Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. hauakivi nimisõna 〈haua+kivi , haua+kivi , haua+kivi ; mitmus haua+kivid, haua+kivide, haua+kive = haua+kivisid 〉 haual olev kivist ese, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev kalliskivi nimisõna 〈kallis+kivi , kallis+kivi , kallis+kivi ; mitmus kallis+kivid, kallis+kivide, kallis+kive 〉 looduses harva leiduv väärtuslik kivi, millega kaunistatakse ehteid Karbis oli kulda ja kalliskive. kivi nimisõna 〈kivi , kivi , kivi ; mitmus kivid, kivide, kive = kivisid 〉 1. väga kõva materjal, mida leidub maa sees ja millest saab ehitada Maja ümber oli kivist müür. 2. tükk seda materjali Lõin jala vastu kivi. ● ümar kivi, lame kivi, terav kivi 3. seeme teatud puuviljade sees Puhastasin kirsid kividest. 4. kalliskivi; ka selle koopia Neiu kandis uhket kiviga sõrmust. pihta määrsõna, kaassõna 〈p`ihta 〉 nii, et miski tabab; suunas, poole (et tabada) Laps sai palliga pihta. ■ kelle-mille pihta Politseinike pihta visati kive ja muid asju. ühendid: pihta hakkama riiv nimisõna 〈r`iiv , riivi , r`iivi ; mitmus riivid, r`iivide, r`iive 〉 ● peen riiv, jäme riiv Sidrunit riivis ta peene riiviga, aga porgandit jämeda riiviga. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |