[PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik

abiline nimisõna 〈abiline , abilise , abilist ; mitmus abilised, abiliste, abilisi 〉

inimene, kes kellelegi abiks on
Kokal oli köögis mitu abilist.

eriline omadussõna 〈eriline , erilise , erilist ; mitmus erilised, eriliste, erilisi; võrdlus: erilisem, kõige erilisem 〉

1. tavalisest erinev, ebatavaline; eriti suur
Ta teeb alati erilisi kingitusi.
Meie õpetaja pöörab erilist tähelepanu käekirjale.
● eriline tähtsus Sel asjaolul pole erilist tähtsust.
● eriline oskus See töö ei nõua mingeid erilisi oskusi.
2. millelegi või kellelegi omane, iseloomulik
Vanades majades on eriline lõhn.

hiline omadussõna 〈hiline , hilise , hilist ; mitmus hilised, hiliste, hiliseid; võrdlus: hilisem, kõige hilisem = hiliseim 〉

1. päeva lõpus olev; ajaliselt lõppemas või möödumas vastand varane, varajane
Hilisel ajal linnas jalutades peab ettevaatlik olema.
Nii hilisel tunnil taksod enam ei sõida.
● hiline aeg, hiline õhtu, hiline pärastlõuna
2. selline, mis saabub, on või toimub pärast tavalist või õiget aega vastand varane, varajane
Suvi oli sel aastal hilisem.
Laps on hilise arenguga.
3. (võrdluse vormides:) järgnev, edasine vastand varane
Tema hilisem saatus on teadmata.

kilone omadussõna 〈kilone , kilose , kilost ; mitmus kilosed, kiloste, kiloseid 〉

1. üks kilogramm raske
Ostsin umbes kilose kana.
2. (ka liitsõna osana) teatud arv kilogramme raske
Mees püüdis seitsmekilose kala.

täpiline omadussõna 〈täpiline , täpilise , täpilist ; mitmus täpilised, täpiliste, täpilisi 〉

täppidega (kaetud); täppidest koosneva mustriga
Sellel taimel on ilusad täpilised lehed.
● täpiline särk, täpiline kleit