Tööversioon


Päring: osas
liidese seadistamine

Vormigruppe loeb
Muutvorme loeb
Näitlauseid loeb

Leitud 168 artiklit, väljastan 100.

autojuht
<+ j'uht, juhi, j'uhti, j'uhti; mitmus: juhi[d, j'uhti[de, j'uht/e 22 S> inimene, kes juhib autot või kelle töö on autot juhtida Kas õnnetuses oli süüdi autojuht või jalakäija? () Ta on ministri autojuht. ()

betoon
<bet'oon, betooni, bet'ooni, bet'ooni 22 S> eri ainete segust koosnev ehitusmaterjal, mis muutub õhu toimel kõvaks nagu kivi See sild on betoonist. ()

ekspert
<'eksp'ert, 'eksperdi, 'eksp'erti, 'eksp'erti; mitmus: 'eksperdi[d, 'eksp'erti[de, 'eksp'ert/e 22 S> mingi ala asjatundja (kes aitab vastava valdkonna küsimusi lahendada) Ta on rahvusvaheliste suhete ekspert. ()
ekspertide hinnang, ekspertide arvamus

elamu
<elamu, elamu, elamu[t; mitmus: elamu[d, elamu[te, elamu[id 1 S> inimestele elamiseks ettenähtud maja Pelgulinna ehitatakse uusi elamuid. ()
saab moodustada: ühiselamu, ridaelamu

elukaaslane
<+ k'aaslane, k'aaslase, k'aaslas[t, k'aaslas[se; mitmus: k'aaslase[d, k'aaslas[te, k'aaslas/i = k'aaslase[id 12~10? S> üks vabaabielu partneritest Tal on uus elukaaslane. ()
endine elukaaslane, praegune elukaaslane

endine
<'endine, 'endise, 'endis[t, 'endis[se; mitmus: 'endise[d, 'endis[te, 'endis/i = 'endise[id 12~10 A>
1. varem olnud, kunagine Ta on endine politseinik. ()
võrdle praegune, tulevane
endine abikaasa, endine elukaaslane; endine töökaaslane, endine klassivend, endine klassiõde
2. samasugune nagu varem, ilma muutusteta Kõik jäi endiseks. ()

eraisik
<+ isik, isiku, isiku[t; mitmus: isiku[d, isiku[te, isiku[id 2 S> inimene, kes ei esinda mingit ettevõtet ega asutust Firma peab maksma suuremat trahvi kui eraisik. ()

erakorraline
<+ korraline, korralise, korralis[t, korralis[se; mitmus: korralise[d, korralis[te, korralis/i 12 A> spetsiaalselt (tavalisele lisaks) toimuv või määratud Komisjon kogunes erakorraliseks koosolekuks. ()
erakorraline meditsiin (= kiire abi andmine haiglas õnnetuse või muu ootamatu raske seisundi korral)

erapooletu
<+ pooletu, pooletu, pooletu[t; mitmus: pooletu[d, pooletu[te, pooletu[id 1 A> mitte kedagi või mitte kumbagi poolt eelistav Kriitika oli erapooletu ja õiglane. () Hääleta kas poolt või vastu, selles küsimuses ei saa erapooletuks jääda. ()

ese
<ese, eseme, ese[t; mitmus: eseme[d, eseme[te, eseme[id 4 S> igasugune konkreetne materiaalne asi Näitusel on väljas ka helilooja isiklikud esemed. () Väärtuslikke esemeid ei tasu autosse jätta. ()

fotograaf
<fotogr'aaf, fotograafi, fotogr'aafi, fotogr'aafi; mitmus: fotograafi[d, fotogr'aafi[de, fotogr'aaf/e 22 S> inimene, kes pildistab või kelle töö on pildistada Käisime kogu perega fotograafi juures. ()

garderoob
<garder'oob, garderoobi, garder'oobi, garder'oobi; mitmus: garderoobi[d, garder'oobi[de, garder'oob/e 22 S>
1. ruum, kus saab riideid hoida Jätsime mantlid garderoobi. ()
kooli garderoob, teatri garderoob
2. ühe inimese (kõik) riided Tal oleks vaja oma garderoobi täiendada. ()

gripp
<gr'ipp, gripi, gr'ippi, gr'ippi; mitmus: gripi[d, gr'ippi[de, gr'ipp/e 22 S> (tavaliselt ainsuses)nakkushaigus, mida iseloomustavad palavik, köha ja nohu Jäin grippi. () Olin kaks nädalat gripis. ()
grippi põdema Ta põdes sügisel grippi. ()

haigla
<h'aigla, h'aigla, h'aigla[t; mitmus: h'aigla[d, h'aigla[te, h'aigla[id 1 S> asutus, kus arstid ja õed ravivad inimesi, kes on haiged või vigastatud Mu vend on kopsupõletikuga haiglas. () Ta viidi kiirabiga haiglasse. ()

hall
<h'all, halli, h'alli, h'alli; mitmus: halli[d, h'alli[de, h'all/e 22 A> musta ja valge vahelist värvi Taevas on hall ja vihma sajab. () Vanaisa hakkab halliks minema () (= tema juuksed hakkavad halliks minema).
hallid silmad, hallid juuksed; hall habe
saab moodustada: helehall, tumehall
vaata piltide lehte värvid
pilt juurde

hammas
<hammas, h'amba, hammas[t; mitmus: h'amba[d, hammas[te, h'amba[id 7 S>
1. üks kõvadest valgetest asjadest suus, mida inimesed ja loomad söömisel kasutavad Hammas valutab. () Hundil on pikad ja teravad hambad. ()
hambaid pesema Pesen hambaid igal hommikul ja õhtul. ()
haiged hambad, katkised hambad, tundlikud hambad, terved hambad
vaata pilti nägu
2. kitsas terav tipp mingi tööriista küljes Sae hambad on nüriks läinud. ()

hapukoor
<+ k'oor, koore, k'oor[t, k'oor[de 13 S> (ainsuses)spetsiaalsel viisil hapuks tehtud koor Kas sa supi sisse hapukoort soovid? ()

harilik
<haril'ik, hariliku, haril'ikku, haril'ikku; mitmus: hariliku[d, harilik/e, haril'ikk/e 25 A> tavaline, üldine, sageli esinev Ärkasin harilikul ajal. () Külmad talved on meil päris harilikud. ()
harilik pliiats (= teatud pliiats, millel on halli värvi sisu)

hauakivi
<+ kivi, kivi, kivi, k'ivvi; mitmus: kivi[d, kivi[de, kiv/e = kivi[sid 17 S> haual olev kivi, mille peal on kirjas surnud inimese nimi ning tema sünni ja surma kuupäev

heli
<heli, heli, heli; mitmus: heli[d, heli[de, heli[sid 17 S> see, mida sa kuuled sama mis hääl (2 täh) Valgus liigub kiiremini kui heli. () Õuest kostis mingi kahtlane heli. ()

hetk
<h'etk, hetke, h'etke, h'etke; mitmus: hetke[d, h'etke[de, h'etk/i = h'etke[sid 22 S> väga lühike ajavahemik sama mis moment Jõudsin töö viimasel hetkel valmis. () Koosolek on iga hetk algamas. () Oota üks hetk! ()
praegusel hetkel, käesoleval hetkel

hiir
<h'iir, hiire, h'iir[t, h'iir[de; mitmus: hiire[d, hiir[te, h'iir[i 13 S>
1. väike loom, kellel on pikk saba Kass püüdis hiire kinni. ()
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde
2. vahend, mida inimene käega liigutab, et anda arvutile käske Ostsin uue juhtmeta hiire ja klaviatuuri. ()

mõlemast pildid juurde

hommikune
<hommikune, hommikuse, hommikus[t, hommikus[se; mitmus: hommikuse[d, hommikus[te, hommikus/i 12 A> hommikul esinev, tehtav, toimuv Ta töötab hommikuses vahetuses. () Tere hommikust! ()
hommikust sööma (= hommikusööki sööma) Sõime hommikust hotelli restoranis. ()

homne
<h'omne, h'omse, h'omse[t; mitmus: h'omse[d, h'omse[te, h'omse[id 2 A S>
1. A tänasele päevale järgneval päeval tulev, toimuv jne Homne koosolek jääb ära. () Artikkel ilmub homses ajalehes. ()
võrdle eilne, tänane
2. S tänasele päevale järgnev päev Alates homsest hakkab lund sadama. ()

hooaeg
<+ 'aeg, aja, 'aega, 'aega; mitmus: aja[d, 'aega[de, 'aeg/u = 'aega[sid 22 S> teatud aeg aastas, millal tegeletakse mingi kindla tööga, spordialaga, kunstiga vms Teatri tänavune hooaeg algab uue etendusega. ()
hooaja algus, hooaja lõpp
eelmisel hooajal, viimasel hooajal, järgmisel hooajal, uuel hooajal

