Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 1 artikkel iseseisev omadussõna 〈ise+s`eisev , ise+s`eisva , ise+s`eisvat ; mitmus ise+s`eisvad, ise+s`eisvate, ise+s`eisvaid; võrdlus: ise+s`eisvam, kõige ise+s`eisvam 〉 1. sõltumatu, mitte kellelegi alluv Ta on edukas ja iseseisev naine. ● iseseisev riik 2. selline, mis toimub ilma teiste abita; eraldi olev Noored alustavad iseseisvat elu. ● iseseisev mõtlemine iseseisvalt \⇐ iseseisev\ määrsõna <ise+s`eisvalt> |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |