Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 1 artikkel hein nimisõna 〈h`ein , heina , h`eina ; mitmus heinad, heinte, h`einu 〉 kasvav või lõigatud ja kuivatatud rohi, millega inimesed koduloomi söödavad Tee ääres kasvas kõrge hein. Hobusele pandi heinu ette. ● heina tegema (= kasvavat rohtu lõikama, kokku riisuma ja kuivama panema) |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |