[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

in´n <inni, .inni> Krk Hel inin; virin, jonn; nurin; (laulu)joru ▪ ma inäp ei taha su inni kullete ma enam ei taha sinu virinat kuulata; eläje aave inni, nagu küsis süvvä loomad inisevad, nagu küsiks süüa; väikest laulu inni ai väikest laulujoru ajas. Vrd inin, irin, ir´r, ür´r

jusar <jusare, jusaret> Hls, jusar´ <jusari, jusarit> Hel väike asi, väeti olevus ▪ ma võta su jusare sülle ma võtan su, väiksekese, sülle; täo aaste ollive jusari tallekse tänavu aasta olid väetid tallekesed. Vrd jup´s, mök´s1, piran, tiran

jäkk <jäku, jäkku>
1. jätk, pikendus; naiste särgi takune alaosa ▪ amel olli jäkk manu pant särgil oli jätk juurde pandud. Vrd pikendus
2. piltl jutujätk ▪ ei ole su jutul jäkku egä sõnal sõlme (knk) ei ole su jutul sisukust ega sõnal kinnitust. Vt jakk1

.kanme ~ .kandme <kanda, kanna>
1. kandma, tooma, viima ▪ ein om vaja sissi kanda hein on vaja sisse kanda (st tuua); õlbastege om ää vett kanda kaelkookudega on hea vett kanda. Vrd .tas´me, .tin´ma, turime
2. taluma, välja kannatama ▪ kes kurptust kand, kuivas ärä kes kurbust kannatab, kuivab ära; anna nii pal´lu ku su eldus kand anna nii palju, kui su heldus kannab (st lubab). Vrd kannateme
3. riideid jms kandma ▪ lind kand oma sule ärä ja sa ei jõvva oma rõõvit ärä kanda lind kannab oma suled ära ja sina ei jõua oma riideid ära kanda (etteheide sellele, kes palavaga lahti riietub)

kasime <kaside, kasi>
1. kasima, puhastama, koristama ▪ ta ei kasi kunagi poja perän ta ei korista kunagi poja järelt. Vrd arenteme, arime1, koristeme1, puhasteme, .ruu´kme2
2. ära minema ▪ kasi mu silmä iist, ma ei taha vaate ka su pääle! kasi mu silma eest, ma ei taha vaadata ka su peale!. Vrd mineme

kergendeme ~ kergenteme <kergente, kergende> Trv kergendama ▪ ma kergende vähä su vaeva ma kergendan natuke su vaeva. Vrd kergiteme

.kimpu
1. kimpu, hätta, kimbatusse ▪ selle tüüge ma jää küll kimpu selle tööga ma jään küll hätta. Vrd .jänni, .kängu
2. kilda, nõusse ▪ ma ole su kimpu saanu ma olen su nõusse saanud. Vt .kilda

kol´u|mat´s <kol´u|matsi, kol´u|.matsi> Hls lastehirmutis, koll ▪ vat ku kol´umat´s tulep ja pistap su kotti vaata, kui koll tuleb ja pistab su kotti. Vrd kol´l, mumm2, ton´t

kukil
1. kukil ▪ lait´s istup katsiratsi esä kukil laps istub kaksiratsi isa kukil; emä läit´s ütes kottal sanna ja olli mea kukil Hls ema läks ühte kohta sauna [külas] ja mina olin [tal] kukil
2. kukile ▪ ärä tulla miu kukil ära tule mu kukile; tule ma võta su kukil tule, ma võtan su kukile

kuld <kulla, .kulda>
1. kuld, väärismetall; midagi väärtuslikku ▪ sõl´g olli rikkepel kullast iki sõlg oli rikkamatel kullast ikka; ei ole miul su kulde vaja ei ole mul su kuldasid vaja; täämbe kuld, ommen muld (vns) täna väärtuslik, homme väärtusetu
2. kuldne, kullast; võrratu ▪ kas siul om kuld uur´? kas sul on kuldkell?; miul om peris kuld elu mul on päris kuldne elu. Vt .kuldin, kullane

kõrratu <kõrratu, kõrratut> Hls korrastamata, korratu; lohakas ▪ siu tüülaud om väige kõrratu su töölaud on väga korratu. Vrd lohak, lopak1, löhkä, löhmäk

käkerdeme ~ käkerteme <käkerte, käkerde>
1. kortsutama, kägardama ▪ ta käker´ts siu kirjä ärä ja visas´ liidi ala ta kägardas su kirja kokku ja viskas pliidi alla. Vrd mütsüteme1, nutsuteme, rõtsuteme, rötsüteme
2. käkerdama, lörtsima, halvasti tegema ▪ ta käker´ds selle tüü ärä ta lörtsis selle töö ära; rõõvas vähä är käkerdet, ei ole midägi valges mõst riie [on] hooletult käkerdatud, ei ole sugugi valgeks pestud. Vrd käkisteme2, .lirtsme, lör´dsuteme, .lör´tsme, mäkerdeme

landsi|poiss <landsi|poisi, landsi|.poissi> Hls Krk toapoiss ▪ egä ma su landsipoiss ei ole ega ma su toapoiss ole

linnaline ~ linnalin <linnalise, linnalist> Krk
1. linna-, linlik ▪ linnalise inemise ei mõista maatüüd tetä linnainimesed ei oska maatööd teha
2. linnaskäija ▪ ka siu linnalin om kodu tullu kas su linnaskäija on koju jõudnud

loppa Hel mõlki, lössi ▪ ma lüü siu autu loppa ma löön su auto mõlki. Vt .lossi

.luh´vme ~ .luh´vma <.luhvi, luhvi> Hel peksma, klohmima ▪ ma luhvi su läbi ku sa ei kulle ma klohmin su läbi, kui sa ei kuula. Vrd .lahmame, .lah´mme, .läh´mme

mulin <muline, mulinet>
1. mulin, sulin, vulin ▪ pada kiip ku üit´s mulin pada keeb kui üks mulin (mulinal). Vt molin, mülin, Vrd sulin
2. loba, mula, mölä ▪ mea ei taha siu mulinet kullede ma ei taha su mölä kuulata. Vrd mola, mölä

muretseme <muretse, muretse>
1. muret tundma, muretsema ▪ sõs olli käst tat kodu minnä ja ütelt et ärä muretse kedägi siis oli tal kästud koju minna ja üteldud, et ära muretse midagi; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veeretep kikk mure su päält (knk) mis sa nii muretsed, küll ilmaratas veeretab kõik mured su pealt. Vt mureteme
2. hankima, soetama ▪ peräst sedä olli temä omal jälle talu muretsen pärast seda oli ta endale jälle talu ostnud; ao aig muretse latsi, sis tuleve punatse päiege, rüä rõuke sehen muretset, sis tuleve sul targa latse Krk ao ajal tee lapsi, siis tulevad punaste peadega, rukkirõukude sees teed, siis tulevad sul targad lapsed. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
3. hoolitsema, hoolt kandma ▪ küll ta muretsep siu iist küll ta hoolitseb sinu eest. Vrd oolitseme, torbuteme

.nok´me3 <nokki, noki> pilkama, tögama ▪ ta nok´k su ninda läbi, et sa ei mõista mitti kolme kah lausta (knk) ta tögab sind nii palju, et sa ei oska mitte kolme ka lausuda (st mitte midagi öelda). Vrd nogime, nooguteme2, .nüük´me, .pilkame, tögäme

