[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kett nimisõna 〈k`et't , keti , k`etti ; mitmus ketid, k`ettide, k`et'te 〉

1. rida üksteisega järjest kokku liidetud metallist rõngaid
Mehel oli kaelas kullast kett.
Naaber hoiab oma koera keti otsas.
2. teatud firma ühte liiki asutuste (näiteks hotellide, kaupluste) võrk

kott nimisõna 〈k`ot't , koti , k`otti , k`otti ; mitmus kotid, k`ottide, k`ot'te 〉

riidest, paberist, kilest või muust materjalist ese millegi hoidmiseks ja transpordiks; see ese koos sisuga
Ta tuli poest suurte kottidega.
Ostsin koti kartuleid.
● raske kott, kerge kott; täis kott, tühi kott
● midagi kotti panema, midagi kotist välja võtma
saab moodustada: kilekott, käekott, rahakott, seljakott

küte nimisõna 〈küte , k`ütte , kütet 〉

see, mille abil ruume külmal ajal soojana hoitakse; ruumide soojana hoidmine
Nad kasutavad kütteks puid.
Kütte hind tõuseb.
saab moodustada: ahjuküte, elektriküte, gaasiküte, keskküte