[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

jom´m1 <jommi, .jommi> Hls
1. tomp, jäme koht (nt lõngas, puul); muhk, mühk ▪ lõngal om jommi sihen lõngal on jämedad kohad sees. Vrd jom´p, jõm´p1
2. uhke rumal inimene ▪ temä olli ka siante jom´m, suure talu lait´s tema oli ka selline rumaluhke, suure talu laps

kõrgusteme <kõrguste, kõrguste> Krk suurustama, ärplema, uhkeldama ▪ mehe kõrgusteve kõrtsin mehed ärplevad kõrtsis; temä kõrgustes ennest üttepuhku, nagu uhkes pand tema uhkeldab ühtepuhku, nagu uhkeks peab [end]. Vrd kõrgenteme, suurendeme, .ärpäme

kõr´k <kõrgi, .kõrki> uhke, kõrk, üleolev ▪ ta olli üit´s kõr´k inime kes egäütege es seltsi ta oli üks üleolev inimene, kes igaühega ei sõbrustanud. Vrd .kõrge, nõnakas, redse, .rähtjäs, suureline

lilliteme2 <lillite, lillide>
1. millegagi uhkeldama ▪ ei kästä tat näütä ja lillite ei kästa tal näidata [ennast] ja uhkeldada. Vt suurusteme, .upsma
2. hellitama ▪ lillitep latse ära, sis peräst om kimbun hellitab lapse ära, siis pärast on hädas. Vrd elliteme, elläteme1, tilliteme
3. hüpitama, mängitama ▪ lillitep last põlve pääl hüpitab last põlve peal. Vrd mängäteme, õputeme, üpäteme

los´s1 <lossi, .lossi>
1. uhke hoone, loss ▪ Karksi kiriku man om lossi vareme Karksi kiriku juures on lossi varemed
2. hlv lobudik Trv Hel ▪ sii igävene vana lagunu los´s om kokku vajunu see väga vana lagunenud lobudik on kokku vajunud; vana maja los´s joba kokku minekil vana majalobudik [on] juba kokku kukkumas. Vt lobudik, Vrd los´u

nõnakas <nõnaka, nõnakat> Trv ninakas, uhke ▪ sii olli nõnakas pois´s see oli ninakas poiss. Vrd .rähtjäs, suureline, .uhke

peenikselt Hls Krk
1. peenelt, uhkelt ▪ ta taht nõnda peenikselt kõnelde ta tahab nii uhkelt rääkida
2. väikeste osadena, väheke ▪ ku vihma es ole, sis visati peenikselt vett pääle, mud´u os kuiva õle sidemit tetän katik lännü kui vihma ei olnud, siis visati vähekene vett peale [õlgedele], muidu oleks kuivad õled sidemete tegemisel katki läinud. Vrd jao|peräst, natik, raasik, sugu|peräst
3. kokkuhoidlikult ▪ talve tulli peenikselt läbi aia talvel tuli kokkuhoidlikult läbi ajada

pädev ~ pädeve <pädeve, pädevet> Krk vägev, tugev, uhke ▪ ta pand ennest tugeves ja pädeves ta peab ennast tugevaks ja vägevaks; pädeve om iki seante aus, uhke ja tark inimen vägev on ikka selline aus, uhke ja tark inimene. Vrd kõva, maru, tugev, .uhke, vägev

red´se <red´se, red´set>
1. kärmas, tragi, virk; töökas, usin ▪ sis olli tal õige red´se miis alle siis oli tal õige tragi mees alles; red´se om äste vahva, sel lääp edesi kik´k asi äste, eläve loomuge retse on hästi vahva, sellel läheb kõik töö hästi edasi, elava loomuga; ta om nõnda lahe kätege inimene, nõnda red´se, et oitku ta on nii lahtiste kätega inimene, nii usin, et hoidku. Vrd kärmäs, nakkaje, ragi, südi, süd´se
2. uhke ▪ red´se om ku seisäp uhkest pää sel´län uhke on, kui seisab uhkelt pea seljas. Vrd pädev, .rähtjäs, suureline, .uhke

.rähtjäs <.rähtjä, .rähtjät> Pst uhke, toretsev ▪ Küll om sii ennäst väl´lä ehtin, rähtjäs küll on see ennast ära ehtinud, [on] uhke. Vrd red´se, .uhke, .uuplik