[NO-ET] Norra-eesti sõnaraamat


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 108 artiklit, väljastan 100.

aldri mitte kunagi
alt·så
  1. (følgelig) järelikult; niisiis
    • jeg tenker, altså er jeg mõtlen, järelikult olen
    • det er så godt, altså küll see on hea
    • jeg satt altså og leste istusin niisiis ja lugesin
andre pl. tei|ne <-se 12*>; tei|sed -ne <-se 12> pl.
anførsels·tegn <-et --> jutumär|gid -k <-gi 22e> pl.
an·|gå <-gikk -gått> puutuma <27>
annen <annet andre> (pron., num.) tei|ne <-se 12*>; muu <26i>
apr`il m. aprill <-i 22e>
ban|e2 <-en> surm <-a 22i>
bedr`øv|e <-a/-et> kurvastama <27>
ber`o2 <-dde> sõltuma <27>
beskj`eftig|e <-a/-et>
  1. (gi arbeid) tööd an|dma <-nab 34>
    • det beskjeftiger alle mine tanker see hõivab kõiki mu mõtteid
  2. (være opptatt) tegel|ema <-da/-eda 31/27>
bort ära; juurde
bort·i
den1 m., f. (art.)
den2 m., f. (pron.)
  1. see <selle 00>
    • den hunden jeg har see koer, kes mul on
    • den bilen jeg så see auto, mida ma nägin
  2. (om levende vesen) ta <00>
    • jeg har en fin hund, men den er gammel mul on tore koer, aga ta on vana
  3. (om ting) see <selle 00>
    • jeg fikk ei bok og den er god sain ühe raamatu ja see on päris hea
    • vil du ha den? kas sa tahad seda?
  4. too <tolle 00>
    • denne her og den der see siin ja too seal vt denne
denne m., f. (pron.) see <selle 00>
der seal
det1 n. (art.)
det2 n. (pron.) see <selle 00>
dette1 n. (pron.) see <selle 00>
disk`ett <-en> edb./eat. ket|as <-ta 7>
ditt1
drei|e1 <-a/-et>
  1. (intr.) (om en akse) keer|lema <-elda 30>; pöör|lema <-elda 30>
    • bilen dreier til høyre auto pöörab paremale
  2. (tr.) keerama <29>; pöörama <29> tekn.; treima <27>
    • dreie på hodet pead pöörama
    • hjulet dreier seg ratas käib ringi
    • dreie et hjul ratast ringi ajama
    • dreie lua i hendene mütsi käes keerutama
    • han dreide bilen til høyre ta pööras auto paremale
    • hva dreier samtalen seg om? millest räägitakse?
    • det dreier seg om minutter see on minutite küsimus
drøy <-t>
  1. (stor; vel) tubli <16>
    • en drøy mil tubli miil
    • en drøy time tubli tund
    • en drøy jobb tubli tükk tööd
    • gammelt brød er drøyt vana leib on visa lõppema
  2. (dristig) fig. krõbe <-da 2>; jäme <-da 2>
    • en drøy pris soolane hind
    • en drøy spøk jäme nali
    • det var drøyt sagt see oli krõbedalt öeldud
død1 <-en> surm <-a 22i>
falle <falt falt> kuk|kuma <-ub 28>; (moralsk) langema <27>
flesk <-et> pek|k <-i 22e>; sealiha <17>
fore·stil|le <-te> kujutama <27>; (presentere) esitlema <27>
fort`on|e <-a/-et/-te>
fortv`il|e <-te> (oppgi håpet) meelt hei|tma <-dab 34>
grei|e1 <-a>
  1. (redskap) riist <-a 22u>
    • kjøregreie sõiduriist <-a 22u>
  2. (sak) as|i <-ja 24u>
    • hele greia kogu lugu
  3. (orden) selgus <-e 11/9>; kor|d <-ra 22i>
    • har du greie på biler? kas sa jagad midagi autodest?
    • kan du gjøre greie for hvor pengene kommer fra? kas sa suudad välja selgitada, kust see raha pärit on?
    • få greie på noe milleski selgust saama
1 <gikk gått>
  1. (gå, spasere) kõn|dima <-nib 28>; käi|ma <-a 38>
    • barnet lærte å gå laps õppis kõndima
    • jeg går til fots käin jalgsi
  2. (gå, dra) min|ema <-na 36*>
    • han gikk hjem ta läks koju
    • går det buss til Tartu? kas Tartusse käib busse?
  3. (foregå) toimuma <27>; juhtuma <27>
    • hva er det som går for seg her? mis siin toimub?
    • hvordan gikk det til? kuidas see juhtus?
  4. (gå, være i gang)
    • klokka går kell käib
    • det går rykter liiguvad jutud
  5. (tid:) kuluma <27>
    • tida går aeg kulub
    • det går an see on võimalik
    • gå av fra stillingen ametist lahkuma
    • blyanten gikk av pliiats läks katki
    • hva går det av ham? mis tal viga on?
    • det går for å være kunst seda peetakse kunstiks
    • gå igjen kummitama <27>
    • feilen går igjen viga kordub
    • avisa gikk inn ajaleht lakkas ilmumast
    • jeg går inn for forslaget pooldan ettepanekut
    • han går med slips ta kannab lipsu
    • gå med på noe nõustuma millegagi
    • sola gikk opp päike tõusis
    • det gikk opp for meg ma taipasin
    • smerten går over valu läheb üle
    • vi går over til solenergi läheme üle päikeseenergiale
    • han gikk på toget ta läks rongile
    • han går på piller ta tarvitab rohtusid
    • vi går ut fra at det er sant oletame, et see on tõsi
    • det gikk ut over ham selv ta kannatas selle all ise
    • hva går forslaget ut på? mis selle ettepaneku mõte on?
ha <hadde hatt>
  1. omama <27>
    • han har bil tal on auto
    • vi har god tid meil on aega küllalt
  2. saa|ma <-da 37i>
    • hun vil ha mange barn ta tahab saada palju lapsi
  3. (hvb./avb.)
    • jeg har spist olen söönud
    • jeg hadde lest boka olin raamatut lugenud
    • om jeg hadde hatt penger kui mul oleks olnud raha
    • ha det (bra)! hüvasti!
    • nå har jeg det nüüd ma tean
    • hun har det med å klage ta kipub hädaldama
    • det har ikke noe på seg see ei tähenda midagi
    • hvordan har det seg? kuidas nii?
    • ha i melk kok. piima lisama
    • takk skal du ha! aitäh!
hamp <-en> bot. kanep <-i 2e>
hard <-t>
  1. (fast, intens) kõva <17u>; (streng, barsk) karm <-i 22e>; (tung) raske <1>
  2. (adv.)
    • det gikk hardt inn på meg see oli mulle raske löök
    • sitte hard i det pigis olema
hekse·kunst <-en>
helt2 täiesti
hend|e4 <-te> juhtuma <27>
hete2 <het/hette hett>
hevn|e <-a/-et> kätte maks|ma <-ab 32>
høyst kõige rohkem; ülimalt
ikke ei
i·m`ot vastu
kal|les <-tes>
kjed|e2 <-a/-et> tüü|tama <-data 29>
kle <-dde>
  1. riietama <27>
    • kle seg riietuma <27>
    • kle av seg lahti riietuma
    • kledd til fest pidulikult riides
  2. sobima <27>
    • kjolen kler deg see kleit sobib sulle
  3. kat|ma <-ab 35*>
    • kle en vegg med sponplater seina puitlaastplaatidega katma
    • skogkledd metsaga kaetud
komme <kom kommet>
  1. tul|ema <-la 36>
    • kom til Norge! tule Norrasse!
  2. (nå, rekke) jõu|dma <-ab 34>
    • komme i havn sadamasse jõudma
  3. (ankomme) saabuma <27>
    • vi kom til Oslo saabusime Oslosse
    • han kom seg av sjukdommen ta toibus haigusest
    • det kommer an på deg see sõltub sinust
    • kommer du på navnet? kas sa nime mäletad?
    • komme til seg selv teadvusele tulema
    • boka kom ut raamat ilmus
    • når det kommer til stykket tegelikult
    • han kom til å se det ta juhtus seda nägema
    • komme tilbake naas|ma <-eb 32>
kost|e1 <-a/-et> maks|ma <-ab 32>
kunne <kunne kunnet pres. kan> (kjenne) os|kama <-ata 29>; või|ma <-da 37>
ligge <lå ligget>
  1. (horisontalt:) lamama <27>; lebama <27>
    • han lå på magen ta lamas kõhuli
  2. (befinne seg) asuma <27>; ol|ema <-la 36*>
    • boka ligger på bordet raamat on laual
    • huset ligger ved elva maja asub jõe ääres
  3. (dekke)
    • tåka lå over byen linn oli udus
    • det ligger snø på marka lumi on maas
    • ligge i trening treenima <28>
    • hva ligger det i det? mida see tähendab?
    • det ligger til familien see on neil peres
    • ligge under sport. kaotama <27> (være underordnet) alluma <27>
    • ligge under for drikk olema alkohoolik
    • ligge unna eemale hoidma
lille (adj.) väike <-se 12/10>
liv <-et -->
  1. elu <17>
    • i live elus
    • det står om livet see on eluküsimus
    • sette livet til sur|ema <-ra 36>
    • sette til livs nahka pistma
  2. (midje) pih|t <-a 22u>
lyde1 <lød lydt>
  1. (høres) kost|ma <-ab 34>
    • det lød sang innenfra seest kostis laulmist
    • det lyder som et eventyr see kõlab nagu muinasjutt
  2. (adlyde) kuuletuma <27>
makan
makt·på·liggende oluli|ne <-se 12>
man2 (pron.)
med2 (adv.) kaasa
mer·smak
mislik|e <-te>
mon2
mons <-en> kõuts <-i 22e>
mor|e <-a/-et>
  1. lõbustama <27>
    • more seg lõbutsema <27>
    • la oss more oss! lõbutsegem!
  2. lõbu pakkuma
    • det morer meg see pakub mulle lõbu
mot2 (prep.)
  1. vastu
    • vi rodde mot strømmen sõudsime vastuvoolu
    • medisin mot hodepine rohi peavalu vastu
    • jeg skal være ærlig mot deg olen sinu vastu aus
    • de er snille mot dyr nad on loomade vastu kenad
    • dette er mot all fornuft see on mõistusevastane
  2. poole
    • kjøre mot byen linna poole sõitma
    • det lir mot jul jõulud lähenevad
  3. ees; eest
    • bilen kjørte mot rødt auto sõitis punase tule alt läbi
    • det ble advart mot lommetjuver hoiatati taskuvaraste eest
mot|e1 <-en> mood <moe 22e>
mot·|si <-sa -sagt> vastu vai|dlema <-elda 30>
mye <mer mest> palju
mynt|a /-et
nerv|e <-en> närv <-i 22e>
noen·lunde
om4 (konj.) kas; kui
opp
  1. üles
    • opp trappa trepist üles
    • opp med hendene! käed üles!
    • opp med hodet! pea püsti!
  2. lahti
    • lukk opp døra! tee uks lahti!
    • jeg pakker opp presangen teen kingituse lahti
  3. ära
    • spise opp kaka kooki ära sööma <süüa 38i>
    • vi drakk opp vinen jõime veini ära
    • vi brukte opp pengene kulutasime raha ära
    • opp ned kummuli tagurpidi
    • snu opp ned på noe midagi pea peale pöörama
    • opp att uuesti
    • det er opp til deg see sõltub sinust
    • lese opp ette lugema <loeb 28>
    • ta opp arbeidet tööle hak|kama <-ata 29>
    • gjøre opp regnskapet lõpparvet tegema <teeb 28*>
    • hold opp! jäta järele!
over
  1. üle
    • gå over gata minema üle tänava
  2. (ovenfor) kohal; peal
    • lampa henger over bordet lamp ripub laua kohal
    • tak over hodet katus pea kohal
    • de bor i etasjen over nad elavad meie peal
  3. (via) kaudu
    • vi reiser over Stockholm sõidame Stockholmi kaudu
  4. läbi; möödas
    • klokka er fem over seks kell on viis minutit kuus läbi
    • faren er over oht on möödas
    • bli natta over ööseks jääma
    • det hendte over natta see juhtus üleöö
    • kart over byen linnaplaan <-i 22e>
    • stolt over noe uhke millegi üle
    • det er storm over hele landet üle kogu maa puhuvad tormituuled
    • snakke over seg jampsima <28>
pass5
pass|e3 <-a/-et>
  1. (være riktig eller egnet) sobima <27>
  2. (prøve) proovima <28>
    • passe en kjole kleiti selga proovima
    • passe seg (sømme seg) sobima <27>
    • det passer seg ikke see ei passi
plump|e <-a/-et> sulpsama <29>; potsama <29>
rak|e3 <-et/-te> puutuma <27>
roll|e <-a/-en> osa <17i>; roll <-i 22e>
sak <-a/-en> (ting) as|i <-ja 24u> jur.; kohtu|asi <-asja 24u>; (gjøremål) üritus <-e 11>; (affære; historie) lugu <loo 18>
san|n1 <-t -ne> (riktig) õige <1>; (virkelig) tõeli|ne <-se 12^10>
se <så sett>
  1. nägema <näeb 28*>; vaa|tama <-data 29>
    • ser du meg? kas sa näed mind?
    • økonomisk sett majanduslikust seisukohast
    • sepå vaa|tama <-data 29>
    • se på fjernsyn televiisorit vaatama
    • han ser på bilder ta vaatab pilte
    • hvem ser etter barna? kes vaatab laste järele?
  2. (erfare) nägema <näeb 28*>; vaa|tama <-data 29>
    • den som lever, får se elame, näeme
  3. (om utseende) paist|ma <-ab 34>; välja nägema
    • han ser gammel ut ta näeb vana välja
    • se seg lei på noe midagi tüdimuseni vaatama
    • se seg for ette vaatama
    • se seg om ringi vaatama
    • se seg ut noe midagi välja vaatama
    • jeg ser etter brillene mine otsin oma prille
    • se fram til noe midagi ootama
    • se ned på noe midagi põlastama
    • se opp for noe millestki hoiduma
    • se opp til noen kellestki lugu pidama
    • se over noe millelegi pilku peale heitma midagi üle vaatama
    • se til at det skjer! vaata, et see nii oleks!
si1 <sa sagt> ütlema <ütelda/öelda 30>
skredder·sydd <--> õmmelda lastud
skyld1 <-a/-en>
  1. (ansvar) süü <26>
    • det var min skyld at see oli minu süü, et
  2. (gjeld) võl|g <-a 22u>
    • forlat oss vår skyld! anna meile andeks meie võlad!
    • for din skyld sinu tõttu
    • for skams skyld viisakuse pärast
    • for sikkerhets skyld igaks juhuks
sleng·bemerkning <-en>
slumpe·treff <-et -->
stikk1 <-et -->
  1. piste <6>
    • nålestikk nõelapiste <6>
    • vepsestikk herilase nõelamine
  2. kst. gravüür <-i 22e>
  3. kort./kaard. tihi <17>
    • det holder stikk see peab paika
stå2 <stod stått>
  1. seis|ma <-ab 32>
    • jeg står på gata seisan tänaval
    • det står i boka at raamatus seisab, et
  2. ol|ema <-la 36*>; asuma <27>
    • hvor står skapet? kus kapp asub?
    • stå modell modelliks olema
    • det står fast see on kindel
    • stå i valgets kval olema valikuraskustes
    • det står om livet see on eluküsimus
    • stå seg säilima <28>
    • stå for noe millegi eest vastutama
    • vi har stått i hele dagen oleme rahmeldanud terve päeva
    • stå opp üles tõusma
    • stå på! pea vastu! ära alla anna!
    • stå ut med noe midagi välja kannatama
    • det står på deg see oleneb sinust
    • hvordan står det til? kuidas läheb?
    • stå til eksamen eksamil läbi saama
    • slipset står ikke til jakka see lips ei sobi pintsakuga
syn|es <-(e)s -tes -(e)s> näi|ma <-da 37>; (mene) arvama <29>
søm|me <-met/-te>
ta <tok tatt>
  1. (gripe, fange, holde, velge) võt|ma <-ab 35*>
    • jeg tok paraplyen og gikk võtsin vihmavarju ja lahkusin
    • hvem tar telefonen? kes võtab telefoni?
    • forbryteren ble tatt kurjategija võeti kinni
    • jeg tok et glass melk võtsin klaasi piima
    • jeg tar de blå skoene võtan sinised kingad
    • faen ta ham! pagan teda võtaks!
  2. (erobre) vallutama <27>; saa|ma <-da 37i>
    • fienden tok byen vaenlane vallutas linna
    • hun tok førstepremie ta sai esimese auhinna
    • hun ble tatt på senga teda tabati ootamatult
  3. (greie)
    • ta høyskolen kõrgkooli lõpetama <27>
    • ta eksamen eksamit sooritama <27>
  4. (bringe, føre) vii|ma <-a 38>
    • kan du ta pakken til postkontoret? kas sa viiksid paki postkontorisse?
    • strømmen tok båten vool viis paadi endaga kaasa
  5. (berøre) puudutama <27>
    • ikke ta på meg! ära mind puutu!
    • bilen tok borti stolpen auto riivas posti
  6. (romme) mahutama <27>
    • flaska tar en liter pudelisse mahub liiter
  7. (vare) kest|ma <-ab 34>
    • turen tar tre timer matk kestab kolm tundi
  8. sõi|tma <-dab 34>
    • ta bussen bussiga minema
  9. (oppfatte) pidama <peab 28*>
    • han tok det for en spøk ta pidas seda naljaks
    • strengt tatt rangelt võttes
    • i det hele tatt üldiselt
    • ta feil eksima <28>
    • vi tok feil eksisime
    • pengene tok slutt raha sai otsa
    • vi tok farvel med våre venner jätsime sõpradega hüvasti
    • han tok fatt på arbeidet ta asus tööle
    • ta av til venstre vasakule pöörama <29>
    • ta av sted minema hak|kama <-ata 29>
    • flyet tok av lennuk tõusis õhku
    • hun tok av ti kilo ta võttis maha 10 kilo
    • hun tok av seg kåpa ta võttis mantli seljast
    • ta seg av noe millegi eest hoolitsema
    • det er nok å ta av seda on piisavalt
    • ta etter matkima <28>
    • ta for god fisk tõena võt|ma <-ab 35*>
    • ta for gitt endastmõistetavaks pidama <peab 28*>
    • jeg tok meg for i fallet katsusin, et kukkudes viga ei saaks
    • ta for seg av desserten magussööki võtma
    • ta i (anstrenge seg) pingutama <27>
    • ta seg i det end tagasi hoi|dma <-ab 34>
    • ta igjen (ta tilbake) tagasi võt|ma <-ab 35*> (nå igjen) järele jõu|dma <-ab 34> (gjøre det forsømte) tasa tegema <teeb 28*>
    • ta med kaasa võt|ma <-ab 35*>
    • ta opp poteter kartuleid võtma
    • ta opp (på bånd) lindistama <27>
    • ta seg opp paranema <27>
    • ta ille opp vihastama <27>
    • ta på (berøre) puudutama <27>
    • ta på seg klær end riidesse panema
    • ta på vei endast välja minema
    • det tar på kreftene see kurnab
    • ta til hak|kama <-ata 29> al|gama <-ata 29>
    • det tar til å regne hakkab sadama
    • festen tar til pidu algab
    • hva tar du deg til? millega sa tegeled?
    • de tok til seg en liten gutt nad lapsendasid väikese poisi
    • ta ut (velge) valima <27>
    • ta ut laget meeskonda määrama
    • ta ut penger av banken pangast raha välja võtma
    • ta seg godt ut paistma kena
    • ta seg helt ut endast viimast andma
tenk|e <-te>
  1. mõtlema <mõtelda/mõelda 30>
    • jeg tenker på deg ma mõtlen sinule
    • tenke seg om kaaluma <28>
    • tenke etter järele mõtlema
    • tenke over noe midagi kaaluma
    • tenke på noe millelegi mõtlema
    • tenke ut välja mõtlema
  2. (ha planer om) kavatsema <27>
    • hva tenker du å gjøre? mida sa kavatsed teha?
  3. (forestille seg) kujutlema <27>
    • kan du tenke deg noe bedre? kas sa suudad midagi paremat ette kujutada?
  4. (mene) arvama <29>; us|kuma <-ub 28*>
    • jeg tenkte ikke det var så farlig ma ei uskunud, et see võib nii ohtlik olla
til·tal|e2 <-te>
  1. kõnetama <27>
    • planen tiltaler meg mulle meeldib see plaan
  2. jur. süüdistama <27>
    • den tiltalte kaebealu|ne <-se 10>
tjent
tro4 <-dde>
  1. us|kuma <-ub 28*>
    • tror du på Gud? kas sa usud Jumalat?
    • tro på noe midagi uskuma
    • jeg tror det var i fjor ma usun, et see oli möödunud aastal
  2. arvama <29>; oletama <27>
    • det var det jeg trodde nii ma arvasingi
typisk <--> tüüpili|ne <-se 12>
u·lemp|e <-a/-en> puudus <-e 11/9>; viga <vea 18u>
u·råd <-a/-en/-et>
ut·|gjøre <-gjorde -gjort> moodustama <27>
ut·løs|e <-te>
  1. vallandama <27>; (løskjøpe) välja lunastama <27>
    • mordet kan utløse krig see mõrv võib valla päästa sõja
varm <-t>
  1. (ikke kald) soe <sooja 24e>
    • varmt vær soe ilm
    • varme klær soojad riided
  2. (het) kuum <-a 22i>; palav <-a 2>
    • varm av feber palavikust kuum
    • en varm potet kuum kartul
    • smi mens jernet er varmt tao rauda, kuni see on kuum
    • det er for varmt i stua toas on palav
  3. (hjertelig) südamlik <-u 25>
    • en varm takk südamlik tänu
  4. (ivrig) innuka|s <- 2>
    • en varm tilhenger innukas pooldaja
vask <-en>
  1. pesu <17>
  2. (vasking) pesemi|ne <-se 12>
  3. (kum) kraanikaus|s <-i 22e>
    • det gikk i vasken see läks nässu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur