Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit
aiguteme <aigute, aigude> haigutama ▪ siu jutt aap peris aiguteme sinu jutt ajab päris haigutama
.amba|.rüüstüs <.amba|.rüüstüse, .amba|.rüüstüst> Krk hambaork ▪ mea'p ole siu ambarüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län ma ei ole sinu habaork, mässad muudkui mu seljas (öeldi riidlejale). Vrd .amba|rüüste
ikki ikka, üha ▪ miis jääp ikki jär´est kõhnepes ja kõhnepes mees jääb ikka järjest kõhnemaks ja kõhnemaks; ma ikki tule siu manu ma ikka tulen sinu juurde. Vrd ike2, iki, ikke, iks
in´n <inni, .inni> Krk Hel inin; virin, jonn; nurin; (laulu)joru ▪ ma inäp ei taha su inni kullete ma enam ei taha sinu virinat kuulata; eläje aave inni, nagu küsis süvvä loomad inisevad, nagu küsiks süüa; väikest laulu inni ai väikest laulujoru ajas. Vrd inin, irin, ir´r, ür´r
.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olema ▪ ta jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saama ▪ nemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinema ▪ ärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkuma ▪ karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jääma ▪ temä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jääma ▪ sii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jääma ▪ oben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jääma ▪ siu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppema ▪ miul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .õiges .jäämä õiguse saama ▪ temä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saama ▪ mõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kaduma ▪ ega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme
kaaguteme <kaagute, kaagude>
1. kaagutama ▪ enne mune sis kaagude (knk) enne mune, siis kaaguta; kana kaaguteve kõvaste kanad kaagutavad valjult. Vrd .kaakme, kääguteme
2. piltl valjusti laulma v rääkima ▪ ma ei jõvva siu kaagutemist enämp kannate ma ei jõua sinu kõvasti laulmist enam kannatada
kas´s <kassi, .kassi>
1. kass ▪ ku kas´s oma saba lakup, sis pistäp vihm sadame varsti kui kass oma saba lakub, siis hakkab vihma varsti sadama. Vrd kiili|sil´m, kissa
2. piltl harkadra kammitsaid ühendav raud ▪ kas´s olli ravvast tett, tuu külgi köüdetäs kabla Hel harkadra kammitsaid ühes hoidev raud oli rauast tehtud, selle külge seoti nöörid
3. piltl tütarlapse häbe ▪ kudas sa istut, siu kassike om puha nätä Krk kuidas sa istud, sinu häbe on kõik näha. Vrd kits
kippame <kipate, kippa>
1. nihutama, nihkuma ▪ kippa edesi, ma istu siu kõrva nihuta ennast edasi, ma istun sinu kõrvale. Vrd keniteme, nihateme, .nihkume, nihuteme
2. kiirustama, tõttama; jooksma, liduma ▪ kippame talle järgi tõttame talle järele. Vrd kakkame3, kerime, ladime1, lüdime1, .sõrgame
kogunist, koguniste
1. koguni, lausa, päris ▪ sa piat tõttam, sa mud´u jäät il´däs kogunist sa pead kiirustama, sa muidu jääd päris hiljaks. Vrd kogundi, kogundist, koguni
2. täiesti, sootuks, päriselt ▪ me jääme nüid koguniste üü pääle me jääme nüüd sootuks öö peale; mea ole koguneste otsan ma olen täiesti otsas; ma änäp tagasi ei taha, sii om kogunist sinu, selle ma anna kogunist ärä ma enam tagasi ei taha, see on täiesti sinu, selle ma annan päriselt ära. Vrd .suutus, täielt, tävvest
kohekile, kohegile
1. kuhugi, kuskile ▪ lamba kuumage ei lähä kohekile, mintävät ei oleki Trv lambad ei lähe kuumaga mitte kuhugi, ei olegi kohta, kuhu minna; peame üit´s ümärik nõu kas kohekile minnä Hel peame ühe ümmarguse nõu, kas kuhugi minna. Vrd .koekile, kohekil, .konnegi, .kunnigil, .kuskile
2. hoopiski, sugugi, üldse mitte ▪ siu jutt ei kõlba kohegile sinu jutt ei kõlba sugugi. Vrd ammugi, suguki, sukki, .suutus, üttigi
kojoteme1 <kojote, kojode> konutama, aega viitma ▪ mis sa kojotet siin, ku sa mineme ei lää mis sa konutad siin, et sa minema ei lähe; mis sa iki ilmast ilma siin kõrtsin kojodet mis sa ikka ilmast ilma siin kõrtsis aega viidad; kojote pääl siu man ja viivite oma aiga konutan pealegi sinu juures ja viidan oma aega. Vrd koonusteme, känuteme, nokuteme2, tooguteme
käsile teoksile, tegemisele ▪ nüid ma võta siu peokinda käsile nüüd ma võtan sinu labakud käsile (hakkan neid kuduma). Vt käsil, kätte
kätte
1. kätte ▪ noorik tõmmas uvve sõrmilise kinda kätte noorik tõmbas uued sõrmkindad kätte
2. ette, teoksile ▪ mea tii kikk ärä, mis kätte putus ma teen kõik ära, mis kätte satub; nevä võtten kätte ja pidänu nõu et paem ärä nemad [olevat] võtnud kätte ja pidanud nõu, et põgeneme ära. Vrd ette1, käsile
3. omandusse, valdusse ▪ ta es anna mulle maad kätte ta ei andnud mulle maad kätte (minu omandusse)
4. meelevalda, võimusse ▪ tidruk an´ds ennäst siu kätte tüdruk andis ennast sinu meelevalda
5. päriselt, lõplikult ▪ läät püve püüntme, kaotet kana kogunti kätte ärä Krk (vns) lähed püüd püüdma, kaotad kana hoopiski käest ära. Vrd peris
lina|ari <lina|arja, lina|.arja>
1. linahari, tööriist linade sugemiseks ▪ mia tulli siu manu linaarja ot´sme ma tulin sinu juurde linaharja laenama. Vrd .suitav
2. linaraats, tööriist linade kupardamiseks ▪ linaari olli raudpulkege linaraats oli raudpiidega. Vt raat´s
.luutme1 <.luuta, looda> lootma ▪ mia loodi poiga siiä tulevet ma lootsin poega siia tulevat; mia looda iki siu pääle, et tulet miul appi ma loodan ikka sinu peale, et tuled mulle appi
.luutsu Krk lohku; längu ▪ lauda katus om keskelt luutsu vajunu, võip sissi sadade lauda katus on keskelt längu vajunud, võib sisse kukkuda; siu põse om luutsu vajunu, olet tõbine võ? sinu põsed on lohku vajunud, oled haige või?. Vrd .lohku, .luipu, .längu, .lüngi, .lüngä
lühemb <lühembe, lühembet> Trv, lühemp <lühempe, lühempet> Hls, lühep <lühepe, lühepet> Krk, löhemb <löhembe, löhembet> Trv lühem ▪ egä miul siu manu lühemp tii ei ole ku siul miu manu ega minul sinu juurde lühem tee ole kui sinul minu juurde; tal om tõine jalg löhemb tal on teine jalg lühem; nüid om tun´n või kait´s lühepes lännu päe nüüd on päev tunni või kahe võrra lühemaks läinud
.lüümä ~ .lüüme <lüvvä, lüü>
1. lööma ▪ lüü sii uisk surnus! löö see uss surnuks!; tel´le ei seisä mud´u kogussin ku pias kiilege kokku lüüme teljed ei seisa muidu koos, kui peaks kiiludega kokku lööma. Vrd .lah´mme, .lõhkme1, .lõikame, .läh´mme, tagume
2. raiuma, lõhestama ▪ ma lüü suurest lastust ärä, puhtamp tüü om siu asi ma tahun suurematest laastudest ära, puhtam töö on sinu asi (palgi tahumisest). Vrd .lahkme, lõhasteme, ragume, .raime
3. koodi või kurikaga lööma ▪ mõni löönu vähä ja jätten teri vihu sissi mõni [on] löönud vähe ja jätnud teri viljavihu sisse (vilja peksmisest koodiga); kate tõlvage mõsti rõõvit, lüüdi lugu väl´lä kahe pesukurikaga pesti riideid, löödi ühes rütmis. Vrd .kuut´me, .pesme, viruteme
4. löömisliigutustega midagi tegema, niitma ▪ õhtus om vakamaa kah maha lüüt´ õhtuks on vakamaa ka maha niidetud. Vrd .niitme1, .veh´kme
5. kloppima, loksutama ▪ ei tohi levä juurt lendu lüvvä, sis leib aap nõust väl´lä ei tohi leivajuuretist loksutada, siis ajab leib nõust välja. Vrd .kol´kme, .lom´me1, .lop´me
6. tuksuma ▪ miu süä lüüp kõvaste minu süda lööb kõvasti. Vrd .põksme, .põn´ksme, .põn´tsme, .tuksme
7. välgulöömise tagajärjel purustama, süütama, surmama ▪ piken lei karjal sekkä, lei kolm luuma ärä, sinitse juti käisiv üle kül´le pikne lõi karja sekka, surmas kolm looma ära, sinised jutid käisid üle külje. Vrd .läitmä, .näütme2, .süüt´me3, .tapme
8. sademete või tuule tagajärjel lamandama või puruks peksma ▪ mõtsan marja kah är löönü, kus sii rahe jut´t läit´s, säält tei puha lages metsas marjad ka puruks peksnud, kus rahe jutt läks, sealt tegi puhta lagedaks. Vrd lammusteme, lämuteme, niserteme, purusteme
9. heli tekitama ▪ kate puu vasarege lüüdi, et mõisa kõlasi kahe puuhaamriga löödi [heli], et mõis kõlas; pühäbe ommuk lüüti kellä pühapäeva hommikul löödi [kiriku]kella. Vrd elisteme, kõlisteme || .norri .lüümä nurru lööma ▪ vana kõuts lei nukan norri vana kass lõi nurgas nurru
10. midagi intensiivselt tegema || luus`.lanti .lüümä luuslanki lööma, logelema ▪ temä ei taha kedägi tetä, akkap luuslanti lüümä ta ei taha midagi teha, hakkab logelema; lõkadit .lüümä lõgisema, lõksuma ▪ amba lööve lõkadit, lõgiseve suhun hambad lõksuvad, lõgisevad suus; nõuss .lüümä nõusse hakkama, nõustuma ▪ siantse nõuss tah´t egäüit´s lüvvä sellise plaaniga nõustus igaüks; .põrni .lüümä viltu kiskuma; perutama ▪ regi lüü põrni regi kisub viltu; obese lööve põrni hobused perutavad; rakku .lüümä lahtiseks minema (köhast) Krk ▪ ku kühä rakku lüü, sõs akkas paraneme kui köha lahtiseks läheb, siis hakkab paranema; rapadit .lüümä hüplema Krk ▪ kinda leive rapadit ehen kindad hüplesid ees (vöö küljes); .servä .lüümä sehvti pidama, kurameerima ▪ poiss tah´ts tüdrikuge servä lüvvä poiss tahtis tüdrukuga kurameerida; .valla .lüümä lahti lööma ▪ lei raamadu valla lõi raamatu lahti
maha
1. maha ▪ riha putti maha käest reha kukkus käest maha; sii satas varsti maha, nõnda tubli joba see kukub varsti maha, nii jäme juba (raseda naise sünnitama hakkamisest)
2. allapoole; madalamale ▪ temä ot´svet maha kortelt tema otsivat madalamale korterit
3. pikali, siruli ▪ ta jäije oma tõvege peris sängü maha Krk ta jäi oma haigusega päris voodisse pikali
4. mulda, maa sisse ▪ ku rügä olli maha külvät, sis sai puhate kui rukis oli mulda külvatud, siis sai puhata
5. küljest, otsast ära ▪ kalal tulli soomus maha võtta kalal tuli soomus maha võtta (kala tuli soomustest puhastada)
6. riiete äravõtmisest ▪ ta ai endel kaska maha, küük´ olli nõnda lämme ta võttis endal kasuka seljast, köök oli nii soe
7. hulgalt, määralt vähemaks ▪ sii raha rehhendets siu palgast maha see raha arvutatakse sinu palgast maha
8. millegi lõplik hävimine või hävitamine ▪ elumaja om maha lagunu elumaja on täiesti lagunenud; laut pal´le põhjani maha laut põles täielikult ära
9. müümisest, raiskamisest, kulutamisest ▪ kikk mes ta tiin´, selle ta maha jõi kõik mis ta teenis, selle ta kulutas joomiseks
10. maha jätma millestki loobuma, sööti jätma ▪ miis jät´s selle moodu maha mees loobus sellest kombest; maa om maha jäetu maa on sööti jäetud; maha kuuluteme abielu kirikus maha kuulutama ▪ õpeteje kuulutep noore kirikun maha, kes tahave paari minna kirikuõpetaja kuulutab need noored kirikus maha, kes tahavad paari minna (abielluda)
mol´u1 <mol´u, mol´u>
1. lõust, nägu ▪ seda mol´u ei taha enämb nätä seda lõusta ei taha [ma] enam näha; no siu mol´u küll naistel ei miilti, tõise mehe perse om kah ilusep (knk) no sinu molu küll naistele ei meeldi, teise mehe tagumik on ka ilusam. Vrd lõus´t
2. tobu, loll, rumal ▪ mede emä om ju tunne võtten, egä ta peris mol´u kah ei ole meie ema on ju tunde võtnud, ega ta päris rumal ka ei ole. Vrd tobu, togu, toku, tuia, ut´u2
muretseme <muretse, muretse>
1. muret tundma, muretsema ▪ sõs olli käst tat kodu minnä ja ütelt et ärä muretse kedägi siis oli tal kästud koju minna ja üteldud, et ära muretse midagi; mis sa ninda muretset, küll ilmaratas veeretep kikk mure su päält (knk) mis sa nii muretsed, küll ilmaratas veeretab kõik mured su pealt. Vt mureteme
2. hankima, soetama ▪ peräst sedä olli temä omal jälle talu muretsen pärast seda oli ta endale jälle talu ostnud; ao aig muretse latsi, sis tuleve punatse päiege, rüä rõuke sehen muretset, sis tuleve sul targa latse Krk ao ajal tee lapsi, siis tulevad punaste peadega, rukkirõukude sees teed, siis tulevad sul targad lapsed. Vrd .an´kme1, .kuuk´me, .soerdeme1, .soeteme
3. hoolitsema, hoolt kandma ▪ küll ta muretsep siu iist küll ta hoolitseb sinu eest. Vrd oolitseme, torbuteme
mustakas <mustaka, mustakat> Trv mustapoolne, mustjas; määrdunud ▪ siu rõõva om küll mustaka sinu riided on küll määrdunud. Vt must1, .mustjas
.naarme ~ .naarma <naarda ~ naarta, naara>
1. naerma ▪ ta ai miut peris naarme ta ajas mind päris naerma; ärä ütelte sedäsi, tõise naarav! ära ütle niimoodi, teised naeravad!; ken naar, saa nagla, ken ei naara, saa kaits (vns) kes naerab, saab naela, kes ei naera, saab kaks; naara nüid üit´s piibutopikse täis, naarakest noh! (knk) naera nüüd ühe piibutobikese täie, palun naera noh!; ma tahi ennäst katik naarda ma tahtsin ennast katki naerda
2. pilkama ▪ ka mea siu naaretev ole, sa mõistat miut naarda, mea ei lausu siul midägi kas ma sinu naerualune olen, sa võid mind pilgata, mina ei ütle sulle midagi. Vt .pilkame
3. rüvetama, teotama ▪ sii om ärä naaret tüdrik see on rüvetatud tüdruk. Vrd mõniteme
4. linnu häälitsemisest ▪ kägu ku ta om ärä munenu sis naarap, peräst kukmist kui kägu on ära munenud, siis naerab, pärast kukkumist
.nohkame <nohate, .nohka> , .nuhkame <nuhate, .nuhka> Krk nurisema, kaebama; kahtlustama ▪ nüid sia nohkat temä peräst, ohja om alle siu peon (knk) nüüd sina nurised tema üle, ohjad on alles sinu peos (lapse kasvatamisest); miul siu nohkamisest ka midägi ei ole, miu eng om puhas minul pole sinu kaebamisest midagi, minu hing on puhas; mea nuhka iki temä pääl, et ta ülekohut tegis´ ma kaeban ikka tema peale, et ta ülekohut tegi. Vrd iriseme, nurame, nurime
nurin <nurine, nurinet ~ nurine, nurint> nurisemine, nurin; torin ▪ siu nurint ei jõvva kennigi är kullete Krk sinu nurinat ei jõua keegi ära kuulata. Vrd in´n, irin, torin, tör´r, ür´r
.nõudme ~ .nõudma <nõuda, nõvva>
1. nõudma; küsima ▪ tüümarka nõut mõisast, et egäüits talu pidi keträme linast lõnga töömarki (st lõnganormi) [olevat] nõutud mõisast, et iga talu pidi ketrama linast lõnga; .aega .nõudme aega võtma ▪ sii tüü nõud aega, sedä ei saa ruttu tetä see töö võtab aega, seda ei saa ruttu teha; taga nõudme kedagi küsima ▪ siut nõuti taga sinu järgi küsiti
2. vajama ▪ ää tüü nõvvap pikkä istet Krk hea töö nõuab pikka istumist (vajab kannatlikkust)
3. kutsuma ▪ sis nõuti miut kohtus siis kutsuti mind kohtusse. Vt .kutsme
nädäl <nädäli, nädält ~ nädäli, nädälit, pl g nädälide> nädal ▪ sii nädäl tules nurme ärä kündä sel nädalal tuleks põllud ära künda; tuleve nädäli ma tule siu manu järgmisel nädalal ma tulen sinu juurde; mia ole nädälide kaupa tühün ma olen nädalate kaupa tööl
nädäline <nädälise, nädälist> nädalane ▪ mitme nädälise siu põrsse om? mitmenädalased sinu põrsad on?; lastel tulli nädäline vaheaig lastel tuli nädälane [kooli]vaheaeg
näperdeme ~ näperteme <näperte, näperde> näperdama, näppudega katsuma ▪ mis sa tat näpertet, siu näpu piav kik´k läbi kaeme puha mis sa teda näperdad, sinu näpud peavad kõik puha läbi kaema; näpu ei kurda paigal, mutku näperdep näpud ei seisa paigal, muudkui näperdab. Vrd näpitseme
omatse pl <omatse, omast> omased, lähedased ▪ vanast sugulise olliv ikki omatse vanasti olid sugulased ikka lähedased; kudas siu näin miu nännige omane olli? kuidas sinu vanaema minu vanaemaga sugulane oli?; mehe omatse om ku tõpre rasvage kapuste iroon mehe sugulased on kui loomarasvaga kapsad. Vrd kaim, oma, omakse, .õimlane
.orjus <.orjuse, .orjust>
1. orjus, orja seisund ▪ tule jälle sii mõisa orjus tuleb jälle see mõisaorjus
2. piltl kohustus, vaev ▪ küll om orjust lastege küll on lastega vaeva; egä sii ei ole nal´la orjus, mõtle meante suur kari, sii om puha sinu kaalan ega see ei ole naljategemine, mõtle milline suur kari, see on kõik sinu vastutusel
osaline <osalise, osalist> Trv osaline, osasaaja, osavõtja ▪ viil ütte osalist om vaja veel ühte osavõtjat on vaja (kaardimängus); ta om siu armu osaline ta on sinu armualune. Vrd osanik
paari|miis <paari|mihe ~ paari|mehe, paari|miist> paarimees ▪ kas siu paarimiis es tulegi täembe tühü? kas sinu paarimees ei tulnudki täna tööle?. Vrd paarilin
paimendeme <paimente, paimende> Hel van karjatama; talitama ▪ siapõrssit tulli vanast mõtsan paimente seapõrsaid tuli vanasti metsas karjatada; mia pidi siu iist kik´k ärä paimendeme ma pidin sinu eest kõik ära talitama. Vt karjateme
paksune <paksutse, paksust Trv Krk> , .paksune <.paksuse, .paksust Hls> paksune ▪ ta olli siu paksune miis´ ta oli sinu paksune mees; me olem üte pikkutse ja üte paksutse me oleme ühepikkused ja ühepaksused
palve <.palve, palvet> palve; palvus ▪ seni ku tõise palvet lugenu, laulen nemä ka üten järgi seni kui teised palvet lugenud, laulnud nemad ka üheskoos järgi (koduvaimudest); mia tulli siu palve pääle ma tulin sinu palve peale. Vrd .palvus
peri|mäge allamäge ▪ latse las´seve kelguge perimäge lapsed lasid kelguga allamäge; siu elu om peris perimäge lännü piltl sinu elu on päris allamäge läinud
posti|vedäje <posti|vedäje, posti|vedäjet>
1. postivedaja ▪ Ann olli Lillin 30 aastet obesege postivedäje Ann oli 30 aastat Lillis hobusega postivedaja. Vrd posti|.tas´ku
2. piltl tühja jutu levitaja, latatara ▪ ärä nüid postivedäjes akka, sii ei ole siu ammat ära nüüd tühja jutu rääkijaks hakka, see ei ole sinu amet; küll om postivedäje, aa külä müüdä ulle jutte Krk küll on latatara, ajab küla mööda hulle jutte. Vrd lartu, lokat´, varta
.potrei <.potrei, .potreid> portree ▪ os ma poja potrei siiä toonu oleks ma poja portree siia toonud; ka sii om siu potrei? kas see on sinu portree?. Vrd podrei
puuld Trv Pst Hls, puult Krk Hel
1. poolt, suunast ▪ taevas lää ommugu puuld valges taevas läheb ida poolt valgeks
2. kandist, piirkonnast ▪ Anni om mede puuld inimen Anni on meie kandi inimene; me olem ütest puult kül´lest me oleme ühest kandist. Vrd kül´lest
3. ajaliselt poolt ▪ ommuku puult es saa neid kalasit hommiku poole ei saanud neid kalu
4. kellegi poolt, käest ▪ kuul´meistre puult kiildu es ole õpetaja poolt keeldu ei olnud. Vrd poolest2
5. kellegi poolt olemisest, toetamisest ▪ mea ole siu puuld ma olen sinu poolt
pärmine <pärmitse, pärmist> pärmine; pärmi maitsega ▪ siu õlu om ülearu pärmine sinu õlu on liiga pärmine; saia ollive väegä pärmitse, nõnda et maik olli man saiad olid väga pärmised, nii et maitse oli juures
ramme <.ramme, rammet> Trv tiine ▪ ka siu lehmä om ramme? kas sinu lehmad on tiined?. Vt ramb, ramp3, rammane
rüüstüs <rüüstusse, rüüstüst> Krk
1. ork ▪ mea_p ole siu amba rüüstüs, rüüstät pääle miu sel´län piltl ma ei ole sinu hambaork, torgid muudkui mu seljas (tagakiusajast, riidlejast). Vrd or´k, ur´k
2. rüüstaja ▪ na om igävese rüüstüse, rüüstäve kik´k kotusse läbi nad on igavesed rüüstajad, rüüstavad kõik kohad läbi