[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

ammugi, ammuki
1. ammu, kaua aega tagasi ▪ ei ole tast ammugi kedäki kuulu ei ole temast ammu midagi kuulnud; ma ei joole ammuki temät nännu ma ei ole kaua aega teda näinud. Vrd ammu, ammust, muina
2. liiatigi, hoopiski; kindlasti, tublisti ▪ sedä ammugi es või tetä seda hoopiski ei võinud teha; ammuki sada vakamaad ole ärä lõiganu kindlasti sada vakamaad olen ära lõiganud (vilja)

asja|miis <asja|mihe ~ asja|mehe, asja|miist>
1. ametimees, tähtsam tegelane ▪ tast om saanu linnan tähtis asjamiis temast on saanud linnas tähtis tegelane. Vrd antvär´k
2. hlv enda ise tähtsaks tegija, asjamees ▪ vaat kun mul asjamiis om alle vaat kus mul on asjamees alles. Vrd tegelane

eal iialgi, mitte kunagi ▪ ei saa temäst eal selle tüü tegijet temast ei saa iialgi selle töö tegijat. Vrd .ealegi, .ealen, iialgi

elläste, elläst Krk hellasti, õrnalt ▪ ruut´ võt´t temäst elläste kinni pruut võttis temast õrnalt kinni; emä om miut kik´k sii aig elläst oiden ema on mind kogu aeg hellasti hoidnud. Vrd ellalt, .ellä

eläts <elätse, elätset> , elätse <elätse, elätset> elatis, elutähtis asi ▪ mis sa tast nõnda kirut, egä ta mõni enge eläts ei oole! mis sa temast niimoodi kirud, ega ta mingi hinge elatis ei ole (st mingi elutähtis asi)

jah, jaa jah, jaatussõna (ka kahtlust väljendades) ▪ jah ~ jaa, ma lää kohe jah, ma lähen kohe; latse pillik läit´s katik jah lapse pillike läks katki jah; jah temäst nüid minejet saa kas temast nüüd siis minejat saab || jah ja (poolelijäänud mõtte lõpul) jah ▪ tal olli sõs kolm tüdärt jah ja, poig ja tal oli siis kolm tütart jah ja, poeg ja

jõlgat´s <jõlgatsi, jõlgatsit> Hls ringi jõlkuja, hulgus ▪ ei saa tast peremiist, om üit´s jõlgat´s ei saa temast peremeest, on üks ringi jõlkuja. Vrd .luhkam2, luhver´t

jüräme <jüräde, jürä>
1. närima, järama ▪ siul om ää amba, jürät pääl neid ernit sul on head hambad, närid pealegi neid herneid; koer jüräs´ konti koer järas konti. Vrd järäme, nägime, närime, üräme
2. piltl taga rääkima ▪ mis sa tast jürät, mes ta sul alba tennü om mis sa temast taga räägid, mida ta sulle halba teinud on. Vrd laksuteme, .siuname

kahe <kahe, kahet>
1. kade, kurja silmaga ▪ mõni luum ei süü, tal om üit´s kuri kahe sil´m üle käünü mõni loom ei söö, temast on kuri silm üle käinud; sii olevet kahe inimene, kel abene suhun see olevat kurja silmaga inimene, kel habe ees on. Vt kade
2. kurja silmaga inimene; kaetaja, nõid ▪ mis sa oma lehmä sellele va kahele näität mis sa oma lehma sellele va nõiale näitad (kaetab lehma ära). Vrd .kaeje, .kaeteje, kaheteje

.kel´kme2 ~ .kel´kmä <.kelki, kelgi> kelkima, hooplema, suurustama ▪ kel´kme om ta kange, aga tegijet ei saa suurustama on ta kange, aga tegijat ei saa (temast); poisi kel´kvä vastakutsi jälle Hel poisid kiitlevad vastastikku jälle. Vrd .kehkleme, .kek´sme, kergelteme, .kerkleme, .kiitleme

.kõhkleme <kõhelte, .kõhkle> kõhklema, kahtlema, kahevahel olema ▪ kõhkles pääle, ei saa tegijet kedägi kahtleb pealegi, ei saa temast mingit tegijat; mis sa kõhklet sääl, aluste asjale pääle mis sa kõhkled seal, hakka asjaga pihta. Vrd .kahkleme, .kahtleme, kogeleme, .koikleme

kõps1 <kõpsu, .kõpsu> , kõp´s <kõpsi, .kõpsi> Hls Krk
1. rabe ▪ puu om nõnda kõpsus lännu, ku ta mädä om puu on nii rabedaks läinud, kui ta mäda on. Vrd lõr´ts, rabe2
2. rauk, vana olend ▪ vana inimese kõps, temäst ei ole kedägi tegijet vana rauk, temast ei ole mingit tegijat. Vrd kops1, kõbi1, köbi, köpsik

käunuteme <käunute, käunude> Krk käunutama, kräunutama, kräunuma ajama ▪ mis sa käunutet tast paganest mis sa kräunutad temast, paganast (kassi kohta). Vrd viugiteme

laaberdeme ~ laaberteme <laaberte, laaberde> ringi hulkuma, laaberdama; prassima ▪ kes käs´k ommuguni laaberte kes käskis hommikuni laaberdada; temä om pät´tege ärä laaberteme õppin, egä temäst ämp kõrdlikku miist ei saa ta on pättidega prassima õppinud, ega temast enam korralikku meest ei saa. Vrd kaaberdeme, laamerdeme, lamberteme, lääberteme

laiali
1. laokil ▪ küll olli lohak naene, jät´t rõõva kikk laiali küll oli lohakas naine, jättis riided kõik laokile. Vt laiakili, laialti
2. hajali, laiali ▪ joosep pää laiali, mes tast kasu om (knk) jookseb pea laiali, mis temast kasu on. Vrd .laokuli
3. pärani ▪ ku poiss aigutep, sis om suu laiali kui poiss haigutab, siis on suu pärani. Vrd peräni, päräni

loga2 <loga, loga> Hls Krk
1. lopsakas, lihav; tugev ▪ loga kontege vasik, ää luum tulep tast Krk tugevate kontidega vasikas, hea loom tuleb temast; küll om ää ein, om loga kasunu küll on hea hein, on lopsakaks kasvanud. Vrd loge
2. kore, hõre ▪ jalajit tuudi mõtsast loime päält, mis sikke ja tehe olli, mis loga olli, sii läit´s katik jalakaid toodi metsast lohu pealt, [need] mis sitked ja tihedad olid, [aga see] mis kore oli, see läks katki. Vrd ere, kore

loim1 <loime, .loime>
1. puu aastarõngas ▪ puu loime järgi loetes puu vanust puu aastarõngaste järgi arvestatakse puu vanust
2. toim, puusüü ▪ tal om loim sihen, tast ei saa midägi ääd riista tetä sel [puul] on toim sees, temast ei saa mingit head tööriista teha. Vt lõim1, süid2

loogat´s <loogatsi, loogatsit> Krk logard ▪ üit´s loogat´s tast tule üks logard temast tuleb (kasvades). Vrd logas´k, loker´t, longar´d, loober´t, looger´d

.luiskame <luisate, .luiska>
1. luiskama, luisuga teritama ▪ ei ole tast suurt niitjet, mutku luiskas aga vikatit ei ole temast niitjat, muudkui luiskab aga vikatit; vikat om luisat vikat on teritatud
2. piltl valetama ▪ temä luiskap, panep manu tema valetab, paneb juurde (st mõtleb ise juurde). Vrd luuleteme, .lõuskame, võleteme

lupar´t <lupardi, lupartit> Hls Krk, lupar´d <lupardi, lupardit> Trv Pst Hel, luper´t <luperdi, lupertit> Krk
1. kalts, räbal; laualapp ▪ sii lupar´t om lavva nühkmise jaos see kalts on laua pühkimise jaoks; luper´te olli kah vaja mõske laualappe oli vaja ka pesta. Vrd lupak, närtsäk, näru
2. piltl närune inimene ▪ lupar´t, sellest asja ei saa närune inimene, temast asja ei saa. Vrd lupat´

lut´t3 <luti, lutti>
1. klutt, poisike ▪ sel lutil tule saapa jalga panna, sis tule miis väl´lä sellele klutile tuleb saapad jalga panna, siis tuleb (temast) mees välja. Vrd jõmas´k, poisik, poiske
2. piltl kehv varss ▪ sii om üit´s lut´t, seande kehväk see on üks kehv varss, selline vilets

mikegi Krk mingi ▪ ma mikegi mooduge tast jagu ei saa ma ei saa temast mingisuguse moega jagu. Vrd .meastigi, mikek, .miski

moksik <moksikse, moksikest> Krk
1. väike härg, härjavärss ▪ sii üit´s väike moksik om alle, egä temäst iki asja ei saa see üks väike härjavärss on alles, ega temast asja ei saa. Vrd mok´s1, mõk´s, mök´s
2. piltl väike heinakuhi, köks ▪ kuhja toksikse ja moksikse väikesed kuhjad ja kuhjaköksid. Vrd kupik2, kämm1, kök´s1, mütsäk1

muud <moodu, .muudu>
1. komme, harjumus, mood ▪ mes muud sii om? mis komme see on?; latsel om päidle imemise muud man lapsel on pöidla imemise komme; ma ole kige moodug ennest ärä eläten ma olen igal moel ennast ära elatanud; tal om moodu järgi leit sel´län tal on moodne kleit seljas. Vrd komme, kur´ss1, panetus
2. olek, olemus; kuju; välimus ▪ tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk teine on ilusa olekuga, teine on kõrval nagu mühakas. Vrd kojo, laan´4
3. viis, moodus ▪ selle moodug ma sai tast iki jagu selle viisiga ma sain temast ikka jagu. Vt laan´3

nal´lalt naljalt; hõlpsalt ▪ sii om sihande tüü, et kennigi ei taha sedä nal´lalt tetä see on selline töö, et keegi ei taha seda naljalt teha; nal´lalt ei saa jagu kennigi tast, sääl piap jõudu oleme hõlpsalt ei saa temast keegi jagu, seal peab jõudu olema (kurjast pullist). Vrd .kergest, .õlpsalt

nos´u1 <nos´u, nos´u> Pst Hls Krk nohik, tossike ▪ temäst ei saa midägi asja aajet, kunas nos´udest enne midägi om saanu temast ei saa midagi asjaajajat, millal tossikestest enne midagi saanud on. Vt nohik, nos´ka

orja|tük´k <orja|tüki, orja|tükki> , orja|tükik <orja|tükikse, orja|tükikest> orjatükk, orjake; vilets, kõhn inimene ▪ orjatükik, orja obese latsek iki, kellel seante aige kõhn laits olli orjatükike, orjahobuse lapseke ikka [öeldi], kellel selline haige kõhn laps oli; orjatükik tast iki saa, orjak orjatükike temast ikka saab, orjake (taluinimese lapsest)

osav <osave, osavet> osav, oskuslik ▪ ta om egä asja pääl osav ta on iga asja peale osav; sa läät tõist õppam, tõine om pal´lu osavep, temäst osavepet ääp ei saa olla Krk sa lähed teist õpetama, teine on palju osavam, temast osavamat enam ei saa olla

ottigi ~ ottig, otik Hls Krk ometigi ▪ mih te tast ottig taade mida te temast ometigi tahate; ta ottik es ole sääl ta ometigi ei olnud seal; kust ta ottigi selle raha korjas kust ta ometigi selle raha korjas. Vt ometigi, .ontigi

paik1 <paiga, .paika>
1. koht, paik, piirkond ▪ kodupaik om miule iki armas kodukoht on mulle ikka armas; temäst saa egäs paika, siia ja sinna temast saab igasse paika, siia ja sinna. Vt koht, kotus
2. piiratud koht (esemel, kehal jms) ▪ miul om kikk paiga valuse mul on kõik kohad [kehal] valusad

peräteme <peräte, peräde>
1. pärandama ▪ sii om varantuse peräteje, kellel sa perätet oma varantuse see on varanduse pärija, kellele sa pärandad oma varanduse. Vrd perändeme
2. pärima, pärandust saama ▪ nemä miu perä perätev iki, nendel saa ta Krk nemad minu vara pärivad ikka, nendele see saab. Vrd periteme
3. järele pärima, nõudma ▪ mis sa aat tast taga, ega siul tat vaja peräte ega täädä ei ole! mis sa ajad temast taga, ega sinul seda vaja järele pärida ega teada ei ole!. Vrd osal´teme, osateme, perime, .uur´me

pokerdeme <pokerte, pokerde> , pokerteme <pokerte, pokerde>
1. lohakalt tegema, soperdama ▪ ta taht´s kikke pokerte ta tahtis kõike lohakalt teha; ku sa mõne nõu piass valmis pokertem, ka ta sis vett piap kui sa mõne nõu peaksid valmis soperdama, kas ta siis vett peab. Vrd löperteme, poperteme, soperdeme
2. puterdama ▪ pokerts pääl oma kõnege, aru tast midägi ei saa puterdab pealegi oma kõnega, aru temast midagi ei saa. Vrd puterdeme, pökerteme
3. külge või kokku kleepuma ▪ lumi pokert´s vankre ratta ärä ja me es saagi edesi lumi kleepus vankri rataste külge ja me ei saanudki edasi. Vrd liimerdeme

pomiseme <pomiste, pomise> pomisema ▪ sellest tõine mitte äste aru ei saa, sii pomises temast ei saa teine mitte hästi aru, ta pomiseb; ta es mõista kõnelte, väte pal´t esiendege pomiste ta ei osanud rääkida, ainult endamisi pomiseda. Vrd pomisteme, poniseme, posiseme, põmiseme, põmisteme

rasse <rasse, rasset>
1. raske ▪ tal ollive kikk asja ninda rasse talle olid kõik asjad nii rasked; tii om pehme ja rasse, ärä panna nii pal´lu pääle tee on pehme ja raske, ära pane nii palju peale (koorma tegemisest); tõisel om luud sii uni rassep teisel on loodud see uni raskem (magab rohkem). Vt .raske
2. piltl rase ▪ sii om rasset jalga, ei saa temäst minejet see on rase, ei saa temast minejat. Vrd ennast|.vastu, raske|jalane, .raske|.jalgine, .rasse|.jalgine, .siande