Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aas nimisõna 〈`aas , aasa , `aasa ; mitmus aasad, `aasade, `aasasid 〉 suur looduslik maa-ala, kus kasvavad rohi ja lilled Tüdrukud korjasid aasal karikakraid. Kari sööb aasal. edukas omadussõna 〈edukas , eduka , edukat ; mitmus edukad, edukate, edukaid; võrdlus: edukam, kõige edukam = edukaim 〉 heade tulemustega, häid tulemusi saavutav Ravi oli väga edukas. ● edukas õpilane, edukas sportlane; edukas karjäär, edukas ettevõte edukalt \⇐ edukas\ määrsõna <edukalt; võrdlus: edukamalt, kõige edukamalt> eks määrsõna 〈`eks 〉 1. kinnitab või toob esile seda, mida lauses öeldakse Eks iga algus on raske. Eks tee ise, kui paremini oskad. 2. kasutatakse küsimustes, millele eeldatakse jaatavat vastust Tuled siis homme külla, eks? See on sinu koer, eks ole? gaas nimisõna 〈g`aas' , gaasi , g`aasi ; mitmus gaasid, g`aaside, g`aas'e 〉 1. aine, mis pole tahke ega vedel, näiteks hapnik Õhk on gaaside segu. ● mürgine gaas 2. (ainsuses) tugeva lõhnaga gaas, mida kasutatakse näiteks kütuseks või toidu valmistamisel Majas on gaas ja elekter. saab moodustada: gaasiküte, gaasipliit heaks kaassõna 〈h`eaks 〉 kellegi või millegi aitamiseks, kasuks või huvides ■ kelle-mille heaks Oma laste heaks on ta kõigeks valmis. kaas nimisõna 〈k`aas , kaane , k`aant ; mitmus kaaned, kaante, k`aasi 〉 1. mingi eseme (näiteks poti, purgi või kasti) ülemine osa, mida saab peale panna ja pealt ära võtta Pane potile kaas peale. Ta ei saanud purgi kaant lahti. 2. tugevamast materjalist leht, mis on näiteks raamatu või ajakirja kummalgi poolel Ajakirja kaanel oli laulja pilt. Ostsin punaste kaantega märkmiku. ● kõvad kaaned, pehmed kaaned 3. (mitmuses) kilest või nahast kaitsev kate, näiteks dokumendi jaoks Panin passile kaaned ümber. kakao nimisõna 〈kak`ao , kak`ao , kak`aod 〉 1. teatud puu seemned või nendest valmistatud pruun pulber. Kakaod kasutatakse šokolaadi tegemisel 2. sellest pulbrist ja soojast piimast või veest segatud jook Jõin tassi kakaod. kaks arvsõna 〈k`aks , kahe , k`ahte = k`aht 〉 2 Peres on kaks last. Kell saab varsti kaks. Meie klassis on tüdrukuid kaks korda rohkem kui poisse. ● kaks aastat, kaks kuud, kaks nädalat, kaks päeva, kaks tundi, kaks minutit kas määrsõna 〈kas 〉 1. alustab küsimust, millele saab vastata jah või ei Kas väljas sajab? Kas täna on külm ilm? 2. kasutatakse küsimustes ja lausetes, mis näitavad eri võimalusi Kas sa tahad vett või mahla? Küsi talt, kas ta süüa tahab või mitte. ● kas .. või (= ainult üks kahest) Võta kas sinine või must pastakas. maas määrsõna 〈m`aas 〉 maa peal, põrandal või muul pinnal Möödunud aastal oli aprillis veel lumi maas. võrdle maha, maast maks1 nimisõna 〈m`aks , maksu , m`aksu ; mitmus maksud, m`aksude, m`akse 〉 raha, mis läheb riigile näiteks sinu teenitud tulult või ostetud asja hinnast Palgast võetakse maksud maha. Mõned inimesed lihtsalt ei maksa makse. ● kohalikud maksud, riiklikud maksud; kõrged maksud, madalad maksud ● makse tõstma saab moodustada: käibemaks, tulumaks ära aja segi! makse maks2 nimisõna 〈m`aks , maksa , m`aksa 〉 1. kõhus asuv pruun elund, mis puhastab verd Tal on maks haige. 2. loomade vastav elund toiduna ● praetud maks okas nimisõna 〈okas , `okka , okast ; mitmus `okkad, okaste, `okkaid 〉 Roosil on okkad. Siilil on okkad. pagas nimisõna 〈pagas , pagasi , pagasit 〉 kotid ja kohvrid, mis reisil kaasas on Lennujaamas otsiti meie pagas läbi. paks omadussõna 〈p`aks , paksu , p`aksu ; mitmus paksud, p`aksude, p`akse; võrdlus: paksem, kõige paksem 〉 1. inimese või looma kohta: selline, kellel on suur ümmargune keha ja kes kaalub liiga palju vastand kõhn ● paksuks minema Sa lähed paksuks, kui sa nii palju sööd. 2. selline, mille teineteise vastas olevate poolte või pindade vahel on pikk vahemaa; jäme, lai vastand õhuke Panin jalga paksu tallaga saapad. Pudel on paksust klaasist. Pealkiri peab olema paksus kirjas. ● paks lumi, paks jää; paks raamat 3. selline, kus on koos palju samasuguseid osi; tihe Tüdrukul on paksud juuksed. Paksus metsas polnud eriti seeni. ● paks suits, paks udu 4. vedeliku kohta: selline, mis voolab suhteliselt halvasti Paksu jogurtit on parem lusikaga süüa. paras omadussõna 〈paras , paraja , parajat ; mitmus parajad, parajate, parajaid 〉 1. (mõõtmetelt, koguselt) sobiv Need püksid on mulle täpselt parajad. ● paras kogus, paras annus 2. üsna suur Uus seadus on paraja segaduse tekitanud. ratas nimisõna 〈ratas , r`atta , ratast ; mitmus r`attad, rataste, r`attaid 〉 Autol on neli ratast. 2. jalgratas Ta käib koolis rattaga. Ratta tagumine kumm on tühi. rikas omadussõna, nimisõna 〈rikas , r`ikka , rikast ; mitmus r`ikkad, rikaste, r`ikkaid; omadussõna võrdlus: r`ikkam, kõige r`ikkam = r`ikkaim 〉 1. selline, kellel on palju raha ja vara vastand vaene Tema isa on väga rikas ärimees. 2. inimene, kellel on palju raha või vara vastand vaene Nad elavad rikaste linnaosas. 3. selline, kus on mingit (head) asja palju vastand vaene ■ mille poolest See piirkond on rikas järvede poolest. samas määrsõna 〈samas 〉 samal ajal, ühtlasi Koer on suur, kuid samas väga sõbralik. taas määrsõna 〈t`aas 〉 näitab, et mingi samasugune tegevus või olukord on juba varem toimunud sama mis jälle Väljas hakkas taas vihma sadama. Millal me taas kohtume? vaas nimisõna 〈v`aas' , vaasi , v`aasi , v`aasi ; mitmus vaasid, v`aaside, v`aas'e 〉 ese, milles saab vee sees hoida lõigatud lilli Laual oli vaas roosidega. varas nimisõna 〈varas , v`arga , varast ; mitmus v`argad, varaste, v`argaid 〉 inimene, kes varastab, teiste asju salaja ära võtab Vargad viisid korterist minema arvuti ja sularaha. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |