Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
ibendus <ibenduse, ibendust> Hel tihe peen lumi, lumepihu ▪ ibendust tule sajab tihedat peent lund; ibendusege ei ole kedäki nätä tiheda lumesajuga ei ole midagi näha
kin´d <kinni, .kin´de> Hls, .kin´de <.kin´de, .kin´det> Krk
1. kindel; tihe ▪ tuule vuhin, mõtsa kahin, kin´dep ku kivine puukirst (mõistatus) tuule vuhin, metsa kohin, kindlam kui kivine puukirst (pähkel). Vrd .kindel, tiht
2. kinnine, endassesulgunud ▪ temä om nõnda kin´de, et kennigi tal manu ei saa tema on nii kinnine, et keegi talle ligi ei pääse. Vrd .kindine, kinneline
3. tahe, parajalt soolane ▪ sei kaits kolm räime äräde, nüid o süä kin´de sõin kaks-kolm räime ära, nüüd on süda kindel. Vrd tahekas
lin´k2 <lingi, .linki> plink, kokku vajunud, tihe ▪ lingi maa päält ei lähä vesi keväde ärä plingi maa pealt ei lähe kevadel vesi ära; leib om lingis minnu leib on kokku vajunud. Vrd .liister, lingin
paks <paksu, .paksu>
1. paks, suur ▪ kui ommuku paks kaste mahan om, sis tule ilus ilm Hel kui hommikul paks kaste maas on, siis tuleb ilus ilm. Vrd jämme, suur1
2. lihav, tüse ▪ temä olli paks, es viisi püstü tõusta tema oli paks, ei viitsinud püsti tõusta. Vrd lihav, matsak, tüdse, tüseve
3. tihe ▪ lihaton´n, sii pidi õige paks oleme lihatünn, see pidi üsna tihe olema. Vrd sage, sikke, tehe, tiht
4. püdel, paks koostiselt ▪ täämbe sup´p om vähä paksus lännu täna supp on natuke paksuks läinud. Vt püdel, püte
pan´t|abe <pan´t|abe, pan´t|abet> Hls tihe lõuahabe ▪ pan´tabe om lõvva otsan ja lõvva ümmer, siante ümärikses lõigat lõuahabe on lõua otsas ja lõua ümber, selline ümarikuks lõigatud
rabastik <rabastiku ~ rabastigu, rabastikku> Trv tihe võsa, rägastik ▪ ta olli rabastikun ärä es´sunu ta oli võsas ära eksinud. Vrd räbädik, räbändik, räbänik, räbästik, rägästik
rähmik2 <rähmigu ~ rähmiku, rähmikut> Krk
1. tihe noor mets, tihnik ▪ vasik läit´s rähmikus vasikas läks tihnikusse. Vrd närestik, tihnik
2. risune mets, rägastik, võserik ▪ kennigi ei saa sellest rähmikust läbi keegi ei saa sellest risusest metsast läbi; sii om üit´s egävene rähmik, nuuri kuuski om ärä kujunu risti-rästi mõtsa ala see on üks igavene risune mets, noori kuuski on ära kuivanud risti-rästi metsa alla. Vrd rupsik, räbädik, räbästik, rägästik, võpsik