Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. istuma tegusõna 〈`istuma , `istuda , istub 〉 ■ kus Istusime diivanil. ■ kuhu Istu minu kõrvale. võrdle seisma, lamama ühendid: ümber istuma kihluma tegusõna 〈k`ihluma , k`ihluda , k`ihlub 〉 kui mees ja naine kihluvad, siis nad lubavad teineteisega abielluda Anna ja Martin kihlusid kevadel. ■ kellega Ta kihlus ühe näitlejaga. kinkima tegusõna 〈k`inkima , k`inkida , kingib , kingitud 〉 kingituseks andma Anna nõu, mis lilli kinkida. ■ kellele Sõber kinkis mulle käevõru. Vanemad kinkisid lapsele jõuludeks suusad. kippuma tegusõna 〈k`ippuma , k`ippuda , kipub 〉 1. kui keegi kipub midagi tegema, siis ta teeb seda sageli ■ mida tegema Vanad inimesed kipuvad asju unustama. Ta kipub viimasel ajal hilinema. 2. tahtma midagi teha või kuhugi minna Noored kipuvad maalt linna. kukkuma tegusõna 〈k`ukkuma , k`ukkuda , kukub 〉 Vaas kukkus maha ja läks katki. ■ kuhu Kivi kukkus vette. ■ kust Raamat kukkus laualt põrandale. 2. (vastu maad) pikali langema, näiteks tasakaalu kaotades Naine kukkus ja murdis käeluu. ühendid: läbi kukkuma kustuma tegusõna 〈k`ustuma, k`ustuda, kustub 〉 või 〈k`ustuma, k`ustuda, k`ustub 〉kui miski kustub, siis see enam ei põle Tuli kustus ootamatult. käskima tegusõna 〈k`äs'kima, k`äs'kida, käsib , k`ästud 〉 kellelegi ütlema, et ta peab midagi tegema ■ keda Ma ei tahtnud seda teha, kuid mind kästi. ■ kellel + mida teha Ema käskis lastel vaiksemalt rääkida. laskuma tegusõna 〈l`askuma , l`askuda , l`askub 〉 allapoole liikuma vastand tõusma Lennuk hakkab laskuma. liikuma tegusõna 〈l`iikuma , l`iikuda , liigub 〉 1. ühest kohast teise minema; käima Rong hakkas liikuma. Hilja õhtul liikus tänaval veel inimesi. ■ kuhu Liikusime Tallinna poole. 2. (korduvalt) oma asendit muutma, teise asendisse minema Uks liigub raskelt. Tuult ei ole, ükski leht ei liigu. võrdle liigutama rikkuma tegusõna 〈r`ikkuma , r`ikkuda , rikub , rikutud 〉 1. millegi seisundit või kvaliteeti halvemaks muutma, kahjustama; midagi hävitama Tulekahju rikkus mitu korterit. Liiga palju suhkrut rikub hambaid. Vaidlus rikkus mu tuju ära. 2. mitte täitma näiteks eeskirja või seadust ■ mida Mängus rikuti reegleid. ● seadust rikkuma Ta rikkus seadust ja sai trahvi. uskuma tegusõna 〈`uskuma , `uskuda , usub 〉 1. tundma kindlalt, et miski on tõsi ■ keda-mida Ma ei usu su juttu. ■ et Usun, et ta ei valeta. 2. tundma kindlalt, et keegi või miski on olemas ■ kellesse-millesse / keda-mida Kas sa usud jumalasse/jumalat? viskama tegusõna 〈v`iskama , visata , v`iskab , visatud 〉 oma käega midagi läbi õhu lendama panema Ta viskas akna kiviga puruks. ■ kuhu Viska tühi pakk prügikasti. Sportlane viskas palli korvi. ühendid: välja viskama |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |