[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

kohus1 nimisõna 〈kohus , kohuse , kohust ; mitmus kohused, kohuste, kohuseid 〉

see, et sa pead midagi tegema, kuna see on sinu ülesanne või sul on selleks moraalne vajadus
Õpilase kohus on õppimine.
Lapse kohus on vanemaid aidata.
● kohust täitma Ta ei täida oma kohust.

kohus2 nimisõna 〈kohus , k`ohtu , kohut ; mitmus k`ohtud, k`ohtute, k`ohtuid 〉

1. riiklik asutus, kus kohtunikud otsustavad, kas keegi on süüdi või mitte
Kohus mõistis mehe kolmeks aastaks vangi.
2. (ainsuses) protsess, mille käigus kohtus otsustatakse, kas keegi on süüdi või mitte
● kelle üle kohut mõistma, kohut pidama Varga üle hakatakse kohut mõistma.
● kohtusse kaebama Ta kaebas naabri kohtusse.
saab moodustada: kohtuotsus

ülemus nimisõna 〈ülemus , ülemuse , ülemust ; mitmus ülemused, ülemuste, ülemusi 〉

inimene, kellele allub mingi rühm teisi inimesi, näiteks ettevõtte, asutuse või osakonna juht vastand alluv
Ülemuse käsku peab täitma.