[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

SõnastikustKasutusjuhendPilt ja heliMängime


Pildilehed     Õppelehed     Maad ja rahvad     Grammatikatabelid     Õpetajale

liidese seadistamine

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 48 artiklit, väljastan 30.

aim nimisõna`aim , aimu , `aimu


mitte täpne ettekujutus millestki
Kus asub Tina tänav? – Pole aimugi (= ei tea).
aimu andma Film annab aimu Armeenia ajaloost.
aimu saama Käisime kohvikutes, et saada aimu kohalikust elust.

ala nimisõnaala , ala , ala ; mitmus alad, alade, alasid


1. mingi osa maast, maa-ala; piirkond, territoorium
Metsa ja mere vahele jääb suur tühi ala.
Majad asuvad 40 hektari suurusel alal.
2. mingi aine või tegevuse valdkond
Ta on ajaloo alal asjatundja.
3. spordiala
Kui palju alasid olümpiamängude kavas kokku on?

all kaassõna, määrsõna`all


1. (millestki kõrgemal asuvast) madalamas kohas
Kartulid on all keldris.
mille all Pall on laua all.
2. millegagi kaetud olekus
mille all Teki all hakkas soe. Põllud on veel lume all.
3. millegi juures või lähedal
mille all Laps tahab bussis akna all istuda.
4. osutab olukorrale, milles miski on
Need lilled on kaitse all.
Gaas on surve all.

võrdle alla, alt

alt kaassõna, määrsõna`alt


1. (millegi kõrgemal asuva suhtes) madalamast kohast
Soe õhk liigub alt üles.
Alt korruselt kostis muusikat.
mille alt Pühkisin kapi alt tolmu. Laev sõitis silla alt läbi.
2. millegagi kaetud olekust
mille alt Tule teki alt välja!
3. millegi juurest või lähedalt
mille alt Trammid sõidavad akna alt mööda.

võrdle alla, all

ühendid: alt vedama

arm1 nimisõna`arm , armi , `armi ; mitmus armid, `armide, `arme


paranenud haavast jäänud jälg
Tal on põse peal suur arm.

arm2 nimisõna`arm , armu , `armu


1. see, kui karistus tühistatakse või tehakse väiksemaks
kellele armu andma Kurjategijale anti armu.
kellelt armu paluma Vang palus presidendilt armu.
2. see, keda või mida sa armastad
Eesti hümn algab sõnadega „Mu isamaa on minu arm“.
Tule siia, mu arm!

daam nimisõnad`aam , daami , d`aami ; mitmus daamid, d`aamide, d`aame


viisaka käitumise ja välimusega naine; ka naise kohta üldiselt
Tüdrukust on saanud noor daam.
Lugupeetud daamid ja härrad!

film nimisõnaf`il'm , fil'mi , f`il'mi ; mitmus fil'mid, f`il'mide, f`il'me


1. liikuvate piltide ja heliga lugu, mida saab vaadata kinos või kodus
Lähme kinno, täna on üks hea film.
Millest see film rääkis?
filmi peategelane, filmi režissöör, filmi lavastaja
filmi tegema, filmi näitama
2. pikk ja õhuke ese, millele saab kaameraga videot või pilte salvestada
Film sai täis.
filmi ilmutama

halb omadussõna, nimisõnah`alb , halva , h`alba , h`alba ; mitmus halvad, h`albade, h`albu; omadussõna võrdlus: halvem, kõige halvem = halvim


1. mitte meeldiv ega nauditav sama mis paha vastand hea
Täna on halb ilm.
Olen halvas tujus.
Puder oli halva maitsega.
mida teha Kõvas voodis on halb magada.
halb enesetunne, halb mulje
halvad harjumused, halvad unenäod, halvad uudised
2. selline, kelle või mille omadused või kvaliteet ei vasta nõuetele, ootustele sama mis paha vastand hea
Onu tervis on halvemaks läinud.
Mu nägemine on halb.
Ta ei ole halb ema.
halb eeskuju
3. mingi negatiivne asi või nähtus sama mis paha vastand hea
Ära räägi teistest halba!
Filmides käib tihti hea ja halva võitlus.
kellele halba tegema, halba soovima

vaata ka halvasti

hale omadussõnahale , haleda , haledat ; mitmus haledad, haledate, haledaid; võrdlus: haledam, kõige haledam


kurb; kaastunnet tekitav
Haiget last oli hale vaadata.
hale lugu, hale nutt

hall omadussõnah`al'l , halli , h`alli ; mitmus hallid, h`allide, h`al'le


hall.jpg
musta ja valge vahelist värvi
Taevas on hall ja vihma sajab.
Vanaisa hakkab halliks minema (= tema juuksed hakkavad halliks minema).
hallid silmad
hallid juuksed, hall habe

ilm nimisõna`ilm , ilma , `ilma ; mitmus ilmad, `ilmade, `ilmasid = `ilmu


teatud ajal väljas valitsevad tingimused, näiteks temperatuur, tuul ja see, kas sajab vihma või paistab päike
Täna on halb ilm – külm ja tuuline.
Ilmad lähevad soojemaks.
Ilm muutus pilviseks.
ilus ilm, hea ilm, kuum ilm, vihmane ilm, jahe ilm, kehv ilm
ilma ennustama Homseks ennustati päikeselist ilma.
saab moodustada: ilmaennustus, ilmateade

jaam nimisõnaj`aam , jaama , j`aama , j`aama ; mitmus jaamad, j`aamade, j`aamu


raudteejaam
Rong väljub Tapa jaamast kell 12.00.

jala määrsõnajala


kõndides, mitte sõidukiga sama mis jalgsi
Läksin linnast jala koju.
Kas lähme autoga või jala?

jalg nimisõnaj`alg , jala , j`alga , j`alga ; mitmus jalad, j`algade = j`alge, j`algu


jalg.jpg
1. inimese või looma kehaosa, mille abil saab kõndida ja seista
Neiul on pikad ja peenikesed jalad.
parem jalg, vasak jalg
saab moodustada: jalakäija, jalalaba, jalaluu, jalanõu, jalgpall, jalgratas, jalgrattur
2. (ainsuses) väljendites, mis on seotud pükste või jalanõudega:
jalga panema Ta pani sokid ja kingad jalga.
jalas olema Poisil on lühikesed püksid jalas.
jalast (ära) võtma Sisenedes võtke saapad jalast ära!
3. üks pikkadest osadest, mille peal seisab näiteks laud või tool
Toolil on neli jalga.

julm omadussõnaj`ulm , julma , j`ulma ; mitmus julmad, j`ulmade, j`ulmi; võrdlus: julmem, kõige julmem


selline, kellele meeldib teistele haiget teha või mis teeb teistele haiget
Julm peremees peksis koera.
julm tegu, julm mõrv; julm nali

kala nimisõnakala , kala , kala ; mitmus kalad, kalade, kalu = kalasid


kala.jpg
1. loom, kes elab ja hingab vees
Akvaariumis ujusid värvilised kalad.
kala püüdma Poisid püüavad järve ääres kala.
kalale minema, kalal käima (= kala püüdmise kohta) Vanaisa käib iga pühapäev kalal.
saab moodustada: kalamees
2. kala toiduna
Ta ei söö kala.
värske kala
kala praadima

kamm nimisõnak`amm , kammi , k`ammi ; mitmus kammid, k`ammide, k`amme


kamm.jpg
lame plastist või metallist ese, millega saab juukseid korda seada
Tüdrukul on kamm alati kaasas.

karm omadussõnak`arm , karmi , k`armi ; mitmus karmid, k`armide, k`arme; võrdlus: karmim, kõige karmim


1. range, mitte lahke
kelle vastu Ta on oma laste vastu liiga karm.
karm karistus, karm kriitika
karm käsk, karm keeld
2. väga külm
karm talv, karm tuul, karm kliima

kolm arvsõnak`olm , kolme , k`olme


3
Süüa pakuti kolm korda päevas.
Neil on kolm last.
Kell saab kolm.
kolm aastat, kolm kuud, kolm nädalat, kolm päeva, kolm tundi, kolm minutit

kulm nimisõnak`ulm , kulmu , k`ulmu ; mitmus kulmud, k`ulmude, k`ulme = k`ulmusid


üks kahest karvadega triibust silma kohal;
kulm.jpg
vastav koht näos
Neiul on ilusad tumedad kulmud.

külm omadussõna, nimisõnak`ülm , külma , k`ülma ; mitmus külmad, k`ülmade, k`ülmi; omadussõna võrdlus: külmem, kõige külmem = külmim


1. madala temperatuuriga vastand soe
Palun pane aken kinni, mul on külm.
külm ilm, külm talv, külm tuul
soe ja külm vesi
2. madal temperatuur vastand soe
Väljas oli 20 kraadi külma.

male nimisõnamale , male , malet


kahe inimese lauamäng, kus mängijal on 16 musta või valget nuppu, mida saab spetsiaalsel alusel eri viisil liigutada
malet mängima Kas mängime malet või kabet?

nali nimisõnanali , nalja , n`alja ; mitmus naljad, n`aljade, n`alju


lõbus lugu või tegu, mis paneb inimesed naerma
Eile sai kõvasti nalja (= naersime palju).
hea nali, halb nali, rumal nali
nalja tegema Ära solvu, tegin ainult nalja.

pala nimisõnapala , pala , pala ; mitmus palad, palade, palasid


lühike teos või selle osa, näiteks muusikas
Albumil on 12 täiesti uut pala.

palk1 nimisõnap`alk , palga , p`alka ; mitmus palgad, p`alkade, p`alku


raha, mille töötaja saab tehtud töö eest, tavaliselt üks kord kuus sama mis töötasu
Tema palk on 800 eurot kuus.
Võtsin nädalaks palgata puhkuse.
Palk laekus eile.
väike palk, madal palk, keskmine palk, suur palk, kõrge palk
palka maksma, palka saama; palka tõstma

palk2 nimisõnap`al'k , pal'gi , p`al'ki ; mitmus pal'gid, p`al'kide, p`al'ke


langetatud puu tüvi (või selle osa), millelt on oksad eemaldatud
Aeda ehitati palkidest saun.

pall nimisõnap`al'l , palli , p`alli ; mitmus pallid, p`allide, p`al'le


ümmargune ese, millega saab mängida ja sporti teha
Laps mängib palliga.
palli viskama Viska pall mulle!
palli (kinni) püüdma Ta ei püüdnud palli kinni.
palli mängima (= mingit kindlat palliga mängu mängima) Poisid mängivad õues palli.
saab moodustada: jalgpall, korvpall, võrkpall

pulm nimisõnap`ulm , pulma , p`ulma , p`ulma ,

pulmad mitmus nimisõnapulmad, p`ulmade, p`ulmi
abielu sõlmimise pidu
Neil olid suured ja uhked pulmad.
pulma kutsuma Mind kutsuti pulma.
pulma minema, pulmas käima Käisime Kaspari ja Kristiina pulmas.
pulmi pidama Millal Kerli ja Robert pulmi peavad?

raam nimisõnar`aam , raami , r`aami , r`aami ; mitmus raamid, r`aamide, r`aame


1. see, mis on näiteks pildi, akna või peegli servade ümber
Panin pildi raami.
Ta kannab paksude raamidega prille.
2. (tavaliselt mitmuses) millegi kindel ulatus, piir
Konverentsi raames korraldati näitus.

sale omadussõnasale , saleda , saledat ; mitmus saledad, saledate, saledaid; võrdlus: saledam, kõige saledam


meeldival moel kõhn
Naine on pikk ja sale.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur