Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 131 artiklit, väljastan 100.
all·tid alati - hun er alltid blid ta on alati rõõmus
- det er da alltid noe parem kui mitte midagi
bem`ektig|e <
-et>
- bemektige seg noe midagi hõivama <29>
ben`ytt|e <
-a/-et>
kasutama <
27>
- benytte seg av noe midagi ära kasutama
bes`ittels|e <
-en>
omami|ne <
-se 12>
- komme i besittelse av noe midagi omandama
betr`aktning <
-en> (
overveielse)
kaalutlus <
-e 11>; (
tanke)
mõt|e <
-te 6>
- ta noe i betraktning midagi arvesse võtma
- komme i betraktning kõne alla tulema
betr`o <
-dde>
usaldama <
27>
- betro seg til en kellelegi midagi usaldama
bli <
ble(i)/vart blitt>
- millekski saa|ma <-da 37i>
- hva skal du bli når du blir stor? kelleks sa suureks saades hakkad?
- bli til tek|kima <-ib/-kib 28/27>
- det ble ikke noe av det sellest ei tulnud midagi
- jää|ma <-da 37i>; püsima <27>
- jeg blir hjemme jään koju
- bli ved sitt endale kindlaks jääma
- (hvb./avb.)
- vi blir hjulpet meid aidatakse
- ballen ble kastet pall visati
-
- bli av med noe millestki lahti saama
- bli med kaasa tulema kaasa minema
bort ära;
juurde - han reiste bort ta sõitis ära
- han reiste langt bort ta sõitis kaugele
- vi vendte oss bort pöörasime kõrvale
- jeg gikk bort til henne läksin tema juurde
- vi skal bort i kveld täna õhtul läheme külla
- gå bort ära minema; (dø) sur|ema <-ra 36>
- se bort fra noe midagi ignoreerima
- det er bort i veggene see on täielik absurd
brett1 <
-en> (
brettet kant)
vol|t <
-di 22e>; (
brettingssted)
murdekoh|t <
-a 22i>
- legge brett på noe midagi rõhutama
bruk1 <
-en/-et>
- kasutami|ne <-se 12>
- ha bruk for noe midagi vajama
- ta i bruk kasutusele võtma
-
- skikk og bruk tavad ja kombed
bus|e <
-a/-et/-te>
sööst|ma <
-ab 34>
- buse ut med noe midagi mõtlematult välja pahvatama
bære <
bar båret>
- kan|dma <-nab 34>
- han bar på en koffert ta kandis kohvrit
-
- bære seg halisema <27> raevutsema <27>
- bære seg at käituma <27> toimima <28>
- bære over med noe midagi taluma
- hvor bærer det hen med oss? kuhu me läheme?
- så bar det løs siis läks lahti
dem|me <
-te>
tammiga sul|gema <
-eb 28/27>
- demme opp for noe midagi tõkestama
disk|e1 <
-a/-et>
- diske opp med noe midagi serveerima <28>
distans`er|e <
-te>
edestama <
27>
- distansere seg fra noe midagi kainelt vaatlema
dra <
drog dradd/dratt>
- vedama <veab 28*>
- dra lasset koormat vedama
- ligge og dra seg vedel|ema <-da/eda 31/27>
- dra fordel av noe millestki kasu lõikama
- dra kjensel på en kedagi ära tundma
- dra et sukk oh|kama <-ata 29>
- dra innpå kannule jõudma
- dra i håret juustest tirima
- dra i tvil kõh|klema <-elda 30>
- dra på noe midagi tassima
- dra til en kellelegi virutama
- (reise) sõi|tma <-dab 34>
- hun drog til Sverige ta sõitis Rootsi
drass|e <
-a/-et>
- drasse på noe midagi tassima <28>
emn|e2 <
-a/-et>
- emne til noe midagi ette valmistama
- emne på et arbeid tööd alustama
end|e1 <
-en> (
slutt)
lõp|p <
-u 22e>; (
avsluttende punkt)
ots <
-a 23i^22i>
- verdens ende maailma lõpp
- gjøre ende på noe millelegi lõppu tegema
- fra ende til annen otsast lõpuni
- begynne i feil ende valest otsast alustama
- skrive til ende lõpuni kirjutama
- gå over ende ümber minema
- sette noe på ende midagi pea peale pöörama
ert2 - gjøre noe på ert midagi kiusuks tegema
erv`erv|e <
-et>
- erverve seg noe midagi omandama <27>
falle <
falt falt>
kuk|kuma <
-ub 28>; (
moralsk)
langema <
27>
- falle seg juhtuma <27>
- falle for noe millestki vaimustuma
- falle fra ära jääma; (dø) sur|ema <-ra 36>
- falle igjennom läbi kukkuma
- falle i smak meeldima <27>
- falle i tanker mõttesse vajuma
- falle om kuk|kuma <-ub 28> langema <27>
- falle sammen kokku varisema
- falle til ro rahunema <27>
- la saken falle asjal vaibuda laskma
- ha noe å falle tilbake på midagi tagavaraks jätma
- det falt meg inn mulle tuli pähe
- det faller meg lett see on mulle kerge
fatt - få fatt i noe midagi kätte saa|ma <-da 37i>
- ta fatt käsile võt|ma <-ab 35*>
- hva er fatt? mis on?
- det er galt fatt med ham temaga on pahasti
feir|e <
-a/-et>
pidutsema <
27>
- feire noe midagi tähistama <27>
finne4 <
fant funnet>
lei|dma <
-ab 34>
- finne opp leiutama <27>
- finne på noe midagi välja mõtlema
- finne seg i noe millegagi leppima
- finne seg til rette kohanema <27> tundma end nagu kodus
- finne fram üles leidma
fisk <
-en>
kala <
17u>
- fange fisk kala püüdma
- frisk som en fisk terve nagu purikas
- ta noe for god fisk midagi tõe pähe võtma
- falle i fisk nässu minema
fore3 - gjøre seg fore vaeva nägema
- ha noe fore midagi plaanis olema
- sette seg fore å midagi pähe võtma
forf`øyning <
-en>
abinõu <
17>
- stille noe til forføyning for en midagi kellegi käsutusse andma
- treffe forføyninger meetmeid võtma
fortr`olig <
--> (
konfidensiell)
usalduslik <
-u 25>
- være fortrolig med noe midagi hästi tundma
forv`aring <
-a/-en>
- ta noe i forvaring midagi hoiule võtma
forv`iss|e <
-a/-et>
- forvisse seg om noe endale midagi kinnitama
fram <
fremre fremst>
- edasi; otse
- vi gikk lenger fram läksime edasi
- fram og tilbake edasi-tagasi
- gå beint fram otse minema
- si noe beint fram midagi otse välja ütlema
- kohale
- vi kom fram om kvelden jõudsime kohale õhtul
- välja
- stå fram med sannheten tõega välja tulema
- ees; ette
- eleven gikk fram til læreren õpilane läks klassi ette õpetaja juurde
- det er langt fram veel on tükk maad minna
før|e2 <
-te>
vii|ma <
-a 38>;
juh|tima <
-ib 28>
- veien fører til Oslo tee viib Oslosse
- føre bil autot juhtima
- føre bevis for noe midagi tõestama
- føre dagbok päevikut pidama
- føre kontroll med noe midagi kontrollima
- føre krig sõdima <27>
- føre regnskap arvet pidama
- føre en bak lyset kedagi tüssama
- føre inn; (i regnskap) sissekannet tegema; (importere) sisse vedama; (reinskrive) ümber kirjutama
få1 <
fikk fått>
saa|ma <
-da 37i>
- hvem fikk du den av? kellelt sa selle said?
- få til jul jõulukingiks saama
- få av lokket kaant lahti saama
- få greie på noe midagi teada saama
- fikk du det til? kas said sellega hakkama?
- jeg fikk meg ikke til å gjøre det ma ei raatsinud seda teha
gang2 <
-en>
kõnnak <
-u 2>;
käi|k <
-gu 22e>
- jeg kjente deg på gangn tundsin su kõnnakust ära
- seiersgang võidukäi|k <-gu 22e>
- kappgang käimisvõistlus <-e 11/9>
- sette noe i gang midagi algatama käivitama <27>
- gå all kjødets gang minema kõige liha teed
- gå i gang med noe millegagi pihta hakkama
gir|a /-et - være gira på noe midagi ihust ja hingest tahtma
gitt - ta noe for gitt midagi endastmõistetavaks pidama
gjett|e <
-a/-et>
oletama <
27>;
mõistatama <
27>
- gjette gåter mõistatusi lahendama
- gjette seg til noe midagi ära arvama
- gjette på noe midagi oletama
gjære1 - det er noe i gjæree midagi on teoksil
gle(de)2 <
-dde>
rõõmustama <
27>
- gle(de) seg over noe millegi üle rõõmustama
- gle(de) seg til noe midagi rõõmuga ootama
gode2 - gjøre seg til gode endale midagi lubama
- jeg har penger til gode mul on raha saada
grei|e1 <
-a>
- (redskap) riist <-a 22u>
- kjøregreie sõiduriist <-a 22u>
- (sak) as|i <-ja 24u>
- (orden) selgus <-e 11/9>; kor|d <-ra 22i>
- har du greie på biler? kas sa jagad midagi autodest?
- kan du gjøre greie for hvor pengene kommer fra? kas sa suudad välja selgitada, kust see raha pärit on?
- få greie på noe milleski selgust saama
gyve <
gauv/gjøv gyvd/gjøvet>
üles paiskuma <
27>
- gyve (løs) på noe midagi ründama
gående (
til fots)
jalgsi - holde noe gående midagi käigus hoidma
ha <
hadde hatt>
- omama <27>
- han har bil tal on auto
- vi har god tid meil on aega küllalt
- saa|ma <-da 37i>
- hun vil ha mange barn ta tahab saada palju lapsi
- (hvb./avb.)
- jeg har spist olen söönud
- jeg hadde lest boka olin raamatut lugenud
- om jeg hadde hatt penger kui mul oleks olnud raha
-
- ha det (bra)! hüvasti!
- nå har jeg det nüüd ma tean
- hun har det med å klage ta kipub hädaldama
- det har ikke noe på seg see ei tähenda midagi
- hvordan har det seg? kuidas nii?
- ha i melk kok. piima lisama
- takk skal du ha! aitäh!
harsel`as <
-en>
nöökimi|ne <
-se 12>
- drive harselas med noe midagi pilama
hen·blikk - med henblikk på noe midagi silmas pidades
hende2 - få noe i hende midagi kätte saama
hjelpe <
hjalp hjulpet>
ai|tama <
-data 29>
- jeg kan ikke hjelpe for det ma ei saa sinna midagi parata
hjern|e <
-en>
aju <
17>
- få noe på hjernen midagi pähe võtma
- legge hjernen i bløt pead murdma
holde <
holdt holdt>
- pidama <peab 28*>; hoi|dma <-ab 34>
- holde seg til sannheten tõest kinni pidama
- (vare) kest|ma <-ab 34>
- holde seg säilima <28>
- holde senga voodis püsima
-
- holde av en kellestki hoolima
- holde igjen tagasi hoidma
- holde med en kellegagi nõus olema kedagi toetama
- holde opp lõpetama <27> järele jätma
- holde på med noe midagi parajasti tegema
- holde på sitt endale kindlaks jääma
- holde til ol|ema <-la 36*> asuma <27>
- holde tilbake opplysninger andmeid varjama
hyll|e1 <
-a>
riiul <
-i 2e>
- legge noe på hylla midagi kõrvale jätma midagi maha jätma
- komme på rett hylle õigele tööle sattuma
hør|e <
-te>
- kuul|ma <-eb 33>
- han hører dårlig på venstre øre ta kuuleb vasaku kõrvaga halvasti
- har du hørt noe til dem? kas sa oled neist midagi kuulnud?
- (lytte) kuulama <29>
- høre etter/ høre på kuulama <29>
- høre på radio raadiot kuulama
- høre seg om etter arbeid töökohta järele kuulama
- kõlama <27>
- det lar seg høre! ei kõlagi halvasti!
- (ha tilknytning) kuuluma <27>
-
- høre innom läbi astuma
- som seg hør og bør nagu kord ja kohus
ingen·ting mitte miski; mitte midagi
inne·|stå <
-stod -stått>
- innestå for noe midagi garanteerima <28> midagi käendama <27>
ivr|e <
-a/-et>
- ivre for noe midagi innukalt pooldama
jag|e <
-a/-de/-et> (
gå på jakt)
küt|tima <
-ib 28>
- jage bort noen kedagi ära ajama
- jage etter noe midagi jahtima taga ajama
jenk|e <
-a/-et>
- jenke på noe midagi joonde ajama
- jenke seg etter noe millegagi kohanema
jul <
-a/-en>
jõul|ud - <
-u 22e>
pl. - god jul! häid jõule!
- få noe tiljul midagi jõulukingiks saama
- i jula jõulu ajal
kok <
-et>
keetmi|ne <
-se 12^10>; (
porsjon)
keedus <
-e 9>
- sette noe på kok midagi keema panema
- sjøen står i kok meri möllab
- holde koken samas vaimus jätkama
legge <
la lagt>
- pan|ema <-na 36>; asetama <27>
- jeg la boka på bordet panin raamatu lauale
- legge egg munema <27>
- legge håret juukseid seadma
- legge hånd på barna lapsi lööma
- legge siste hånd på arbeidet tööd viimistlema
- legge merke til noe midagi märkama
- legge vekt på noe midagi rõhutama
- legge øde hävitama <27> laastama <29/27>
-
- legge seg magama heitma
- vinden la seg tuul vaibus
- legge seg til uvaner omandama halbu harjumusi
-
- legge i seg aplalt sööma
- legge ned en skole kooli sulgema
- legge om muu|tma <-dab 34>
- legge om kursen kurssi muutma
- løperen la opp jooksja lõpetas oma karjääri
- vi legger opp til fest valmistume peoks
- legge på prisene hindu tõstma
- legge på seg juurde võtma kosuma <27>
- legge til lisama <27>
lik|e1 <
-en>
võrd|ne <
-se 2>
- gjøre like for noe midagi hüvitama
liksom kuidagi;
just nagu - gjøre noe på liksom midagi mängult tegema
lyd <
-en>
hääl <
-e 13>;
heli <
17>
lgv.;
häälik <
-u 2>
- slå til lyd for noe midagi propageerima
mellom·ting <-en --> midagi vahepealset
merk|e1 <
-et>
- mär|k <-gi 22e>
- sjømerke meremär|k <-gi 22e>
- kuldegysninger er merke på sjukdom külmavärinad on haiguse märk
- navnemerke varjunim|i <-e 20>
- legge merke til noe midagi tähele panema
- bite seg merke i noe mär|kama <-gata 29>
- (fabrikat) mar|k <-gi 22e>
- bilmerke automar|k <-gi 22e>
- (spor) jäl|g <-je 22i>
- bitemerke hambajäl|g <-je 22i>
merk|e2 <
-a/-et/-te> (
sette merke)
märgistama <
27>; (
fornemme)
mär|kama <
-gata 29>
- merke seg noe midagi tähele panema
- merke seg ut silma paist|ma <-ab 34>
- vel å merke pange tähele!
mesk|e <
-a/-et>
- meske seg med noe midagi õgima <27>
minn|e1 <
-et>
- (hukommelse) mälu <17>
- mälestus <-e 11>
- barndomsminne lapsepõlvemälestus <-e 11>
- jeg gir deg en ring til minne om meg kingin sulle mälestuseks sõrmuse
- meel <-e 13>
- legge seg noe på minne midagi meelde jätma
nippet - jeg var på nippet til å si noe olin äärepealt midagi ütlemas
noe1 (
pron.)
miski <
millegi 00>;
midagi;
natuke <
-se 12>;
mõnevõrra - jeg så ikke noe ma ei näinud midagi
- jeg kjøpte noe melk ostsin natuke piima
- jeg har ikke noe imot det mul pole selle vastu midagi vt noen
notam - ta seg noe ad notam midagi meeles pidama või arvesse võtma
- du må ta deg det ad notam sa pead sellega arvestama
nyttig·|gjøre <
-gjorde -gjort>
- seg noe midagi ära kasutama <27>
nær <
-t kmps. nærmere nærmest>
- (adj.) läheda|ne <-se 12>
- nære venner lähedased sõbrad
- (adv.) lähedal
- han bor nær Oslo ta elab Oslo lähedal
- ta seg nær av noe midagi südamesse võtma
- ikke på langt nær kaugeltki veel mitte
- nær sagt peaaegu
- alle så nær som tre / alle på tre nær kõik, kolm välja arvatud
obs NB - være obs på noe midagi tähele panema
om3 - (prep.) ümber
- et belte om livet vöö vööl
- to om gangen kaks korraga
- kaudu
- reise om Oslo sõitma Oslo kaudu
- pärast
- om en time tunni aja pärast
-
- om dagen päeval päeviti
- to ganger om dagen kaks korda päevas
- om søndagene pühapäeviti
- om høsten sügisel
-
- fortelle om noe jutustama millestki
- spørre om noe küsima midagi
opp - üles
- opp trappa trepist üles
- opp med hendene! käed üles!
- opp med hodet! pea püsti!
- lahti
- lukk opp døra! tee uks lahti!
- jeg pakker opp presangen teen kingituse lahti
- ära
- spise opp kaka kooki ära sööma <süüa 38i>
- vi drakk opp vinen jõime veini ära
- vi brukte opp pengene kulutasime raha ära
-
- opp ned kummuli tagurpidi
- snu opp ned på noe midagi pea peale pöörama
- opp att uuesti
- det er opp til deg see sõltub sinust
-
- lese opp ette lugema <loeb 28>
- ta opp arbeidet tööle hak|kama <-ata 29>
- gjøre opp regnskapet lõpparvet tegema <teeb 28*>
- hold opp! jäta järele!
opp·satt <
-->
- være oppsatt på noe midagi innukalt tahtma
over·|late <
-lot -latt> (
avstå)
jät|ma <
-ab 35*>;
loovutama <
27>
- overlat saken til meg! jäta asi minu hooleks!
- overlate noe til tilfeldighetene midagi juhuse hooleks jätma
peil|e <
-a/-et>
peilima <
28>
- peile inn noe midagi välja peilima
peiling <
-a/-en>
- peilimi|ne <-se 12>
- (anelse) aim <-u 22e>
-
- ha peiling på noe midagi teadma
- ta peiling på noe midagi sihikule võtma
prøv|e1 <
-a/-en>
- proov <-i 22e>
- sette noe på prøve midagi proovile panema
- (vareprøv|e) näidis <-e 9>
- skol./kool. kontrolltöö <26i>; eksam <-i 2e>
pukk|e <
-a/-et>
- pukke på noe midagi tungivalt nõudma
på·berop|e <
-te>
- påberope seg noe midagi enda õigustuseks väitma
på·|dra <
-drog -dradd>
- pådra seg noe midagi enda kaela saama
redd <
-->
hirmul - være redd for noe midagi kartma millegi pärast kartma
rede1 m. - gjøre rede for noe millegi kohta aru andma
- ta rede på noe midagi välja selgitama
rein3 <
-t>
- (flekkfri, total) puh|as <-ta 7>
- (klar) selge <1>
- bringe noe på det reine midagi välja selgitama
- han er reint (ut) gal ta on püstihull
rusk2 <
-et -->
- (vær) koerailm <-a 22u>
- (skrap) prah|t <-i 22e>; rämps <-u 22e>
- jeg fikk rusk i øyet mul läks midagi silma
ryk|ke <
-a/-et>
- (nappe) rapsama <29>; (dra) tõm|bama <-mata 29>
- rykke til võpatama <27>
- rykke opp med rota juurega välja tõmbama
-
- rykke fram edasi liikuma
- rykke opp ametiredelil tõusma
- rykke ut med noe midagi teatavaks tegema
- rykke inn en annonse kuulutust lehte panema
se <
så sett>
- nägema <näeb 28*>; vaa|tama <-data 29>
- ser du meg? kas sa näed mind?
- økonomisk sett majanduslikust seisukohast
-
- sepå vaa|tama <-data 29>
- se på fjernsyn televiisorit vaatama
- han ser på bilder ta vaatab pilte
- hvem ser etter barna? kes vaatab laste järele?
- (erfare) nägema <näeb 28*>; vaa|tama <-data 29>
- den som lever, får se elame, näeme
- (om utseende) paist|ma <-ab 34>; välja nägema
- han ser gammel ut ta näeb vana välja
-
- se seg lei på noe midagi tüdimuseni vaatama
- se seg for ette vaatama
- se seg om ringi vaatama
- se seg ut noe midagi välja vaatama
-
- jeg ser etter brillene mine otsin oma prille
- se fram til noe midagi ootama
- se ned på noe midagi põlastama
- se opp for noe millestki hoiduma
- se opp til noen kellestki lugu pidama
- se over noe millelegi pilku peale heitma midagi üle vaatama
- se til at det skjer! vaata, et see nii oleks!
sette <
satte satt>
- pan|ema <-na 36>
- sette boka på hylla raamatut riiulile panema
- sette brillene på nesen prille ette panema
- sette poteter kartuleid panema
- sette hatten på hodet mütsi pähe panema
- sette fyr på noe midagi põlema panema
- (lage, danne) jät|ma <-ab 35*>
- sette flekk på duken laudlinale plekki jätma
- (begynne) hak|kama <-ata 29>
- sette i å skrike kisama pistma
- sette inn med regn sadama hakkama
- sette i gang alustama <27>
- typ. laduma <laob 28>
- (refl.)
- sette seg istuma <28>
- sette seg fast kinni jääma toppama jääma
- sette seg inn i noe millegagi tutvuma
- sette seg opp mot en kellelegi vastu hakkama
-
- sette livet til surma saama
- sette spiss på noe millelegi vürtsi andma
- sette opp telt telki püstitama
- sette barn til verden lapsi ilmale tooma
- sette til livs nahka pistma
skikk <
-en>
- (orden) kor|d <-ra 22i>
- få skikk på noe midagi joonde ajama
- (sed) kom|me <-be 6>
- skikk og bruk kom|bed -me <-be 6> pl. tava|d - <17> pl.
skjul <
-et -->
- (gjemme) peidupai|k <-ga 22u>
- legge skjul på noe midagi varjama
- (skur) kuur <-i 22e>
slag1 <
-et -->
- (støt) löö|k <-gi 22e>
- med ett slag hoobilt
- slag i slag ühtejärge
- slå et slag for noe midagi agaralt toetama
- med. rabandus <-e 11>
- mil./sõj. lahing <-u 2>
-
- et slag kort kaardipartii <26>
-
- ikke det slag mitte vähimatki
slep <
-et -->
- (kjoleslep) slep|p <-i 22e>
-
- ha noe på slep midagi järele vedama
- ta på slep puksiiri võtma sleppi võtma
- (strev) ränk töö
spleise·lag <-et --> pidu, kuhu igaüks toob midagi kaasa
stol <
-en>
tool <
-i 22e>
- stikke noe under stolen midagi varjama
streb|e <
-a/-et>
- strebe etter noe midagi püü|dlema <-elda 30>
strek <
-en>
- kriips <-u 22e>; joon <-e 13>
- sette strek for noe midagi ära lõpetama
- sette strek over noe millelegi kriipsu peale tõmbama
- han gikk over streken fig. ta läks üle piiri
- en strek i regningen ootamatu takistus
- genistrek geniaalne sähvatus
- (puss) vem|p <-bu 22e>
styr1 <
-et>
-
- få styr på noe midagi kontrolli alla saama
- holde styr på ohjeldama <27>
-
- gå over styr nurjuma <27>
- sette over styr rais|kama <-ata 29>
-
- være på styr arust ära olema
-
- styr og stell i huset majapidami|ne <-se 12>