Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 108 artiklit, väljastan 100.
aldri mitte kunagi - aldri mer mitte kunagi enam
- aldri så lite õige vähe
- om han er aldri så rik olgu ta nii rikas kui tahes
- nesten aldri peaaegu mitte kunagi
- det er vel aldri din bil? ega see ometi sinu auto ei ole?
alt·så - (følgelig) järelikult; niisiis
- jeg tenker, altså er jeg mõtlen, järelikult olen
-
- det er så godt, altså küll see on hea
-
- jeg satt altså og leste istusin niisiis ja lugesin
andre pl. tei|ne <
-se 12*>;
tei|sed -ne <
-se 12>
pl. - det andre huset teine maja
- dette er andre gang see on teine kord
- hvor er de andre bøkene? kus on teised raamatud? vt annen
anførsels·tegn <
-et -->
jutumär|gid -k <
-gi 22e>
pl. - det står i anførselstegn see on jutumärkides
an·|gå <
-gikk -gått>
puutuma <
27>
- det angår alle see puudutab kõiki
- hva meg angår mis minusse puutub
annen <
annet andre> (
pron., num.)
tei|ne <
-se 12*>;
muu <
26i>
- en annen mann teine mees
- den andre mannen see teine mees
- hun kom den andre august ta saabus teisel augustil
- blant annet muu hulgas
- han har ett og annet å si om det tal on selle kohta üht-teist öelda
- med andre ord teiste sõnadega
apr`il m. aprill <
-i 22e>
- i april aprillis
- det hendte den niende april see toimus üheksandal aprillil
- narre april aprilli tegema
ban|e2 <
-en>
surm <
-a 22i>
- det ble hans bane see oli tema ots
bedr`øv|e <
-a/-et>
kurvastama <
27>
- det bedrøver meg see kurvastab mind
ber`o2 <
-dde>
sõltuma <
27>
- det beror på deg see sõltub sinust
- la saken bero asja sinnapaika jätma
beskj`eftig|e <
-a/-et>
- (gi arbeid) tööd an|dma <-nab 34>
- det beskjeftiger alle mine tanker see hõivab kõiki mu mõtteid
- (være opptatt) tegel|ema <-da/-eda 31/27>
bort ära;
juurde - han reiste bort ta sõitis ära
- han reiste langt bort ta sõitis kaugele
- vi vendte oss bort pöörasime kõrvale
- jeg gikk bort til henne läksin tema juurde
- vi skal bort i kveld täna õhtul läheme külla
- gå bort ära minema; (dø) sur|ema <-ra 36>
- se bort fra noe midagi ignoreerima
- det er bort i veggene see on täielik absurd
bort·i - komme borti noe millessegi sattuma
- det er borti veggene see on päris totter
den1 m., f. (
art.)
- den gule bilen (see) kollane auto
den2 m., f. (
pron.)
- see <selle 00>
- den hunden jeg har see koer, kes mul on
- den bilen jeg så see auto, mida ma nägin
- (om levende vesen) ta <00>
- jeg har en fin hund, men den er gammel mul on tore koer, aga ta on vana
- (om ting) see <selle 00>
- jeg fikk ei bok og den er god sain ühe raamatu ja see on päris hea
- vil du ha den? kas sa tahad seda?
- too <tolle 00>
- denne her og den der see siin ja too seal vt denne
denne m., f. (
pron.)
see <
selle 00>
- denne boka er bedre enn den see raamat on parem kui too
der seal - der borte seal eemal
- der ser du näed nüüd
- den/ det der too <tolle 00>
- de der nood <nonde 00>
- stedet der jeg står see koht, kus ma seisan
det1 n. (
art.)
- det røde huset (see) punane maja vt den_1
det2 n. (
pron.)
see <
selle 00>
- det huset see maja
- hvem er det? kes see on?
- det regner vihma sajab
- det er fredag i dag täna on reede
- hvordan går det? kuidas läheb?
- vi tar det med ro i dag võtame täna rahulikult vt den_2
dette1 n. (
pron.)
see <
selle 00>
- dette brevet er langt see kiri on pikk
disk`ett <
-en>
edb./eat. ket|as <
-ta 7>
- jeg har det på diskett mul on see kettal
ditt1 - ditt og datt see ja teine
drei|e1 <
-a/-et>
- (intr.) (om en akse) keer|lema <-elda 30>; pöör|lema <-elda 30>
- bilen dreier til høyre auto pöörab paremale
- (tr.) keerama <29>; pöörama <29> tekn.; treima <27>
- dreie på hodet pead pöörama
- hjulet dreier seg ratas käib ringi
- dreie et hjul ratast ringi ajama
- dreie lua i hendene mütsi käes keerutama
- han dreide bilen til høyre ta pööras auto paremale
- hva dreier samtalen seg om? millest räägitakse?
- det dreier seg om minutter see on minutite küsimus
drøy <
-t>
- (stor; vel) tubli <16>
- en drøy mil tubli miil
- en drøy time tubli tund
- en drøy jobb tubli tükk tööd
- gammelt brød er drøyt vana leib on visa lõppema
- (dristig) fig. krõbe <-da 2>; jäme <-da 2>
- en drøy pris soolane hind
- en drøy spøk jäme nali
- det var drøyt sagt see oli krõbedalt öeldud
død1 <
-en>
surm <
-a 22i>
- han tok sin død av det see viis ta hauda
- ligge for døden suremas olema
- død og pine! pagan võtaks!
falle <
falt falt>
kuk|kuma <
-ub 28>; (
moralsk)
langema <
27>
- falle seg juhtuma <27>
- falle for noe millestki vaimustuma
- falle fra ära jääma; (dø) sur|ema <-ra 36>
- falle igjennom läbi kukkuma
- falle i smak meeldima <27>
- falle i tanker mõttesse vajuma
- falle om kuk|kuma <-ub 28> langema <27>
- falle sammen kokku varisema
- falle til ro rahunema <27>
- la saken falle asjal vaibuda laskma
- ha noe å falle tilbake på midagi tagavaraks jätma
- det falt meg inn mulle tuli pähe
- det faller meg lett see on mulle kerge
flesk <
-et>
pek|k <
-i 22e>;
sealiha <
17>
- det koster flesk see maksab hingehinda
fore·stil|le <
-te>
kujutama <
27>; (
presentere)
esitlema <
27>
- forestille seg ette kujutama <27>
- bildet forestiller min mor pilt kujutab mu ema
- kan du forestille deg hva det vil si? kas sa kujutad ette, mis see tähendab?
fort`on|e <
-a/-et/-te>
- fortone seg näi|ma <-da 37>
- det fortonet seg som en drøm see oli nagu uni
fortv`il|e <
-te> (
oppgi håpet)
meelt hei|tma <
-dab 34>
- det er fortvilende see viib meeleheitele
grei|e1 <
-a>
- (redskap) riist <-a 22u>
- kjøregreie sõiduriist <-a 22u>
- (sak) as|i <-ja 24u>
- (orden) selgus <-e 11/9>; kor|d <-ra 22i>
- har du greie på biler? kas sa jagad midagi autodest?
- kan du gjøre greie for hvor pengene kommer fra? kas sa suudad välja selgitada, kust see raha pärit on?
- få greie på noe milleski selgust saama
gå1 <
gikk gått>
- (gå, spasere) kõn|dima <-nib 28>; käi|ma <-a 38>
- barnet lærte å gå laps õppis kõndima
- jeg går til fots käin jalgsi
- (gå, dra) min|ema <-na 36*>
- han gikk hjem ta läks koju
- går det buss til Tartu? kas Tartusse käib busse?
- (foregå) toimuma <27>; juhtuma <27>
- hva er det som går for seg her? mis siin toimub?
- hvordan gikk det til? kuidas see juhtus?
- (gå, være i gang)
- klokka går kell käib
- det går rykter liiguvad jutud
- (tid:) kuluma <27>
-
- det går an see on võimalik
- gå av fra stillingen ametist lahkuma
- blyanten gikk av pliiats läks katki
- hva går det av ham? mis tal viga on?
- det går for å være kunst seda peetakse kunstiks
- gå igjen kummitama <27>
- feilen går igjen viga kordub
- avisa gikk inn ajaleht lakkas ilmumast
- jeg går inn for forslaget pooldan ettepanekut
- han går med slips ta kannab lipsu
- gå med på noe nõustuma millegagi
- sola gikk opp päike tõusis
- det gikk opp for meg ma taipasin
- smerten går over valu läheb üle
- vi går over til solenergi läheme üle päikeseenergiale
- han gikk på toget ta läks rongile
- han går på piller ta tarvitab rohtusid
- vi går ut fra at det er sant oletame, et see on tõsi
- det gikk ut over ham selv ta kannatas selle all ise
- hva går forslaget ut på? mis selle ettepaneku mõte on?
ha <
hadde hatt>
- omama <27>
- han har bil tal on auto
- vi har god tid meil on aega küllalt
- saa|ma <-da 37i>
- hun vil ha mange barn ta tahab saada palju lapsi
- (hvb./avb.)
- jeg har spist olen söönud
- jeg hadde lest boka olin raamatut lugenud
- om jeg hadde hatt penger kui mul oleks olnud raha
-
- ha det (bra)! hüvasti!
- nå har jeg det nüüd ma tean
- hun har det med å klage ta kipub hädaldama
- det har ikke noe på seg see ei tähenda midagi
- hvordan har det seg? kuidas nii?
- ha i melk kok. piima lisama
- takk skal du ha! aitäh!
hamp <
-en>
bot. kanep <
-i 2e>
- det er bort i hampen! see on hullumeelsus!
hard <
-t>
- (fast, intens) kõva <17u>; (streng, barsk) karm <-i 22e>; (tung) raske <1>
- (adv.)
- det gikk hardt inn på meg see oli mulle raske löök
- sitte hard i det pigis olema
hekse·kunst <
-en>
- det er ikke noen heksekunst see ei ole mingi kunst
helt2 täiesti - bilen er helt ny auto on tuliuus
- en helt igjen ærlig mann läbinisti aus mees
- det er helt sikkert see on päris kindel
hend|e4 <
-te>
juhtuma <
27>
- det hendte i fjor see juhtus möödunud aastal
- kan hende võib-olla
hete2 <
het/hette hett>
- jeg heter Ola minu nimi on Ola
- hva heter det på estisk? kuidas see eesti keeles on?
hevn|e <
-a/-et>
kätte maks|ma <
-ab 32>
- hevne seg på en kellelegi kätte maksma
- det hevner seg see maksab end kätte
høyst kõige rohkem;
ülimalt - høyst fire kõige rohkem neli
- det er høyst sannsynlig see on ülimalt tõenäoline
ikke ei - jeg synger ikke ma ei laula
- ikke jeg heller mina ka mitte
- ikke det jeg vet minu teada mitte
- ikke for det sellegipoolest mitte
- det er godt, ikke sant? see on hea, eks ole?
i·m`ot vastu - vi tok imot gjestene võtsime vastu külalisi
- tvert imot vastupidi
- det byr meg imot see on mulle vastumeelne
kal|les <
-tes>
- hva kalles det på estisk? kuidas see eesti keeles on?
kjed|e2 <
-a/-et>
tüü|tama <
-data 29>
- denne filmen kjeder meg see film ajab mind haigutama
- vi kjedet oss igavlesime
kle <
-dde>
- riietama <27>
- kle seg riietuma <27>
- kle av seg lahti riietuma
- kledd til fest pidulikult riides
- sobima <27>
- kjolen kler deg see kleit sobib sulle
- kat|ma <-ab 35*>
- kle en vegg med sponplater seina puitlaastplaatidega katma
- skogkledd metsaga kaetud
komme <
kom kommet>
- tul|ema <-la 36>
- kom til Norge! tule Norrasse!
- (nå, rekke) jõu|dma <-ab 34>
- komme i havn sadamasse jõudma
- (ankomme) saabuma <27>
- vi kom til Oslo saabusime Oslosse
-
- han kom seg av sjukdommen ta toibus haigusest
- det kommer an på deg see sõltub sinust
- kommer du på navnet? kas sa nime mäletad?
- komme til seg selv teadvusele tulema
- boka kom ut raamat ilmus
- når det kommer til stykket tegelikult
- han kom til å se det ta juhtus seda nägema
- komme tilbake naas|ma <-eb 32>
kost|e1 <
-a/-et>
maks|ma <
-ab 32>
- hva koster boka? mis see raamat maksab?
kunne <
kunne kunnet pres. kan> (
kjenne)
os|kama <
-ata 29>;
või|ma <
-da 37>
- han kan estisk ta oskab eesti keelt
- kan hende võib-olla
- kan du komme i morgen? kas sa saad homme tulla?
- dere kan gå nå võite nüüd minna
- klokka kan alt være fem kell võib juba viis olla
- det kan tenkes see on mõeldav
ligge <
lå ligget>
- (horisontalt:) lamama <27>; lebama <27>
- han lå på magen ta lamas kõhuli
- (befinne seg) asuma <27>; ol|ema <-la 36*>
- boka ligger på bordet raamat on laual
- huset ligger ved elva maja asub jõe ääres
- (dekke)
- tåka lå over byen linn oli udus
- det ligger snø på marka lumi on maas
-
- ligge i trening treenima <28>
- hva ligger det i det? mida see tähendab?
- det ligger til familien see on neil peres
- ligge under sport. kaotama <27> (være underordnet) alluma <27>
- ligge under for drikk olema alkohoolik
- ligge unna eemale hoidma
lille (
adj.)
väike <
-se 12/10>
- den lille gutten see väike poiss vt liten
liv <
-et -->
- elu <17>
- i live elus
- det står om livet see on eluküsimus
- sette livet til sur|ema <-ra 36>
- sette til livs nahka pistma
- (midje) pih|t <-a 22u>
lyde1 <
lød lydt>
- (høres) kost|ma <-ab 34>
- det lød sang innenfra seest kostis laulmist
- det lyder som et eventyr see kõlab nagu muinasjutt
- (adlyde) kuuletuma <27>
makan - hørt på makan! see on ennekuulmatu!
makt·på·liggende oluli|ne <
-se 12>
- det er maktpåliggende for meg see on mulle tähtis
man2 (
pron.)
- før trodde man at varem arvati, et
- man kan hva man vil kui tahad, siis suudad
- man sier at det er sant räägitakse, et see on tõsi
- man vet aldri ei või iial teada
med2 (
adv.)
kaasa - det kan komme godt med sellest võib kasu olla
- følge med i avisene ajalehti jälgima
- gå med på noe millegagi nõustuma
- det hører med see kuulub asja juurde
- det er jeg med på olen sellega nõus
mer·smak - det gir mersmak see tekitab isu enama järele
mislik|e <
-te>
- jeg misliker dette see ei meeldi mulle
mon2 - mon det er riktig ei tea, kas see on õige
mons <
-en>
kõuts <
-i 22e>
- dette er mat for mons see viib keele alla
mor|e <
-a/-et>
- lõbustama <27>
- more seg lõbutsema <27>
- la oss more oss! lõbutsegem!
- lõbu pakkuma
- det morer meg see pakub mulle lõbu
mot2 (
prep.)
- vastu
- vi rodde mot strømmen sõudsime vastuvoolu
- medisin mot hodepine rohi peavalu vastu
- jeg skal være ærlig mot deg olen sinu vastu aus
- de er snille mot dyr nad on loomade vastu kenad
- dette er mot all fornuft see on mõistusevastane
- poole
- kjøre mot byen linna poole sõitma
- det lir mot jul jõulud lähenevad
- ees; eest
- bilen kjørte mot rødt auto sõitis punase tule alt läbi
- det ble advart mot lommetjuver hoiatati taskuvaraste eest
mot|e1 <
-en>
mood <
moe 22e>
- vi følger moten järgime moodi
- være på moten moes olema
- det er gått av moten see on moest läinud
mot·|si <
-sa -sagt>
vastu vai|dlema <
-elda 30>
- det motsier seg selv see on vasturääkiv
mye <
mer mest>
palju - vi drikker mye melk, mer te og mest vann joome palju piima, rohkem teed ja kõige rohkem vett
- for mye liiga palju
- hvor mye koster det? kui palju see maksab?
- hvor mye er klokka? mis kell on?
- vi leser mye loeme palju
- du leser mer enn meg sa loed minust rohkem
- hvem sover mest? kes magab kõige rohkem? vt mer, mest
mynt|a /-et - det er mynta på barn see on mõeldud lastele
nerv|e <
-en>
närv <
-i 22e>
- det går meg på nervene see käib mulle närvidele
noen·lunde - det betyr noenlunde det samme see tähendab umbes sama
- han er noenlunde fornøyd ta on enam-vähem rahul
- vi klarer oss så noenlunde saame kuidagimoodi hakkama
om4 (
konj.)
kas;
kui - jeg vet ikke om det er sant ei tea, kas see on tõsi
- om du vil kui tahad
- si det om du tør ütle, kui julged
- om enn kuigi
- som om just nagu
- som om det var sant nagu see oleks tõsi
opp - üles
- opp trappa trepist üles
- opp med hendene! käed üles!
- opp med hodet! pea püsti!
- lahti
- lukk opp døra! tee uks lahti!
- jeg pakker opp presangen teen kingituse lahti
- ära
- spise opp kaka kooki ära sööma <süüa 38i>
- vi drakk opp vinen jõime veini ära
- vi brukte opp pengene kulutasime raha ära
-
- opp ned kummuli tagurpidi
- snu opp ned på noe midagi pea peale pöörama
- opp att uuesti
- det er opp til deg see sõltub sinust
-
- lese opp ette lugema <loeb 28>
- ta opp arbeidet tööle hak|kama <-ata 29>
- gjøre opp regnskapet lõpparvet tegema <teeb 28*>
- hold opp! jäta järele!
over - üle
- gå over gata minema üle tänava
- (ovenfor) kohal; peal
- lampa henger over bordet lamp ripub laua kohal
- tak over hodet katus pea kohal
- de bor i etasjen over nad elavad meie peal
- (via) kaudu
- vi reiser over Stockholm sõidame Stockholmi kaudu
- läbi; möödas
- klokka er fem over seks kell on viis minutit kuus läbi
- faren er over oht on möödas
-
- bli natta over ööseks jääma
- det hendte over natta see juhtus üleöö
- kart over byen linnaplaan <-i 22e>
- stolt over noe uhke millegi üle
- det er storm over hele landet üle kogu maa puhuvad tormituuled
- snakke over seg jampsima <28>
pass5 - det er til pass for ham see on talle paras!
pass|e3 <
-a/-et>
- (være riktig eller egnet) sobima <27>
- (prøve) proovima <28>
- passe en kjole kleiti selga proovima
-
- passe seg (sømme seg) sobima <27>
- det passer seg ikke see ei passi
plump|e <
-a/-et>
sulpsama <
29>;
potsama <
29>
- jeg plumpet ut med det see lipsas mul keelelt
rak|e3 <
-et/-te>
puutuma <
27>
- det raker deg ikke! see ei puutu sinusse!
roll|e <
-a/-en>
osa <
17i>;
roll <
-i 22e>
- det spiller ingen rolle see pole oluline
sak <
-a/-en> (
ting)
as|i <
-ja 24u>
jur.;
kohtu|asi <
-asja 24u>; (
gjøremål)
üritus <
-e 11>; (
affære; historie)
lugu <
loo 18>
- en sak for seg ise|asi <-asja 24u>
- saker og ting seda ja teist
- støtte en god sak väärt üritust toetama
- det er ingen sak see on üsna lihtne
- fine saker! kena lugu!
- hold deg til saken! ära kaldu kõrvale!
san|n1 <
-t -ne> (
riktig)
õige <
1>; (
virkelig)
tõeli|ne <
-se 12^10>
- det er sant! see on tõsi!
- så sant jeg kan kui ma oskan
- ikke sant? eks ole?
se <
så sett>
- nägema <näeb 28*>; vaa|tama <-data 29>
- ser du meg? kas sa näed mind?
- økonomisk sett majanduslikust seisukohast
-
- sepå vaa|tama <-data 29>
- se på fjernsyn televiisorit vaatama
- han ser på bilder ta vaatab pilte
- hvem ser etter barna? kes vaatab laste järele?
- (erfare) nägema <näeb 28*>; vaa|tama <-data 29>
- den som lever, får se elame, näeme
- (om utseende) paist|ma <-ab 34>; välja nägema
- han ser gammel ut ta näeb vana välja
-
- se seg lei på noe midagi tüdimuseni vaatama
- se seg for ette vaatama
- se seg om ringi vaatama
- se seg ut noe midagi välja vaatama
-
- jeg ser etter brillene mine otsin oma prille
- se fram til noe midagi ootama
- se ned på noe midagi põlastama
- se opp for noe millestki hoiduma
- se opp til noen kellestki lugu pidama
- se over noe millelegi pilku peale heitma midagi üle vaatama
- se til at det skjer! vaata, et see nii oleks!
si1 <
sa sagt>
ütlema <
ütelda/öelda 30>
- så å si nii-öelda
- si fra ütlema <ütelda/öelda 30>
- si opp üles ütlema
- det vil si see tähendab
skredder·sydd <
-->
õmmelda lastud - jobben er som skreddersydd for deg see töö on sulle nagu loodud
skyld1 <
-a/-en>
- (ansvar) süü <26>
- det var min skyld at see oli minu süü, et
- (gjeld) võl|g <-a 22u>
- forlat oss vår skyld! anna meile andeks meie võlad!
-
- for din skyld sinu tõttu
- for skams skyld viisakuse pärast
- for sikkerhets skyld igaks juhuks
sleng·bemerkning <
-en>
- det var bare en slengbemerkning see oli ainult suusoojaks öeldud
slumpe·treff <
-et -->
- det var et slumpetreff see oli puhas juhus
stikk1 <
-et -->
- piste <6>
- nålestikk nõelapiste <6>
- vepsestikk herilase nõelamine
- kst. gravüür <-i 22e>
- kort./kaard. tihi <17>
-
- det holder stikk see peab paika
stå2 <
stod stått>
- seis|ma <-ab 32>
- jeg står på gata seisan tänaval
- det står i boka at raamatus seisab, et
- ol|ema <-la 36*>; asuma <27>
- hvor står skapet? kus kapp asub?
- stå modell modelliks olema
- det står fast see on kindel
- stå i valgets kval olema valikuraskustes
- det står om livet see on eluküsimus
-
- stå seg säilima <28>
- stå for noe millegi eest vastutama
- vi har stått i hele dagen oleme rahmeldanud terve päeva
- stå opp üles tõusma
- stå på! pea vastu! ära alla anna!
- stå ut med noe midagi välja kannatama
- det står på deg see oleneb sinust
- hvordan står det til? kuidas läheb?
- stå til eksamen eksamil läbi saama
- slipset står ikke til jakka see lips ei sobi pintsakuga
syn|es <
-(e)s -tes -(e)s>
näi|ma <
-da 37>; (
mene)
arvama <
29>
- jeg synes mulle näib minu meelest
- hva synes du? mis sina arvad?
- jeg synes om det mulle see meeldib
søm|me <
-met/-te>
- sømme seg sünnis ol|ema <-la 36*>
- det sømmer seg ikke for oss meile pole see sobilik
ta <
tok tatt>
- (gripe, fange, holde, velge) võt|ma <-ab 35*>
- jeg tok paraplyen og gikk võtsin vihmavarju ja lahkusin
- hvem tar telefonen? kes võtab telefoni?
- forbryteren ble tatt kurjategija võeti kinni
- jeg tok et glass melk võtsin klaasi piima
- jeg tar de blå skoene võtan sinised kingad
- faen ta ham! pagan teda võtaks!
- (erobre) vallutama <27>; saa|ma <-da 37i>
- fienden tok byen vaenlane vallutas linna
- hun tok førstepremie ta sai esimese auhinna
- hun ble tatt på senga teda tabati ootamatult
- (greie)
- ta høyskolen kõrgkooli lõpetama <27>
- ta eksamen eksamit sooritama <27>
- (bringe, føre) vii|ma <-a 38>
- kan du ta pakken til postkontoret? kas sa viiksid paki postkontorisse?
- strømmen tok båten vool viis paadi endaga kaasa
- (berøre) puudutama <27>
- ikke ta på meg! ära mind puutu!
- bilen tok borti stolpen auto riivas posti
- (romme) mahutama <27>
- flaska tar en liter pudelisse mahub liiter
- (vare) kest|ma <-ab 34>
- turen tar tre timer matk kestab kolm tundi
- sõi|tma <-dab 34>
- (oppfatte) pidama <peab 28*>
- han tok det for en spøk ta pidas seda naljaks
- strengt tatt rangelt võttes
- i det hele tatt üldiselt
-
- ta feil eksima <28>
- vi tok feil eksisime
- pengene tok slutt raha sai otsa
- vi tok farvel med våre venner jätsime sõpradega hüvasti
- han tok fatt på arbeidet ta asus tööle
-
- ta av til venstre vasakule pöörama <29>
- ta av sted minema hak|kama <-ata 29>
- flyet tok av lennuk tõusis õhku
- hun tok av ti kilo ta võttis maha 10 kilo
- hun tok av seg kåpa ta võttis mantli seljast
- ta seg av noe millegi eest hoolitsema
- det er nok å ta av seda on piisavalt
- ta etter matkima <28>
- ta for god fisk tõena võt|ma <-ab 35*>
- ta for gitt endastmõistetavaks pidama <peab 28*>
- jeg tok meg for i fallet katsusin, et kukkudes viga ei saaks
- ta for seg av desserten magussööki võtma
- ta i (anstrenge seg) pingutama <27>
- ta seg i det end tagasi hoi|dma <-ab 34>
- ta igjen (ta tilbake) tagasi võt|ma <-ab 35*> (nå igjen) järele jõu|dma <-ab 34> (gjøre det forsømte) tasa tegema <teeb 28*>
- ta med kaasa võt|ma <-ab 35*>
- ta opp poteter kartuleid võtma
- ta opp (på bånd) lindistama <27>
- ta seg opp paranema <27>
- ta ille opp vihastama <27>
- ta på (berøre) puudutama <27>
- ta på seg klær end riidesse panema
- ta på vei endast välja minema
- det tar på kreftene see kurnab
- ta til hak|kama <-ata 29> al|gama <-ata 29>
- det tar til å regne hakkab sadama
- festen tar til pidu algab
- hva tar du deg til? millega sa tegeled?
- de tok til seg en liten gutt nad lapsendasid väikese poisi
- ta ut (velge) valima <27>
- ta ut laget meeskonda määrama
- ta ut penger av banken pangast raha välja võtma
- ta seg godt ut paistma kena
- ta seg helt ut endast viimast andma
tenk|e <
-te>
- mõtlema <mõtelda/mõelda 30>
- jeg tenker på deg ma mõtlen sinule
- tenke seg om kaaluma <28>
- tenke etter järele mõtlema
- tenke over noe midagi kaaluma
- tenke på noe millelegi mõtlema
- tenke ut välja mõtlema
- (ha planer om) kavatsema <27>
- hva tenker du å gjøre? mida sa kavatsed teha?
- (forestille seg) kujutlema <27>
- kan du tenke deg noe bedre? kas sa suudad midagi paremat ette kujutada?
- (mene) arvama <29>; us|kuma <-ub 28*>
- jeg tenkte ikke det var så farlig ma ei uskunud, et see võib nii ohtlik olla
til·tal|e2 <
-te>
- kõnetama <27>
- planen tiltaler meg mulle meeldib see plaan
- jur. süüdistama <27>
- den tiltalte kaebealu|ne <-se 10>
tjent - er vi tjent med det? on see meile kasulik?
tro4 <
-dde>
- us|kuma <-ub 28*>
- tror du på Gud? kas sa usud Jumalat?
- tro på noe midagi uskuma
- jeg tror det var i fjor ma usun, et see oli möödunud aastal
- arvama <29>; oletama <27>
- det var det jeg trodde nii ma arvasingi
typisk <
-->
tüüpili|ne <
-se 12>
- det er typisk for ham see on talle tüüpiline
u·lemp|e <
-a/-en>
puudus <
-e 11/9>;
viga <
vea 18u>
- fordeler og ulemper plussid ja miinused
- det er en ulempe for arbeidet see takistab tööd
u·råd <
-a/-en/-et>
- ane uråd halba aimama
- det er uråd see on võimatu
ut·|gjøre <
-gjorde -gjort>
moodustama <
27>
- det utgjør fem kilo see teeb viis kilo
ut·løs|e <
-te>
- vallandama <27>; (løskjøpe) välja lunastama <27>
-
- mordet kan utløse krig see mõrv võib valla päästa sõja
varm <
-t>
- (ikke kald) soe <sooja 24e>
- varmt vær soe ilm
- varme klær soojad riided
- (het) kuum <-a 22i>; palav <-a 2>
- varm av feber palavikust kuum
- en varm potet kuum kartul
- smi mens jernet er varmt tao rauda, kuni see on kuum
- det er for varmt i stua toas on palav
- (hjertelig) südamlik <-u 25>
- en varm takk südamlik tänu
- (ivrig) innuka|s <- 2>
- en varm tilhenger innukas pooldaja
vask <
-en>
- pesu <17>
- (vasking) pesemi|ne <-se 12>
- (kum) kraanikaus|s <-i 22e>
- det gikk i vasken see läks nässu