hunt
<h'unt, hundi, h'unti, h'unti; mitmus: hundi[d, h'unti[de, h'unt/e 22 S> hall metsloom, kes on koera moodi ja sööb liha Hunt murdis kitse maha. ()
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde

hääl
<h'ääl, hääle, h'ääl[t, h'ääl[de; mitmus: hääle[d, hääl[te, h'ääl[i 13 S>
1. heli, mida sa rääkides või lauldes teed Ta karjus kõva häälega. () Ära tõsta häält! ()
peenike hääl, kõrge hääl; jäme hääl, madal hääl; vali hääl, vaikne hääl
2. see, mida sa kuuled sama mis heli Mootor tegi imelikku häält. ()
3. arvamus, mida sa hääletades avaldad Hääled jagunesid kahe kandidaadi vahel pooleks. () Kolm häält oli poolt ja kuus vastu. ()
4. (ütleme hääles või häälest ära selle kohta, kas pilli helid on või ei ole õigetel kõrgustel) Klaver on hääles/häälest ära. ()

ID-kaart
<+ k'aart, kaardi, k'aarti, k'aarti; mitmus: kaardi[d, k'aarti[de, k'aart/e 22 S> (elektrooniline) isikutunnistus ID-kaart kehtib viis aastat. () Pangas pidi ID-kaarti näitama. ()

ilus
<ilus, ilusa, ilusa[t; mitmus: ilusa[d, ilusa[te, ilusa[id 2 A>
1. väga kena, kaunis Ta on väga ilus naine. () Aknast avanes ilus vaade. () Täna on ilus ilm () (= päikeseline ilm).
vastand inetu (1 täh)
2. hea, viisakas Valetada pole ilus. ()
vastand inetu (2 täh)

ilutulestik
<+ tulest'ik, tulestiku, tulest'ikku, tulest'ikku; mitmus: tulestiku[d, tulestik/e, tulest'ikk/e 25 S> meelelahutuseks mõeldud raketid, mis kõrgel õhus värviliste tulede ja valju häälega plahvatavad Kontsert lõppes suure ilutulestikuga. ()

ingel
<'ingel, 'ingli, 'ingli[t; mitmus: 'ingli[d, 'ingli[te, 'ingle[id 2 S> olend, kes toob jumalalt sõnumeid. Piltide peal on inglitel tavaliselt valged riided ja tiivad. Ta on ilus nagu ingel. ()

inimõigused pl
<+ mitmus: 'õiguse[d, 'õigus[te, 'õigus/i = 'õiguse[id 11~9 S> kõikidele inimestele kehtivad õigused Ma kaitsen inimõigusi ja olen vägivalla vastu. ()
inimõigusi rikkuma

isikutunnistus
<+ tunnistus, tunnistuse, tunnistus[t, tunnistus[se; mitmus: tunnistuse[d, tunnistus[te, tunnistus/i 11 S> dokument, mis näitab, kes sa oled, eriti ID-kaart Palun esitage isikutunnistus. ()

jaam
<j'aam, jaama, j'aama, j'aama; mitmus: jaama[d, j'aama[de, j'aam/u = j'aama[sid 22 S> koht, kus rongid peatuvad, et inimesed saaksid siseneda või väljuda sama mis raudteejaam Rong väljub Tapa jaamast kell 12.00. ()
vaata ka bussijaam;
vaata ka lennujaam

jaanipäev
<+ p'äev, päeva, p'äeva, p'äeva; mitmus: päeva[d, p'äeva[de, p'äev/i 22 S> suvine püha, mida tähistatakse Eestis 24. juunil Jaanipäevaks sõitsime maale. ()

jogurt
<jogurt, jogurti, jogurti[t; mitmus: jogurti[d, jogurti[te, jogurte[id 2 S> vedel toiduaine, mis on tehtud piimast ja millele on sageli lisatud marju või puuvilju Ostsin paki jogurtit. ()

joogivesi
<+ vesi, v'ee, v'e[tt, v'e[tte 15 S> (ainsuses)vesi, mis kõlbab joomiseks Selles külas pole piisavalt puhast joogivett. ()

jope
<jope, jope, jope[t; mitmus: jope[d, jope[de, jope[sid 16 S> lühem (sportlik) riideese, mida sa väljas teiste riiete peal kannad Mul oli seljas soe jope, mis kaitses tuule eest. () Ta kandis tumedat kapuutsiga jopet. ()
jopet selga panema, jopet seljast (ära) võtma
vaata piltide lehte riided
pilt juurde

juhataja
<juhataja, juhataja, juhataja[t; mitmus: juhataja[d, juhataja[te, juhataja[id 1 S>
1. inimene, kelle töö on juhatada asutust, ettevõtet või osakonda Ta on kohtute osakonna juhataja. ()
kaupluse juhataja, lasteaia juhataja, apteegi juhataja
2. inimene, kes midagi (näiteks koosolekut või istungit) juhatab Helen valiti koosoleku juhatajaks. ()

jumal
<jumal, jumala, jumala[t; mitmus: jumala[d, jumala[te, jumala[id 2 S> kõrge isik või jõud religioonis, keda inimesed austavad ja teenivad Jumal lõi maailma. ()
võrdle kurat
jumalat uskuma, jumalasse uskuma Kas sa usud jumalat? ()
NB! Religiooniga seotud tekstides kirjutatakse sõna jumal suure tähega.

juurvili
<+ vili, vilja, v'ilja, v'ilja; mitmus: vilja[d, v'ilja[de, v'ilj/u 24 S> taim, millest inimesed söövad maa all olevat osa, näiteks porgand, kaalikas ja peet Liha kõrvale pakuti keedetud juurvilju. () Ostsin turult värskeid puu- ja juurvilju. ()

järgmine
<j'ärgmine, j'ärgmise, j'ärgmis[t, j'ärgmis[se; mitmus: j'ärgmise[d, j'ärgmis[te, j'ärgmis/i = j'ärgmise[id 12~10? A>
1. millelegi järgnev Lähen järgmises peatuses maha. () Räägime sellest järgmine kord. ()
vastand eelmine
järgmisel päeval, järgmisel nädalal, järgmisel aastal
2. selline Ajalehes ilmus järgmine kuulutus: Müüa suvila. ()

jõgi
<jõgi, j'õe, jõge, j'õkke; mitmus: j'õe[d, jõge[de, jõge[sid 21 S> S pikk ja lai veekogu, mis voolab tavaliselt merre Amazonas on üks maailma pikimaid jõgesid. () Käisime jõe ääres kala püüdmas. ()

jõuluvana
<+ vana, vana, vana; mitmus: vana[d, vana[de, vana[sid 17 S> pika valge habeme ja punase mantliga vana mees, kes jõulude ajal kinke jagab Jõuluvana tõi lastele palju kingitusi. ()

kabinet
<kabin'et, kabineti, kabin'etti, kabin'etti; mitmus: kabineti[d, kabin'etti[de, kabin'ett/e 22 S> tuba vastuvõtuks ja töötamiseks Arsti kabineti ukse taga oli järjekord. () Direktori kabinet asub kolmandal korrusel. ()

kampsun
<k'ampsun, k'ampsuni, k'ampsuni[t; mitmus: k'ampsuni[d, k'ampsuni[te, k'ampsune[id 2 S> soe pikkade varrukatega riideese, mis katab keha ülemist poolt Ta kannab villast kampsunit. () Mul oli paks kampsun seljas. ()
kampsunit selga panema, kampsunit seljast (ära) võtma
vaata piltide lehte riided
pilt juurde

kannatanu
<kannatanu, kannatanu, kannatanu[t; mitmus: kannatanu[d, kannatanu[te, kannatanu[id 1 S> inimene, kellele on tekitatud füüsilist, materiaalset või moraalset kahju Kannatanu viidi haiglasse. ()

karp
<k'arp, karbi, k'arpi, k'arpi; mitmus: karbi[d, k'arpi[de, k'arp/e 22 S>
1. tavaliselt kaanega väike madal papist kast Kinkisime neile karbi komme. () Võtsin uued kingad karbist välja. ()
2. kõva osa teo seljas

polüseemia pilt

kass
<k'ass, kassi, k'assi, k'assi; mitmus: kassi[d, k'assi[de, k'ass/e 22 S> väike karvane loom, kelle inimesed võtavad lemmikloomaks Kassil on pojad. ()
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde

kast
<k'ast, kasti, k'asti, k'asti; mitmus: kasti[d, k'asti[de, k'ast/e 22 S>
1. kõvade sirgete külgedega vahend asjade hoidmiseks ja transpordiks Pakkisin raamatud kastidesse. () Konservid on kastides. ()
puust kast, papist kast, metallist kast
kasti seinad, kasti põhi, kasti kaas
saab moodustada: postkast, prügikast
2. nelja nurgaga kujund paberil Tee õigesse kasti rist! ()

katus
<katus, katuse, katus[t; mitmus: katuse[d, katus[te, katuse[id 9 S> hoone või auto ülemine osa, mis kaitseb vihma eest Maja katus vajab remonti. ()
vaata pilti maja

kaubanduskeskus
<+ k'eskus, k'eskuse, k'eskus[t, k'eskus[se; mitmus: k'eskuse[d, k'eskus[te, k'eskus/i = k'eskuse[id 11~9 S> suur maja, kus asub palju kauplusi Väikestel poodidel on raske võistelda suurte kaubanduskeskustega. ()

kauss
<k'auss, kausi, k'aussi, k'aussi; mitmus: kausi[d, k'aussi[de, k'auss/e 22 S> ümmargune sügava põhjaga nõu, mille seest saab toitu pakkuda või süüa Laual on kauss supiga. ()
saab moodustada: kraanikauss
vaata piltide lehte nõud
pilt juurde

kesköö
<+ 'öö, 'öö, 'öö[d; mitmus: 'öö[d, 'öö[de = öö[de, 'ö[id 26 S> (tavaliselt ainsuses)öösel kell 12 sama mis südaöö Jäin magama alles pärast keskööd. ()

kino
<kino, kino, kino, k'inno; mitmus: kino[d, kino[de, kino[sid 17 S> koht, kuhu inimesed lähevad, et filme vaadata Käisin eile sõpradega kinos. ()

kirik
<kirik, kiriku, kiriku[t; mitmus: kiriku[d, kiriku[te, kiriku[id 2 S> kõrge ehitis, kus toimuvad kristlikud jumalateenistused
kirikus käima Ta käib igal pühapäeval kirikus. ()

kodanik
<kodan'ik, kodaniku, kodan'ikku, kodan'ikku; mitmus: kodaniku[d, kodanik/e = kodan'ikku[de, kodan'ikk/e = kodan'ikku[sid 25 S> inimene, kes kuulub teatud riigi elanikkonda ja kellel on selle riigi seadustes ettenähtud õigused ja kohustused Ta on Eesti Vabariigi kodanik. ()

kodumasin
<+ masin, masina, masina[t; mitmus: masina[d, masina[te, masina[id 2 S> masin, mis aitab koduseid töid teha, näiteks tolmuimeja või pesumasin Kodumasinate kauplus asub kesklinnas. ()

kohv
<k'ohv, kohvi, k'ohvi, k'ohvi; mitmus: kohvi[d, k'ohvi[de, k'ohv/e = k'ohvi[sid 22 S> (tavaliselt ainsuses)
1. pruun pulber, mis on saadud teatud puu seemnetest ja millest saab jooki teha Ostsin paki kohvi. ()
2. energiat andev pruun jook, mis on tehtud sellest pulbrist ja kuumast veest Kas te soovite teed või kohvi? ()
must kohv, koorega kohv, piimaga kohv; kange kohv, lahja kohv
kohvi jooma Jõin hommikul tassi kohvi. ()
kohvi keetma, kohvi tegema Ta keetis külalistele kohvi. ()

kohvik
<kohvik, kohviku, kohviku[t; mitmus: kohviku[d, kohviku[te, kohviku[id 2 S> koht, kus inimesed saavad istuda ning osta sööke ja jooke, näiteks kooki ja kohvi Käisin sõbrannaga kohvikus. () Selles majas asub väike kohvik. ()

kohvimasin
<+ masin, masina, masina[t; mitmus: masina[d, masina[te, masina[id 2 S> aparaat, millega saab kohvi keeta

kokk
<k'okk, koka, k'okka, k'okka; mitmus: koka[d, k'okka[de, k'okk/i = k'okka[sid 22 S> inimene, kes valmistab toitu või kelle töö on toitu valmistada Ta töötab restoranis kokana. ()

kollane
<kollane, kollase, kollas[t; mitmus: kollase[d, kollas[te, kollase[id 10 A>
1. sidruni, võilille ja päikese värvi Valgusfooris põles kollane tuli. ()
saab moodustada: helekollane, tumekollane
vaata piltide lehte värvid
pilt juurde
2. selline, mille peamine eesmärk on põnev olla
kollane ajakirjandus

kolmandik
<kolmand'ik, kolmandiku, kolmand'ikku, kolmand'ikku 25 N> 1/3; vastav osa millestki Üks kolmandik tööst on tehtud. ()

kolmapäev
<+ p'äev, päeva, p'äeva, p'äeva; mitmus: päeva[d, p'äeva[de, p'äev/i 22 S> nädala 3. päev Kohtume kolmapäeval kell 12. ()
kolmapäeva hommikul, kolmapäeva õhtul
eelmisel kolmapäeval, järgmisel kolmapäeval

kolmteist
<k'olm+t'eist(+kümmend), kolme+t'eist(+k'ümne), k'olme+t'eist+kümme[t = k'olme+t'eist(+kümmend); mitmus: kolme+t'eist+k'ümne[d, kolme+t'eist+k'ümne[te, kolme+t'eist+k'ümne[id 5 N> 13 Raamat maksab kolmteist eurot. ()

koma
<koma, koma, koma; mitmus: koma[d, koma[de, koma[sid 17 S> sõnu, sõnade rühmi või lauseid eraldav märk (,)

kontsert
<k'onts'ert, k'ontserdi, k'onts'erti, k'onts'erti; mitmus: k'ontserdi[d, k'onts'erti[de, k'onts'ert/e 22 S> muusika avalik esitamine Kontsert toimub 22. detsembril Jaani kirikus. () Lähen homme kontserdile. () Kontserdil esines mitu koori. ()
kontserti andma Orkester annab kaks kontserti. ()
kontserti kuulama Kuulasin raadiost kontserti. ()

koosolek
<+ olek, oleku, oleku[t; mitmus: oleku[d, oleku[te, oleku[id 2 S> üritus, kus rühm inimesi tuleb kokku, et midagi arutada Koosolek algab kell neli. () Koosolek jäi ära () (= ei toimunud).
juhatuse koosolek, lastevanemate koosolek
koosolekust osa võtma

kopsupõletik
<+ põlet'ik, põletiku, põlet'ikku, põlet'ikku; mitmus: põletiku[d, põletik/e, põlet'ikk/e 25 S> põletik kopsudes Vend jäi kopsupõletikku. ()
äge kopsupõletik, krooniline kopsupõletik

korsten
<k'orsten, k'orstna, k'orstna[t; mitmus: k'orstna[d, k'orstna[te, k'orstna[id 2 S> VÕI
<korsten, k'orstna, korsten[t; mitmus: k'orstna[d, korsten[de, k'orstna[id 8 S> toru moodi asi, mille kaudu suits hoonest välja pääseb Sellel majal on kaks korstent. ()
vaata pilti maja

korter
<k'orter, k'orteri, k'orteri[t; mitmus: k'orteri[d, k'orteri[te, k'ortere[id 2 S> grupp eluruume, mis koosneb ühest või mitmest toast ja köögist Majas on kümme korterit. () Üürisin kesklinnas kõigi mugavustega korteri. () Korter nr 27 asub neljandal korrusel. ()
ühetoaline korter, kahetoaline korter, kolmetoaline korter

kotlet
<k'otl'et, k'otleti, k'otl'etti, k'otl'etti; mitmus: k'otleti[d, k'otl'etti[de, k'otl'ett/e 22 S> hakklihast toit, millel on ümmargune või piklik kuju Lõunasöögiks on kotletid ja kartulid. ()

kraanikauss
<+ k'auss, kausi, k'aussi, k'aussi; mitmus: kausi[d, k'aussi[de, k'auss/e 22 S> kausi moodi asi kraani all, mille keskel on auk, kust vesi ära voolab (ja mille sees saab nõusid pesta) Panin mustad nõud kraanikaussi. ()

pilt juurde (oli: vaata kodu vahelehte, seda esialgu ei tule)

kruvi
<kruvi, kruvi, kruvi; mitmus: kruvi[d, kruvi[de, kruv/e = kruvi[sid 17 S> väike terava otsaga metallist ese, millega saab midagi kinnitada
kruvisid lahti keerama, kruvisid kinni keerama
saab moodustada: kruvikeeraja

pilt juurde

kumm
<k'umm, kummi, k'ummi, k'ummi; mitmus: kummi[d, k'ummi[de, k'umm/e 22 S>
1. (ainsuses)tugev materjal, mis venib Hambaarstil olid kummist kindad käes. ()
2. kõnek kummist ring ratta ümber, näiteks autol või jalgrattal sama mis rehv Kumm läks tühjaks. () Autojuht vahetas kummi ära. ()
esimene kumm, tagumine kumm
vaata pilti auto

kutsikas
<kutsikas, kutsika, kutsika[t; mitmus: kutsika[d, kutsika[te, kutsika[id 2 S> koera poeg Meie koeral on neli kutsikat. ()
vaata pilti koer vaata piltide lehte loomad

kuu
<k'uu, k'uu, k'uu[d; mitmus: k'uu[d, k'uu[de = kuu[de, k'u[id = k'uu[sid 26 S>
1. (ainsuses)suur objekt taevas, mis öösel paistab Kuu paistab ja tähed säravad. () Kuu tuli pilve tagant välja. ()
2. üks kaheteistkümnest aasta osast; ajavahemik, mis kestab umbes 30 päeva Jaanuar on aasta esimene kuu. () Olin kuu aega puhkusel. ()
kuu alguses, kuu keskel, kuu lõpus Maksame üüri kuu alguses. ()
eelmisel kuul, järgmisel kuul
NB! Kuude nimetused on jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember.

kvartal
<kv'artal, kv'artali, kv'artali[t; mitmus: kv'artali[d, kv'artali[te, kv'artale[id 2 S> veerand aastat (algusega 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli või 1. oktoober) Maja peab valmima selle kvartali lõpuks. ()
esimene kvartal, teine kvartal, kolmas kvartal, neljas kvartal

kärbes
<kärbes, k'ärbse, kärbes[t; mitmus: k'ärbse[d, kärbes[te, k'ärbse[id 7 S> teatud liiki väike putukas, kellel on kaks tiiba Kärbes lendas aknast välja. ()
vaata piltide lehte putukad
pilt juurde

kõnnitee
<+ t'ee, t'ee, t'ee[d; mitmus: t'ee[d, t'ee[de = tee[de, t'e[id = t'ee[sid 26 S> jalakäijate tee, näiteks tänava või maantee ääres Ta astus kõnniteelt sõiduteele. () Pargi kõnniteed tehti korda. ()

kõrvaklapid pl
<+ kl'app, klapi, kl'appi, kl'appi; mitmus: klapi[d, kl'appi[de, kl'app/e 22 S> (tavaliselt mitmuses)asjad, mis sa kõrvadele paned, et kuulata muusikat või juttu nii, et teised inimesed seda ei kuule Tal on kõrvaklapid peas. ()
kõrvaklappe pähe panema, kõrvaklappe peast (ära) võtma

pilt juurde

kõrvarõngas
<+ rõngas, r'õnga, rõngas[t; mitmus: r'õnga[d, rõngas[te, r'õnga[id 7 S> ehe, mida kantakse kõrva küljes Naine kannab ilusaid kullast kõrvarõngaid. ()
kõrvarõngaid kõrva panema, kõrvarõngaid kõrvast (ära) võtma Panin kõrvarõngad kõrva. ()
vaata pilti ehted

köögivili
<+ vili, vilja, v'ilja, v'ilja; mitmus: vilja[d, v'ilja[de, v'ilj/u 24 S> taim või taime osa, mida inimesed söövad, näiteks tomat, kapsas ja kartul sama mis aedvili Turul müüakse juba värsket köögivilja. () Lisasin supile külmutatud köögivilju. ()

külaline
<külaline, külalise, külalis[t, külalis[se; mitmus: külalise[d, külalis[te, külalis/i 12 S> inimene, kes on kutsutud kellelegi külla, peole või mõnele muule üritusele Sünnipäevale tuleb palju külalisi. ()
kauge külaline, ootamatu külaline; kõrge külaline, tähtis külaline
külalisi vastu võtma Seekord võttis külalisi vastu direktor ise. ()

külmutatud
<külmutatud 41 A> toiduainete kohta: hästi külmaks tehtud, et need kauem säiliksid Tegin selle koogi külmutatud marjadest. ()
külmutatud köögiviljad, külmutatud kala, külmutatud liha

kütus
<kütus, kütuse, kütus[t; mitmus: kütuse[d, kütus[te, kütuse[id 9 S> mingi aine, mida põletatakse, et saada soojust ja energiat, näiteks puit, gaas või bensiin Autol hakkab kütus otsa saama. ()

küüslauk
<+ l'auk, laugu, l'auku, l'auku; mitmus: laugu[d, l'auku[de, l'auk/e = l'auku[sid 22 S> väikese sibula moodi taim, millel on tugev lõhn ja maitse Prae hakitud küüslauk ja lisa toidule. ()
vaata piltide lehte köögiviljad
pilt juurde

labidas
<labidas, labida, labida[t; mitmus: labida[d, labida[te, labida[id 2 S> tööriist maa kaevamiseks Kaevasin labidaga suure augu. ()
vaata piltide lehte tööriistad
pilt juurde

laev
<l'aev, laeva, l'aeva, l'aeva; mitmus: laeva[d, l'aeva[de, l'aev/u = l'aeva[sid 22 S> suur sõiduk, millega saab merel pikki reise teha Laev väljub sadamast. ()
laeva kapten, laeva meeskond
laevaga sõitma Sõitsime laevaga Soome. ()
vaata piltide lehte transport

laht
<l'aht, lahe, l'ahte, l'ahte; mitmus: lahe[d, l'ahte[de, l'aht/i = l'ahte[sid 22 S> mere, ookeni või järve osa, mis ulatub sügavalt maa sisse Sõitsime üle Soome lahe. ()

lapsepõlv
<+ p'õlv, põlve, p'õlve, p'õlve; mitmus: põlve[d, p'õlve[de, p'õlv/i = p'õlve[sid 22 S> aeg, kui inimene on laps Tema lapsepõlv möödus maal. ()
muretu lapsepõlv, õnnelik lapsepõlv, raske lapsepõlv

lastekodu
<+ kodu, kodu, kodu; mitmus: kodu[d, kodu[de, kodu[sid 17 S> asutus, kus elavad lapsed, kelle vanemad on surnud või nende eest ei hoolitse Lastekodusse tuli tööle uus kasvataja. ()

laud
<l'aud, laua, l'auda, l'auda; mitmus: laua[d, l'auda[de, l'aud[u = l'auda[sid 22 S>
1. mööbliese, mis koosneb plaadist ja jalgadest ning mille peale saab asju panna Laua ümber istus neli inimest. ()
lauda katma (= laua peale nõusid, sööke ja jooke panema) Ema kattis laua tervele perele. ()
lauda koristama (= pärast söömist laualt nõusid ära viima) Aitasin sõbral lauda koristada. ()
saab moodustada: kirjutuslaud
vaata piltide lehte mööbel
pilt juurde
2. pikk ja lame puust tükk, mida kasutatakse ehitusmaterjalina Toas oli laudadest põrand. ()

laulupidu
<+ pidu, p'eo, pidu, p'ittu; mitmus: p'eo[d, pidu[de, pidu[sid 18~17 S> väga suur vabas õhus toimuv üritus, kus esineb palju koore. Eestis on laulupeod rahvuslik traditsioon. Käisime laulupeol kogu perega. ()

laupäev
<+ p'äev, päeva, p'äeva, p'äeva; mitmus: päeva[d, p'äeva[de, p'äev/i = p'äeva[sid 22 S> nädala 6. päev Sõidame laupäeval maale. ()
laupäeva hommikul, laupäeva õhtul
eelmisel laupäeval, järgmisel laupäeval

lava
<lava, lava, lava; mitmus: lava[d, lava[de, lav/u = lava[sid 17 S> kõrgem pind teatris või mujal, mille peal näitlejad, tantsijad või lauljad esinevad Etenduse lõpus tuli lavale koor. ()

lehm
<l'ehm, lehma, l'ehma, l'ehma; mitmus: lehma[d, l'ehma[de, l'ehm/i = l'ehma[sid 22 S> suur emane loom, keda inimesed kasvatavad, et piima või liha saada Lehm annab piima. ()
vaata piltide lehte loomad
pilt juurde, kus näidata ka sarve
NB! Lehma liha kohta kasutame sõnu veiseliha ja loomaliha.

leping
<leping, lepingu, lepingu[t; mitmus: lepingu[d, lepingu[te, lepingu[id 2 S> dokument, mis määrab õigused ja kohustused osaliste vahel, kes sõlmivad mingi kokkuleppe Leping kehtib kaks aastat. ()
lepingu tingimused, lepingu tähtaeg
lepingut sõlmima Firma sõlmis riigiga lepingu uue maantee ehitamiseks. ()
lepingut täitma (= lepinguga võetud kohustusi täitma) Ettevõte ei suutnud lepingut täita. ()
lepingule alla kirjutama Mõlemad pooled kirjutasid lepingule alla. ()
lepingut pikendama Lepingut pikendati aasta võrra. ()
lepingut lõpetama Töötajaga lõpetati leping. ()
saab moodustada: tööleping

lihavõtted pl
<+ võte, v'õtte, võte[t; mitmus: v'õtte[d, võte[te, v'õtte[id 6 S> kristlik püha märtsis või aprillis, millega tähistatakse Kristuse surnust üles tõusmist Lihavõtete ajal värvisime mune. ()

liiv
<l'iiv, liiva, l'iiva, l'iiva 22 S> looduslik aine, mis katab maad näiteks rannas ja kõrbes Lamasime kuumal liival. ()
valge liiv, kollane liiv; jäme liiv, peen liiv; kuiv liiv, märg liiv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur