[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

akatus <akatuse, akatust> algus, alustus ▪ tere om jutu akatus (knk) tere on jutu algus. Vrd .algus, .ürgüs, ürjät´s, ürjätus

jakkame <jakate ~ jakade, jakka>
1. jätkama, pikendama; asendama ▪ tohter es saa kedägi tetä, egä ta päevi edesi es saa jakate arst ei saanud midagi teha, ega ta ei saanud [elu]päevi pikendada; tule manu, ütle „tere, jakka leibä“, tõse sis „jakku tarvis“ või „jakka jumal“ tuleb juurde, ütleb „tere, jätku leiba“, teised siis [vastu] „jätku tarvis“ või „jätka, jumal“. Vrd jäkkame, jamame1, pikendeme
2. pookima (viljapuud) ▪ meil om nüid kikk noore uibu ärä jakat meil on nüüd kõik noored õunapuud ära poogitud

jumal|ime, jumal|imme, jumal|nime jumalime (vastus tervitusele) ▪ tere, tere jumalime tere, tere, jumalime; tere jumalnime, sa ka meid vaateme tullu tere jumalime, sa ka meid vaatama tulnud

ning, nink ning, ja ▪ võta üit´s ning tõine, mõlepe üttemuudu kõlbave võta üks ja teine, mõlemad ühtviisi kõlbavad; tere ning jõudu! tere ja jõudu!. Vt ja

.pinkus piltl kohmard (halvasti ketraja kohta) ▪ poiss lännü tüdrikust müüdä ja ütelnü sedäsi: tere pinkus, ponkus! hlv poiss läinud tüdrukust mööda ja öelnud: tere pinkus, ponkus! (tüdrukule, kes kedrata ei osanud). Vrd kohmus