[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.nokslik <.noksligu ~ .noksliku, .nokslikku> Hls jomplik, tombuline ▪ noksligu niidige ei saa äste õmmelde jompliku niidiga ei saa hästi õmmelda. Vrd .iuklik, .jomplik, .jõmplik, .punklik, .tomplik

näpe <.näppe, näpet>
1. näputäis, midagi vähest ▪ tal olli viil nipet ja näpet õmmelde tal oli veel näputäis õmmelda; ma anni tal nipet-näpet söögipoolist üten kah ma andsin talle natuke söögipoolist kaasa kah. Vrd näpu|täis
2. kaltsudest harutatud kiudaine ▪ miul ää ulk arudet näppit Krk minul [on] hea hulk harutatud näppeid. Vt .näpne

.pistme ~ .pistmä <.pistä, pistä>
1. pistma, torkama ▪ õmmelte ma tahtse õige pikält pistä ja arvalt astu õmmelda ma tahtsin nii, et õige pikalt pista ja harvalt astuda (pikkade pistetega). Vrd .sorkame, .suskame, .süskäme, .tsuskame
2. valu tegema ▪ küll ta pist kül´le sehen, ku väidsege sorkas küll pistab küljes, nagu noaga torkab. Vrd valuteme
3. nõelama, hammustama ▪ ku om uisal ärä pistet, sii aa irmus paisteteme kui on ussil ära nõelatud, see ajab hirmsasti paistetama (rästiku hammustusest). Vrd nõglateme, nõglume, .nõklame, salume, .salvme1
4. toppima, panema ▪ pistä käe teki ala! pista käed teki alla!; anna mulle midägi ka suhu pistä! anna mulle midagi ka suhu pista!. Vrd .top´me1
5. kiiresti tegema; kiiresti liikuma ▪ temä pis´t miul manu ja akas´ kõnelem tema tormas minu juurde ja hakkas rääkima
6. ahnelt sööma, õgima; kaanima ▪ lamba pistäv ristikeinä pääl lambad söövad isukalt ristikheina ädalat; pistä üit´s pit´s är kah! võta üks pits ära kah!. Vrd .laan´me2, .lam´pme2, .lõm´psme, pitsiteme, õgime
7. pistist andma ▪ ka sa saat sedäsi alt käe pistä kas sa saad sedasi altkäe pistist anda

raagelteme <raagelte, raagelde> Hls Krk traageldama ▪ ku ärä raageltet om, sis om masinek_parep õmmelte kui ära traageldatud on, siis on masinaga parem õmmelda. Vrd raagendeme