Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. kallim nimisõna 〈k`allim , k`allima , k`allimat ; mitmus k`allimad, k`allimate, k`allimaid 〉 armastatud inimene Noormees kinkis oma kallimale lilli. Tüdruk läks kallimast lahku. Tal ei ole kindlat kallimat. ● uus kallim, praegune kallim, vana kallim, endine kallim kallis omadussõna 〈kallis , k`alli , kallist ; mitmus k`allid, k`allite, k`al'leid; võrdlus: k`allim, kõige k`allim 〉 1. selline, mis maksab palju vastand odav Ta sõidab kalli autoga. Pilet oli liiga kallis. ● kallis hind Saapad polnud väärt nii kallist hinda. 2. armas Kallid sõbrad! Tema mälestus on meile kallis. kasulik omadussõna 〈kasul`ik , kasuliku , kasul`ikku ; mitmus kasulikud, kasulike, kasul`ikke; võrdlus: kasulikum, kõige kasulikum 〉 mingis suhtes kasuks tulev või otstarbekas vastand kahjulik See oli kasulik tehing. ■ kellele-millele Sport on tervisele kasulik. ● kasulik info, kasulik kogemus, kasulik nõuanne; kasulik mõju kohalik omadussõna, nimisõna 〈kohal`ik , kohaliku , kohal`ikku , kohal`ikku ; mitmus kohalikud, kohalike, kohal`ikke 〉 1. teatud piirkonnast pärit või seal asuv; sellele piirkonnale omane Ta ei tunne kohalikke kombeid. ● kohalikud elanikud; kohalik ajaleht, kohalik kool, kohalik turg 2. inimene, kes on teatud piirkonnast pärit Üritusel polnud ühtegi turisti, ainult kohalikud. kõhuli määrsõna 〈kõhuli 〉 pikali, nii et kõht on allpool vastand selili Mulle meeldib kõhuli magada. Laps kukkus kõhuli. kõik asesõna 〈k`õik , kõige , k`õike ; mitmus k`õik , kõigi = k`õikide, k`õiki 〉 1. iga inimene või asi mingist tervikust Kõik õpilased olid kohal. Ta püüab kõigile meeldida. Etendusele on kõik piletid välja müüdud. 2. (ainsuses) mingi (asjade, asjaolude) hulk tervikuna Kõik on korras. Temal on kõige kohta küsimusi. Soovin sulle kõike head. kõlbama tegusõna 〈k`õlbama , kõlvata , k`õlbab 〉 millegi, mingi tegevuse jaoks sobima ■ kelleks-milleks Ta ei kõlba õpetajaks. ■ kellele See film ei kõlba lastele. ■ mida teha Kõik seened ei kõlba süüa. külmik nimisõna 〈külmik , külmiku , külmikut ; mitmus külmikud, külmikute, külmikuid 〉 metallist kapp, mis töötab elektriga ja hoiab toidu külmana sama mis külmkapp lõplik omadussõna 〈l`õpl`ik , l`õpliku , l`õpl`ikku ; mitmus l`õplikud, l`õplike, l`õpl`ikke 〉 püsiv, kehtima jääv, mitte enam muutuv Kas see on sinu lõplik vastus? ● lõplik otsus, lõplik valik, lõplik pakkumine lõplikult \⇐ lõplik\ määrsõna <l`õplikult> nõudlik omadussõna 〈n`õudl`ik , n`õudliku , n`õudl`ikku ; mitmus n`õudlikud, n`õudlike, n`õudl`ikke; võrdlus: n`õudlikum, kõige n`õudlikum 〉 suuri nõudmisi esitav; seda väljendav Katre on õppejõuna väga nõudlik. ■ kelle vastu Professor on üliõpilaste vastu nõudlik. ■ mille suhtes Ta pole toidu suhtes nõudlik, sööb peaaegu kõike. ● nõudlik ülemus, nõudlik õpetaja, nõudlik klient ● nõudlik hääl, nõudlik pilk publik nimisõna 〈publik , publiku , publikut 〉 inimesed, kes on kogunenud näiteks etendust vaatama või kontserti kuulama Laulja oskab publikuga suhelda. Publik plaksutas. Ta valiti publiku lemmikuks. põletik nimisõna 〈põlet`ik , põletiku , põlet`ikku , põlet`ikku ; mitmus põletikud, põletike, põlet`ikke 〉 keha mingi osa seisund, mida iseloomustab kõrgem temperatuur, valu ja paistetus Haavas tekkis põletik. saab moodustada: kopsupõletik ämblik nimisõna 〈`ämbl`ik , `ämbliku , `ämbl`ikku ; mitmus `ämblikud, `ämblike, `ämbl`ikke 〉 Ämblik on siia võrgu kudunud. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |