[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

ibendus <ibenduse, ibendust> Hel tihe peen lumi, lumepihuibendust tule sajab tihedat peent lund; ibendusege ei ole kedäki nätä tiheda lumesajuga ei ole midagi näha

kin´d <kinni, .kin´de> Hls, .kin´de <.kin´de, .kin´det> Krk
1. kindel; tihetuule vuhin, mõtsa kahin, kin´dep ku kivine puukirst (mõistatus) tuule vuhin, metsa kohin, kindlam kui kivine puukirst (pähkel). Vrd .kindel, tiht
2. kinnine, endassesulgunudtemä om nõnda kin´de, et kennigi tal manu ei saa tema on nii kinnine, et keegi talle ligi ei pääse. Vrd .kindine, kinneline
3. tahe, parajalt soolanesei kaits kolm räime äräde, nüid o süä kin´de sõin kaks-kolm räime ära, nüüd on süda kindel. Vrd tahekas

lin´k2 <lingi, .linki> plink, kokku vajunud, tihelingi maa päält ei lähä vesi keväde ärä plingi maa pealt ei lähe kevadel vesi ära; leib om lingis minnu leib on kokku vajunud. Vrd .liister, lingin

paks <paksu, .paksu>
1. paks, suurkui ommuku paks kaste mahan om, sis tule ilus ilm Hel kui hommikul paks kaste maas on, siis tuleb ilus ilm. Vrd jämme, suur1
2. lihav, tüsetemä olli paks, es viisi püstü tõusta tema oli paks, ei viitsinud püsti tõusta. Vrd lihav, matsak, tüdse, tüseve
3. tihelihaton´n, sii pidi õige paks oleme lihatünn, see pidi üsna tihe olema. Vrd sage, sikke, tehe, tiht
4. püdel, paks koostiselttäämbe sup´p om vähä paksus lännu täna supp on natuke paksuks läinud. Vt püdel, püte

pan´t|abe <pan´t|abe, pan´t|abet> Hls tihe lõuahabepan´tabe om lõvva otsan ja lõvva ümmer, siante ümärikses lõigat lõuahabe on lõua otsas ja lõua ümber, selline ümarikuks lõigatud

rabastik <rabastiku ~ rabastigu, rabastikku> Trv tihe võsa, rägastikta olli rabastikun ärä es´sunu ta oli võsas ära eksinud. Vrd räbädik, räbändik, räbänik, räbästik, rägästik

rähmik2 <rähmigu ~ rähmiku, rähmikut> Krk
1. tihe noor mets, tihnikvasik läit´s rähmikus vasikas läks tihnikusse. Vrd närestik, tihnik
2. risune mets, rägastik, võserikkennigi ei saa sellest rähmikust läbi keegi ei saa sellest risusest metsast läbi; sii om üit´s egävene rähmik, nuuri kuuski om ärä kujunu risti-rästi mõtsa ala see on üks igavene risune mets, noori kuuski on ära kuivanud risti-rästi metsa alla. Vrd rupsik, räbädik, räbästik, rägästik, võpsik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur