[NO-ET] Norra-eesti sõnaraamat

alle·manns·eie

bilen er snart allemannseie varsti on igal inimesel auto

bak·end|e <-en> tagumine ots anat.; tagumik <-u 25>

bak·sid|e <-a/-en> tagakül|g <-je 22i> fig.; varjukül|g <-je 22i>

bred·sid|e <-en>

laiem külg; (på skip) par|ras <-da 7>
(skottsalve) kogupau|k <-gu 22e>
- gi noen en bredside kedagi vihaselt ründama

dal·sid|e <-a/-en> orunõlv <-a 22u>

eid¹ <-en> nn. vt ed

eid² <-et --> (landstripe) maakitsus <-e 11/9>

ei|e¹ <-t> omandus <-e 11>

i hans eie tema valduses
i privat eie eravalduses

ei|e² <-de> omama <27>

alt jeg eier og har kõik, mis mulle kuulub

eie³ <åtte ått> vt eie_2

eie·god <-t> heasüdamlik <-u 25>

eik|e¹ <-a> (båt) ruh|i <-e 24i*>

eik|e² <-a/-en> (hjuleik|e) kodar <-a 2>

eike·nøtt <-a/-en> tammetõru <17>

eim|e <-a/-et> (dampe) aurama <29>; (lukte) lõhnama <29>

eir|e <-a/-et> patineerima <28>

end|e¹ <-en> (slutt) lõp|p <-u 22e>; (avsluttende punkt) ots <-a 23i^22i>

verdens ende maailma lõpp
gjøre ende på noe millelegi lõppu tegema
fra ende til annen otsast lõpuni
begynne i feil ende valest otsast alustama
skrive til ende lõpuni kirjutama
gå over ende ümber minema
sette noe på ende midagi pea peale pöörama

end|e² <-te> (ta slutt) lõp|pema <-eb/-peb 28/27>; (avslutte) lõpetama <27>

ende·fram <-t -me> otsekohe|ne <-se 10>

ende·løs <-t> lõputu <1>

ende·punkt <-et -(er)> lõpp-punkt <-i 22e>

ende·tarm <-en> anat. pärasool <-e 13>

ende·til <--> liht|ne <-sa 2>

ende·vend|e <-te> kummuli keerama

feid|e <-en> rii|d <-u 22e>; taplus <-e 11/9>

for·sid|e <-a/-en> esikül|g <-je 22i>

fot·end|e <-en> jaluts <-i 2e>

fram·end|e <-en> esipool <-e 13>; esiots <-a 23i^22i>

fram·sid|e <-a/-en> esikül|g <-je 22i>

hel·sid|e <-a/-en> terve lehekülg

inner·sid|e <-a/-en> sisepool <-e 13>; sisekül|g <-je 22i>

inn·sid|e <-a/-en> sisemine pool

døra var låst fra innsida uks oli seespoolt lukku pandud

lide <led/lei lidd/lidt> vt li_2

mors·sid|e <-a/-en> emapoolne suguvõsa

opp·løps·sid|e <-a/-en> sport. lõpusirge <1>

over·ende ümber; maha

over·sid|e <-a/-en> ülapool <-e 13>

ride (inf.) vt ri_2

ride·tur <-en> ratsasõi|t <-du 22e>

rot·end|e <-en> päraosa <17i>

sam·ei|e <-et> ühisomand <-i 2e>

sid|e <-a/-en> pool <-e 13>; kül|g <-je 22i>; (boksid|e) lehekül|g <-je 22i>

på venstre side vasakul pool
side om side kõrvuti
sette til side kõrvale panema
stå ved ens side kellegi kõrval seisma

side·bein <-et --> anat. küljeluu <26i>; roi|e <-de 6>

side·blikk <-et --> kõrvalpil|k <-gu 22e>

side·gat|e <-a/-en> kõrvaltänav <-a 2>

side·linj|e <-a/-en> sport. küljejoon <-e 13>

side·|mann <-mannen -menn -mennene> kõrvalolija <1>; naab|er <-ri 2e>

side·mål <-et --> teine keel vt hovedmål

side·rom <-met --> kõrval|tuba <-toa 18e>

side·spor <-et --> haruraudtee <26i>

side·sprang <-et --> kõrvalehüp|e <-pe 6>

side·stil|le <-te> kõrvutama <27>

side·stykke

uten sidestykke erakord|ne <-se 2>

side·vei <-en> kõrvaltee <26i>

side·vogn <-a/-en> külgkorv <-i 22e>

skygge·sid|e <-a/-en> varjukül|g <-je 22i>

slag·sid|e <-a/-en> sjøf./mer. kal|le <-de 6>; kreen <-i 22e>

sær·ei|e <-et> jur. varalahusus <-e 11>

tide

i tide õigel ajal
det er på tide on aeg

tide·vann <-et> loode|d - <6> pl.; tõus ja mõõn

tide·verv <-et --> ajajär|k <-gu 22e>

til·side·|sette <-satte -satt> tühistama <27>; ignoreerima <28>

tverr·sid|e <-a/-en> otsmine külg

tykk·end|e <-en> jämedam ots

under·sid|e <-a/-en> alumine pool

ut·sid|e <-a/-en> väliskül|g <-je 22i>

ut·vid|e <-a/-et> laiendama <27>

vid|e¹ <-a/-et>

vide ut laiendama <27>

vide² (adv.) laialt

hun er vide kjent ta on laialt tuntud

vrang·sid|e <-a/-en> pahupool <-e 13>

ytter·sid|e <-a/-en> väliskül|g <-je 22i>