi Väikestel poodidel on raske võistelda suurte ostukeskustega. taha kaassõna, määrsõna 〈taha 〉 1. sellesse kohta või suunda, mis jääb selja poole vastand ette Vaatasin üle õla taha. ■ kelle-mille taha Poisid istusid bussis meie taha. 2. millestki teisele poole (nii, et miski varjab) ■ mille taha Maja taha rajatakse park. Päike läks pilve taha. Hiir jooksis kapi taha. 3. osutab esemele, mille juures või millega midagi tegema hakatakse ● laua taha, arvuti taha Istusime laua taha ja hakkasime sööma. 4. tasemelt või saavutustelt halvemale positsioonile vastand ette Meie meeskond jäi kolme punktiga taha. võrdle taga, tagant üksteise asesõna 〈`üks+teise , `üks+t`eist (nimetav puudub) 〉 näitab tegevust või seost kahe või rohkema inimese, looma, asja või nähtuse vahel Matkal tuleb üksteist abistada. Nad loevad üksteise mõtteid. Küünlad kustusid üksteise järel. Sõna üksteise asemel võib kasutada sõna teineteise, kui tegemist on kahe inimese, looma, asja või nähtusega. Kui neid on rohkem kui kaks, kasutame sõna üksteise. ülejäänu nimisõna 〈üle+jäänu , üle+j`äänu , üle+jäänut ; mitmus üle+j`äänud, üle+jäänute, üle+j`äänuid 〉 teine või muu (mingist hulgast või tervikust) Ainult kaks üliõpilast tegid eksami ära, ülejäänud kukkusid läbi. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |