[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

.ahtel <.ahtle, .ahteld> Trv van kaheksandik ▪ ku pal´lu ahteld lõnga sa tahat? mitu kaheksandikku lõnga sa tahad?. Vrd .katsmendik

enne1 ~ .enne1
1. enne, varem ▪ ku tahat, sõs võit enne ka ärä massa kui tahad, siis võid enne ka ära maksta. Vrd .aiksepest, ennemp, varemp
2. pigem ▪ enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma võõral maal ul´kme lää pigem söögu oma maa hundid [mind] ärä, enne kui ma võõrale maale hulkuma lähen

ilma|.aigu ilmaaegu, ilmaasjata, põhjuseta ▪ nüüd sai ilmaaigu maha kõnnit mailma maa nüüd sai ilmaasjata maha kõnnitud ilmatu maa; ka sa tahat tõist laimade ilmaaigu kas sa tahad teist põhjuseta laimata. Vrd asjande, ilma|asjande, ilm|as´ante

innaline <innalise, innalist>
1. teatud hinnaga ▪ üte innalise mõlepe, võta esi meast sa tahat ühe hinnaga mõlemad, võta ise, millist sa tahad
2. väärtuslik; hinnatav, hinnaline ▪ lutsul om mass innaline lutsukalal on maks väärtuslik (kõrgelt hinnatav)

jahi|miis <jahi|mihe ~ jahi|mehe, jahi|miist> kütt, jahimees ▪ sia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?. Vrd küt´t

kihtiteme <kihtite, kihtide> mürgitama ▪ kas sa tahat miu ärä kihtite? kas sa tahad mu ära mürgitada?. Vrd ihtiteme, ihvtiteme

kimbuteme <kimbute, kimbude> vaeva valmistama, kimbutama; kiusama ▪ ärä kimbute kassipoiga ilmaaigu ära kiusa kassipoega asjata; sa tahat tõist inimest kimbute kohtuge sa tahad teist inimest kohtuga kimbutada. Vrd .kiusame

kumbas <.kumba, kumbast ~ .kumba, .kumbat> Hls Krk, kummas <.kumba, kummast> Pst kumb ▪ kumbas kõru pilli aa? kumb kõrv pilli ajab?; kumbas vanep, kumbas noorep om? kumb on vanem, kumb noorem?; kumbast kanikut sea tahat? kumba leivakannikat sa tahad?; kumbat pidi ~ kumbat muudu ma tii? kumba pidi ~ kumba moodi ma teen?. Vt kumb

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidus ▪ ta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, .nõidus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nipp ▪ sääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kõivu|sõir <kõivu|sõira, kõivu|.sõira> piltl kasevits ▪ ka sa tahat kõivusõira saia? kas sa tahad kasevitsa saada?. Vrd urva|.plaaster

.kõlbame <kõlvate ~ kõlvade, .kõlba ~ .kõlva>
1. kõlblik olema, kõlbama ▪ sii kõlbas egäs kottel, pane koe sa tahat ammatis see kõlbab igale poole, pane kuhu tahad ametisse. Vrd .kõlbume
2. sobima, sünnis olema ▪ alape rõõvage ei kõlva kirikus minnä kehvade rõivastega ei sobi kirikusse minna. Vrd sobime1, .sün´dme, .sündüme

kõsu2 <kõsu, kõsu> Pst Krk elu, hing ▪ sa tahat miu kõsu väl´lä võtta (knk) sa tahad mu hinge välja võtta (st tappa). Vrd toss1

lahi ~ laih <lahja, lahjat> Trv Hel, lahja <lahja, lahjat>
1. lahja, vähese rasva või rammuga ▪ ka sa kanget kohvit tahat või lahjepet kas sa tahad kanget kohvi või lahjemat; siande lahi õlu ei kõlba kunnigile selline lahja õlu ei kõlba kuhugi. Vrd lahe2
2. taine (liha) ▪ küll olli ää sii lahi liha küll oli hea see taine liha. Vt lahe|liha, lahi|liha

.laimus <.laimuse, .laimust> Hls Krk laim, laimujutt ▪ ken selle laimuse väl´lä ai? kes selle laimu välja ajas? (st suust välja); miu peräst laima miut taga sel´lä ninda pal´lu ku sa tahat, pää ja jala miul kokku laimusege minu pärast laima mind taga nii palju kui sa tahad, pea ja jalad [tee] minul laimuga kokku. Vt laim, Vrd naar, .reotus

lüngäk <lüngägu ~ lüngäku, lüngäkut> Krk vildak, kallak ▪ sa olet tennü lüngäkit penke, ka rügi tahat rabame akate võ sa oled teinud vildakaid pinke, kas rukist tahad hakata rabama või; jäi sinna is´tme, lüngäk maa olli, perse olli üleven ja jala all puul jäin sinna istuma, vildak maa oli, tagumik oli üleval ja jalad allpool. Vt lün´g

magjusteme <magjuste, magjuste> Hls Krk maiustama ▪ latse tahave iki magjuste lapsed tahavad ikka maiustada; ku piimä küll, tetäs paksu piimä, pannas rõõska piimä ja kuurt sekkä, ku magjuste tahat kui piima on palju, tehakse kohupiima, pannakse rõõska piima ja koort juurde, kui maiustada tahad. Vrd peerasteme

.mangme <.mangu, mangu> Krk
1. manguma, nuruma ▪ mangu nõnda pal´lu ku tahat, egä ma ei anna mangu niipalju kui tahad, ega ma ei anna. Vrd .kirname, kirume2, lanime, lunime, .nuiame2
2. santima ▪ tõmba malgage, kui ta kurat viil midägi mangme tulep tõmba malgaga, kui ta kurat veel midagi santima tuleb. Vrd .kerjäme, .maur´me, .san´tme

.meande <.meandse, .meandset ~ meast> , .meante <.meantse, .meantset> missugune; milline ▪ meande sii temä miis om? milline see tema mees on?; meast obest sa tahat, noorempet või vanempet? missugust hobust sa tahad, nooremat või vanemat?. Vrd .miande, mihande, mihane

mihande ~ mihante <mihantse, mihast> missugune, milline ▪ mihantsit rõõvit sa tahat? missuguseid riideid sa tahad?. Vrd .meande, .miande, mihane

nu nu, no ▪ nu jah, kui sa taat, sis kae ruttu minnä no jah, kui sa tahad, siis katsu ruttu minna. Vrd no, noh

nuus|tubak <nuus|tubagu ~ nuus|tubaku, nuus|tubakut> nuusktubakas ▪ nuustubak o peenik ku tuhk nuusktubakas on peenike nagu tuhk; sa ripudet sõnnikut ku nuustubakut kunagi, mis ta tahat säält siis vil´lä saia sa riputad sõnnikut nagu nuusktubakat, kuidas sa tahad sealt siis vilja saada

.or´stme <.orsti, orsti> Krk
1. surmama, tapma, väntsutama ▪ ka sa neit kanapoigi ärä tahat orsti kas sa tahad neid tibusid ära tappa; senikavva sa orstit sedä kassipoiga ku ta koolu om niikaua sa väntsutad seda kassipoega, kuni ta surnud on
2. vaevama, väntsutama ▪ senikavva sa orstit sedä kassipoiga ku ta koolu om niikaua sa väntsutad seda kassipoega, kuni ta on surnud

rot`.ses´me ~ rot`.ses´ma <rot`sessi, rot`.sessi> protsessima, kohut käima ▪ ka sia tahat miuge rotses´me tulla? kas sina tahad minuga protsessima tulla?