.näitme1 ~ .näitmä1 <.näitä, näidä> , .näütme1 ~ .näütmä1 <.näütä, näüdä>
1. näitama ▪ näidä, midä sa ka tetä mõistat näita, mida sa ka teha oskad; ta tah´ts kigel oma ilust naist näütä ta tahtis kõigile oma ilusat naist näidata; taevas punets, sii näüt sadu, ilm lää külmäl taevas punetab, see näitab sadu, ilm läheb külmale. Vt .näitäme
2. näha võimaldama ▪ miul näideti ilusit rõõvit mulle näidati ilusaid riideid; ku virmalise vehkleve, sis üteldes, et laplastele näüdätes valgust kui virmalised vehklevad, siis öeldakse, et laplastele näidatakse valgust
3. millegi asukohta, suunda osutama ▪ muudku kiket näitä sul näpuge mudkui kõike näita sulle näpuga; ma näütä sul õiget tiid ma näitan sulle õiget teed
4. mingit mõõdetavat suurust väljendama ▪ kelläl om sirkel, mes tunne ja minutit näidäp kellal on seierid, mis tunde ja minuteid näitab; miu esä tei esi raadilaasi, mes näüt´s ilma muutust minu isa tegi ise kraadiklaasi, mis näitas ilma muutust
5. selgeks, arusaadavaks tegema ▪ ku sa aru ei saa, sis ma näidä sul kui sa aru ei saa, siis ma näitan sulle; ma näüdä ette kudas pahempidi koets ma näitan ette, kuidas pahempidi kootakse
6. õpetust andma ▪ ku ma su kätte saa, sis ma sul näüdä kui ma su kätte saan, siis ma sulle näitan (öeldi ähvardavalt)
7. näima, paistma ▪ nemä näidäv ütte muudu, jusku velle os ollu nad näivad ühte moodi, nagu vennad oleks olnud || .väl´lä .näitme välja paistma laskma, ette näitama ▪ ta es näidä väl´lä mitti, et ta süä täüs olli ta ei näidanud mitte välja, et ta süda täis oli; nagu pahane näit väl´lä nagu pahane paistad välja. Vrd näkküme1, .paistme, .paistume

nübliteme <nüblite, nüblide> Krk nüpeldama, vitsaga peksma ▪ ku ma su läbi nüblite, küll sa sõs näet kui ma su läbi nüpeldan, küll sa siis näed. Vt nüpeldeme

paraneme <parante, parande> paranema ▪ temä parani peris tervese Trv ta paranes päris terveks; ka su käe om ärä paranu? kas su käed on ära paranenud?. Vrd kosume, .oimume

peris
1. päris, tõeline ▪ ka sii om siu peris veli kas see on su päris vend (st mitte kasuvend vms). Vrd perine, .valmi
2. päriselt, täitsa, õieti ▪ nüid om ta peris talu omanik nüüd on ta päriselt talu omanik. Vrd kogunist
3. kindlalt ▪ ma peris ei tää ütelte, kuna ma tule ma kindlalt ei tea öelda, millal ma tulen. Vrd .kindlest

peris|nimi <peris|nime, peris|nime> eesnimi ▪ kuda siu perisnimi om kah? mis su eesnimi ka on?. Vrd iist|nimi

pügäme1 <pügäde, püä>
1. pügama, villa või juukseid lõikama ▪ edimesen püät villa sai villest peräst mõst, viimätse om lamba sel´län mõst esimesena pügatud villad sai villadena pestud, viimased on lamba seljas pestud; lastel tahav pää är pügäde lastel on vaja juuksed ära lõigata. Vrd .niitme1
2. piltl tüssama, petma ▪ vanast ütelti, et juudi püäve su läbi nõnda et sa ei saa arugi vanasti öeldi, et juudid petavad su ära nii, et sa ei saa arugi. Vrd .küür´me2

raaviteme2 <raavite, raavide> praavitama, parandama ▪ ma raavite su särgi ärä ma parandan su särgi ära. Vrd .ank´me2, kohenteme, paranteme, raviteme, ravitseme

radi <radi, radi> Pst Hls Krk näru, katkine rõivas ▪ mea ei taha kedägi siu vana radi mina ei taha ühtegi su vana näru; kör´t ärä paigat ja punut ku üit´s vana radi seelik on ära paigatud ja õmmeldud nagu üks vana näru. Vt radim

.rupsame <rupsate, .rupsa> Krk näppama, varastama ▪ ka mõni su raha ärä rupsas´? kas mõni su raha ära näppas?. Vrd .kähmäme, käppäme1, .nihvame, .nähväme, näppäme