[MUL] Mulgi sõnaraamat I-II

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit

alandeme ~ alanteme <alante, alande>
1. alandama, madaldamamea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimamaärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alandama, alluma, järelandlik olemasa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka

arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkustemä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks. Vrd armastus

arvepelt Krk harvemalt, harveminima sai temät arvepelt nätä ma sain teda harvemini näha

igäline <igälise, igälist> Trv ealineku ma täüs igälises sai, lätsi kodust väl´lä kui ma täisealiseks sain, läksin kodust ära. Vt .ialine

.juunde Hel, .juune ~ .juuni Hls, .juunte Krk korda, toimetüüge sai mia kergeste juunde tööga sain ma kergesti toime; säe ome elu juuni sea oma elu korda. Vrd .toime

.juunig, .juunige joonelt, otsekohe, korraga; hoogatalve ku üles tulti, ürjäti juunig keträme talvel, kui üles tuldi (magamast), hakati kohe ketrama; ma sai juunige aru ma sain korraga aru. Vrd joonelt, jutige, .juuni2

jär´g <järe, .järge>
1. järg, kord; olukordkudas sul selle tüüge jär´g om kuidas sul selle tööga olukord on; ku sii tõbi siin järege olli, sis võt´t ta puha läbi kui see haigus siin [juba] järjega oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´, olek1
2. töö-, jutu- jms järgma sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean, kuidas see oli
3. teatud (algus)aegligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme vastu õhtut või õhtu tulles ma lähen talitama
4. järjepidevustemäl om jo poige jär´g, ei tää ka tüdärt tule temal on ju pojad järjest, ei tea, kas tütar tuleb (st sünnib)
5. varu, tagavaraku vili är külveti, kudas terä jär´g olli, ku jäie üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, kui üle jäi, siis sai kama teha; tule jär´g oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
6. jõukus, varakussii om ää järege tüdrik see on päris jõukas tüdruk. Vrd .jõukus, .küllus

.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olemata jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saamanemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinemaärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkumakarjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jäämatemä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jäämasii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jäämaoben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jäämasiu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppemamiul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .õiges .jäämä õiguse saamatemä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saamamõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kadumaega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme

kale3 <kale, kalet> Trv kale, kalapüügivahend (paadi järel veetav võrkkott)ma sai kalelt nõnda pal´lu kalu ma sain kalega püüdes nii palju kalu

kere|täis <kere|tävve, kere|täit> , kere|täüs <kere|tävve, kere|täüt>
1. kõhutäisma sai keretävve süvvä ma sain kõhutäie süüa. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis, mao|täis
2. piltl keretäis, nahatäistal om nüid keretäüs soolan tal on nüüd keretäis soolas (nahatäis oodata). Vrd koosa, naha|täis, .perse|täis, sagus´k1, sapus´k

kohaline <kohalise, kohalist> Hls Krk
1. sobiv, parasmia sai omale kohalise kotuse ma sain endale paraja koha. Vrd kohalik, kohane, paras, .paslik2, .sündlik
2. võrdne, väärilinesii naene om temä kohaline, temät võip ta võtta see naine on tema vääriline, teda võib ta võtta (abiellumisest). Vt vastane2, vääriline

kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut>
1. hoop, löökma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hinge lõi kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakasanna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2

koldas <.kolta, koldast> kaldaalune õõnsusma sai koltast üte vähjä kätte ma sain kaldaõõnsusest ühe vähi kätte

kotus <kotusse, kotust>
1. koht, paiknaine pidä ütsinti kotust naine peab üksinda (talu)kohta; otsi mõni sügävep ojutse kotus, sis lääme sõnna obesit ojoteme Krk otsi mõni sügavam ujutamise koht, siis läheme sinna hobuseid ujutama. Vrd koht, paik1
2. asukoht, elukohtsii om miu elu kotus see on minu elukoht || tüü|kotus töökohtma sai linnan ää tüükotusse ma sain linnas hea töökoha. Vrd asu|paik, elämin

ku, kui
1. (sidesõna) kuiku ma sellest aigusest viil pääses kui ma sellest haigusest veel pääseksin; siit saa iki rohkep ku üit´s ame siit saab ikka rohkem kui ühe särgi; parep kui sa ärä läät siit parem, kui sa siit ära lähed; üit´s ku tõine kut´s miut oma poole [nii] üks kui [ka] teine kutsus mind enda juurde
2. (määrsõna) kuiku ma suurepes sai [siis] kui ma suuremaks sain; nõris´t viimätse ku tilga ärä nõristas viimsegi tilga ära; olgu rõõvit sel´län kui taht pal´lu olgu rõivad seljas kui palju tahes; puu olli ubinit täüs kui kubisi puu oli õunu nii täis, et kubises

kõtu|täis <kõtu|tävve, kõtu|täit> kõhutäisma sai kõtutävve süvvä ma sain kõhutäie süüa; külä kõtutävveg saap pal´t üle agutse aia (vns) küla kõhutäiega saab ainult üle hagudest aia. Vrd kõtu|täedis

.kändäm <.kändäme, .kändämet> Pst käntsakas, suur tükkmia sai ää kändäme liha ma sain hea käntsaka liha. Vrd .kantskam, kändsäk, känts, .käuram

laberik <laberigu ~ laberiku, laberikut> Krk, laperik <laperigu ~ laperiku, laperikut> Hls lapergunesii nõu olli laberik kun küindlit kasteti see nõu oli lapergune, kus küünlaid kasteti; ma sai üte laperigu pudeli mis puhu pistets ma sain ühe laperguse pudeli, mis põue pistetakse. Vrd .laplik1

ladermu1 <ladermu, ladermut> Pst Hls Krk lade, hunnik; suur hulksääl om mitmen ladermun einu mahan, kunas ma nii kokku pane seal on mitmes lademes heinu maas, millal ma need kokku panen [kuhja]; ma sai üte ladermu palukit ma sain ühe [suure] hunniku pohli; sääl olli suur ladermu siini, kait´s korvi ai täüs seal oli suur hulk seeni, kaks korvi ajasin täis (korjates). Vrd kih´t2, lade

leeduk1 <leedukse, leedukest ~ leedugu ~ leeduku, leedukut> jänesma käesi jahil, sai kait´s leedukut ma käisin jahil, sain kaks jänest; leedukse om naa jänesse kik´k, olgu al´l vai must leedukesed on need jänesed kõik, olgu hall[id] või must[ad]. Vrd leedu, leedu|jänes

lips1 <lipsu, .lipsu>
1. õhuke viil, lõikliha lipse särvetedi panni pääl lihalõike küpsetati panni peal. Vrd liip, liips, liistak
2. soasulaneesä tei emäl uvve lipsu isa tegi emale uue soasulase. Vrd lipits, lip´p2
3. piltl väike kala, noor latikaskäisi õngel, pal´lald lipse sai täembe käisin õngitsemas, ainult väikseid kalu sain täna. Vrd .leh´tjas

losenik <losenigu ~ loseniku, losenikku> , lossenik <lossenigu ~ losseniku, lossenikku> Krk van suur hulk, hunnikma sai täempe kätte ää losseniku ma sain täna hea hulga kätte (raha); üit´s losenik paan, tõine ahjun üks hulk pajas, teine ahjus (toitu). Vrd losentik, losikond

luus <loosu, .luusu> , luus´ <loosi, .luusi>
1. loosimine, loos, liisk; loosipiletma sai õnne loosige omal kikka ma sain õnneloosiga endale kuke; maad võeti loosige, et tülü ei tules maad võeti liisuga, et tüli ei tuleks
2. piltl nekrutiks määraminekolm kõrda käüs luusu võtmen, iki võt´s kaugel – vanast olli seesi, kes kaugel võt´s loosu, pääsi ärä kolm korda käis loosi võtmas, ikka võttis kaugele [numbri] – vanasti oli sedasi, [et] kes kaugele võttis loosi, see pääses ära (nekrutiks minekust). Vrd liisk

lõm´ps2 <lõmpsi ~ lõmsi, .lõmpsi>
1. suutäis, lonkssai mõni lõm´ps liikvert võtta, süä läit´s nõnda karres ja ääs sain mõne lonksu liikvat võtta, süda läks nii tahedaks ja heaks. Vrd lamps1, lõnks, suu|täis, sõõm
2. ahnitseja, õgardva lõm´ps om kikk ärä söönu vana õgard on kõik ära söönud. Vrd isu|konn, jõhver´d, kehik, neelus´k, niilus

lüdime1 <lüdide, lüdi> Pst Hls Krk liduma; vudimapoisu tulep lüdiden tare manu poiss tuleb vudides maja juurde; ma lüdisi kõvaste, enne ku ma siiä sai ma lidusin kõvasti, enne kui ma siia sain. Vrd ladime1, lidume, .sõrgame, vudime

mea ~ mia <miu, miut> , ma <mu, mut> mina, mamea ei oles lännü mina ei oleks läinud; mia sai vihma kähen peris likes ma sain vihma käes päris märjaks; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi

muud <moodu, .muudu>
1. komme, harjumus, moodmes muud sii om? mis komme see on?; latsel om päidle imemise muud man lapsel on pöidla imemise komme; ma ole kige moodug ennest ärä eläten ma olen igal moel ennast ära elatanud; tal om moodu järgi leit sel´län tal on moodne kleit seljas. Vrd komme, kur´ss1, panetus
2. olek, olemus; kuju; välimustõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk teine on ilusa olekuga, teine on kõrval nagu mühakas. Vrd kojo, laan´4
3. viis, moodusselle moodug ma sai tast iki jagu selle viisiga ma sain temast ikka jagu. Vt laan´3

.müüräme <mööräde ~ mööräte, .müürä>
1. marutsema, tormamaküll ilm müüräp väl´län, tuisas´ ütte ilmast ilma küll ilm tormab väljas, tuiskas ühtejärge ilmast ilma. Vrd .mülläme, .tormame
2. jändama; rassimaküll olli selle palgige müürämist, enne ku mõtsast kätte sai küll oli selle palgiga rassimist, enne kui metsast kätte sain; ta müüräs selle kohtuge mitu aastet ta jändab selle kohtuga mitu aastat. Vrd .jandame, .jauname, .mõõlame, .mütmä1, .ras´me
3. mürgeldama, möllamasa olet kikk segämini mööränü sa oled kõik segi mürgeldanud; küll tah´t sii miis mööräte! küll tahtis see mees möllata!. Vrd .mässäme, .mölläme, mürgeldeme

nil´k <nilgi, .nilki> Krk, nilk <nilgu, .nilku> Trv väike kalama üte väikse nilgi sai ma ühe väikse kala sain

nina|täis <nina|tävve, nina|täit> Krk ninatäis, natuke midagisii olli üit´s ninatäis siini, mes ma säält mõtsast sai see oli üks ninatäis seeni, mis ma sealt metsast sain (st vähe seeni); anna üit´s väitse ninatäis võid anna üks noaotsatäis võid. Vt nõna|täis

nop´s <nopsi, .nopsi> Krk
1. nöps, tomp; nööpnopsi tahav kanga päält är pügäde tombud on vaja kanga pealt ära pügada; aa kasugu nopsi ette õmble kasukale nööbid ette. Vrd nopsik, nöp´s, nüüp´, pon´k, tom´p
2. piltl noor seen v taimma sai jälle pilvigu nopsi ma sain jälle pilvikunöpsid

.nuhtlus <.nuhtluse, .nuhtlust>
1. nuhtlus, pikaldane haigus, tülikas asisai nuhtlusest ottigi valla sain nuhtlusest ometigi lahti. Vrd nuhklus
2. karistus, trahvsedä nuhtlust ma näi, ku koolin pesseti seda karistust ma nägin, kui koolis peksti. Vt rahv2

.nähtus <.nähtuse, .nähtust> Trv nähtud asjad, nähtussai miagi imelikku nähtust nätä, ei siast kuuldust egä nähtust ei ole enne ollu sain minagi imelikku nähtust näha, sellist kuuldust ega nähtust ei ole enne olnud

.näksäme <näksäte, .näksä> Krk Hel
1. näksamaMuri, mine näksä tat, aa karja Muri, mine näksa teda, aja karja. Vt .näksleme, .näk´sme
2. nähvamama sai ärä näksäde tal ma sain ära nähvata talle (ära öelda). Vrd .kähväme, .lahvame, .nihvame, .näh´vme, .nähväme

ommukult Krk Hls, ommukuld Trv
1. hommikutimihklekuul om maa joba ommukult kahutet septembris on hall juba hommikuti maas. Vrd ommukuti
2. hommiku poolesii olli iki ommukult üüd, ku ma kodu sai see oli ikka hommiku poole ööd, kui ma koju sain

osa1 <osa, osa>
1. jagu, osa tervikustpane toobi osa vett, piimäst ei jakku nõnda pal´lu pane toobi jagu vett, piimast ei jätku nii palju (supile). Vt jagu
2. osa saagist vm jagatavastmea sai kah sellest osa, peränduse osa mina sain ka sellest osa, päranduse osa; sedä õigati osa Toomas, et ta egä jao manu tük´s teda kutsuti osa-Toomaks, sest ta alati oma osa tahtis saada (inimese kohta, kes tahtis alati igaühelt osa saada). Vrd nuus´

osateme <osate, osade>
1. haiget kohta uuesti vigastama, osatamaoia oma kätt, et sa mitti ärä ei osate hoia oma kätt, et sa mitte ära ei osata
2. pärima, rääkima õhutamama osati ta käest väl´lä, ma sai täädä puha ma meelitasin ta käest välja, sain teada kõik; ta osat´s mut egät muudu, ma mitti_s ütle tal ta päris minult igat moodi, ma mitte ei öelnud talle. Vrd osal´teme, osandeme, perime, perändeme

paiuk <paiuki, paiukit ~ paiuku, paiukut ~ paiukse, paiukest> , pajuk <pajuke, pajuket>
1. toidunorm, pajuksoldani saive kik´k paiuki sõdurid said kõik toidunormi
2. abiraha, toetusmia sai kätte oma paiukse mina sain oma toetuse kätte. Vrd .toetus

paras|jagu Trv parajasti, praeguma sai parasjagu valmis ma sain praegu valmis. Vrd parajaste, para|viisi, .parrast

parate Hls Krk, parata Trv paratamis meagi sinna parata sai mis minagi sinna parata sain. Vrd parante

pen´n2 <penni, .penni> penn, rahaühikmia sai kolm penni ma sain kolm penni

peräntus <peräntuse, peräntust> pärandusma sai oma peräntuse kätte ma sain oma päranduse kätte; ta jät´t endest kigil lastel suure vaimu peräntuse ta jättis endast kõigile lastel suure vaimupäranduse (palju tarkust). Vrd perä2

pilgat|aig <pilgat|aa, pilgat|.aiga> hetkma sai temät pilgataiga pal´t kaia ma sain teda ainult hetke näha. Vrd pilge2, pilguk, pilk

pimme <pimme, pimmet>
1. pime, valgusetusügüse tuleve pikä pimme üüse sügisel tulevad pikad pimedad ööd; õige pimme ämärik olli joba ku ma kodu sai õige pime hämarik oli juba, kui ma koju sain. Vt pime
2. pimedus; valguseta aegta pimmest pimmeni rühmäs mõtsan ta rügab pimedast pimedani metsas. Vt pimedus, Vrd kahmak1
3. nägemisvõimetusul om nagu pimmel kanal õn´n sul on nagu pimedal kanal õnn. Vrd sõra
4. tohutu, vägapini olli pimme laisk, las´k varessil pudrumolli kah tühjäs süvvä koer oli tohutu laisk, lasi varestel pudrukausi ka tühjaks süüa. Vrd ilma2, ilmatu, kole1, koletu, .tuitu
5. sõge, arutu (kirumissõna)ma lassi pudelest kait´s pun´nsuutäüt, pimme läit´s pähä ma lasin pudelist kaks punnsuutäit, see sõge läks pähe. Vrd sõge
6. ime (hüüatusena)ohoo pimme, küll tal om iluse rõõva sälän! ohoo ime, küll tal on ilusad riided seljas!. Vrd ime

pungelteme <pungelte, pungelde> Krk puiklema; vastu vaidlema, vastu hakkamama pungelti senigu ma õiguse sai ma vaidlesin seni vastu, kuni õiguse sain; küll pungel´ts, aga es saa ärä salate küll puikles, aga ei saanud maha salata. Vrd .puikleme

.puskme ~ .puskma <pusta, puse ~ .puske, puse> puskimavasik akas´ puskme vasikas hakkas puskima; mia sai pusta ärjä käest ma sain härjalt puskida. Vt .puskleme

põrak <põragu ~ põraku, põrakut>
1. väga suur, pirakasküll ollive täo aaste põragu kõrnitse küll olid sel aastal põrakad kõrvitsad; kui pikält sa seast poisi põrakut kanda jõvvat kui kaua sa sellist poisipõrakat kanda jõuad. Vrd põrtsik
2. tugev löökma sai üte ää põragu, lei kukru ärä ma sain ühe korraliku obaduse, lõin kukla ära. Vrd obadus

.pääle2
1. pealegima vahedi obese ärä, sai viiskümmend ruuni pääle ma vahetasin hobuse ära, sain viiskümmend krooni pealegi. Vrd pähl, pähle, pääl2, .päälegi
2. pärastma ole pääle lõune viil kodun ma olen pärast lõunat veel kodus. Vrd peräst

pää|täüs <pää|tävve, pää|täüt> peatäisma ole mitu päätäüt joba ikken ma olen mitu peatäit juba nutnud; ma sai temä käest üte päätävve juvva ma sain tema käest ühe peatäie juua

rii <rii, riid> prii, vabata sai soldanist riiss ta sai soldatist vabaks (st vabanes sõjaväest); mia sai rii levä pääle ma sain prii leiva peale (kostile). Vrd vaba

rii|.pahku Krk vabaltma sai riipahku kigest kõnelte ma sain vabalt kõigest rääkida. Vrd loalt, rii|peräst, .riiste, vabalt


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur