Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Leitud 2 artiklit aeg nimisõna 〈`aeg , aja , `aega ; mitmus ajad, `aegade, `aegu 〉 see, mida mõõdetakse näiteks minutites, tundides, päevades või aastates; ajavahemik, periood Aeg möödub kiiresti. Puhkus algab kuu aja pärast. Kevadeni on veel palju aega. Praegu on just õige aeg õppima minna. Pühade ajal sõidame maale. Kohtume homme, täna ei ole mul aega (= mul on kiire). ● kogu aeg (= alati, pidevalt) Kogu aeg on sul midagi viga. ● lähemal ajal (= mõne päeva jooksul; varsti) Helistan sulle lähemal ajal. ● viimasel ajal Olen viimasel ajal kuidagi väsinud. ● vabal ajal (= siis, kui ei ole vaja tööd teha ega õppida) Vabal ajal tegelen spordiga. ● aega veetma Veetsime pargis lõbusalt aega. saab moodustada: sünniaeg; tööaeg ühendid: head aega ajama tegusõna 〈ajama , ajada , ajab 〉 1. kedagi või midagi ühest kohast teise liigutama või liikuma sundima ■ kuhu Ema ajas lapsed õue. Ta ajas auto garaaži. 2. mingit meeleolu, seisundit või olukorda tekitama ● vihaseks ajama, hulluks ajama See lugu ajas mind vihaseks. ● segadusse ajama, tülli ajama Küsimus ajas esineja segadusse. Kas sa tahad meid tülli ajada? ● naerma ajama Hea nali ajab naerma. 3. väljendites: ● juttu ajama (= vestlema) Tüdrukud ajasid kohvikus juttu. ● asju ajama (= mingeid ülesandeid täitma) Ta läks linna asju ajama. ühendid: taga ajama, ümber ajama |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |