Sõnastikust • Eessõna • Juhiseid • Lühendid • @ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 51 artiklit
alandeme ~ alanteme <alante, alande>
1. alandama, madaldama ▪ mea sai alantet innage ma sain alandatud hinnaga
2. halvustama, laimama ▪ ärä alante miut! ära laima mind!; tõisi oma ta kange alanteme teisi on ta innukas halvustama
3. alandama, alluma, järelandlik olema ▪ sa piat ennäst iki alanteme ka sa pead ikka järele andma ka
arm2 <armu, .armu> arm, armastus, armulikkus, headus, heatahtlikkus ▪ temä armu läbi sai ma terves tema heatahtlikkuse tõttu sain ma terveks. Vrd armastus
arvepelt Krk harvemalt, harvemini ▪ ma sai temät arvepelt nätä ma sain teda harvemini näha
igäline <igälise, igälist> Trv ealine ▪ ku ma täüs igälises sai, lätsi kodust väl´lä kui ma täisealiseks sain, läksin kodust ära. Vt .ialine
.juunde Hel, .juune ~ .juuni Hls, .juunte Krk korda, toime ▪ tüüge sai mia kergeste juunde tööga sain ma kergesti toime; säe ome elu juuni sea oma elu korda. Vrd .toime
.juunig, .juunige joonelt, otsekohe, korraga; hooga ▪ talve ku üles tulti, ürjäti juunig keträme talvel, kui üles tuldi (magamast), hakati kohe ketrama; ma sai juunige aru ma sain korraga aru. Vrd joonelt, jutige, .juuni2
jär´g <järe, .järge>
1. järg, kord; olukord ▪ kudas sul selle tüüge jär´g om kuidas sul selle tööga olukord on; ku sii tõbi siin järege olli, sis võt´t ta puha läbi kui see haigus siin [juba] järjega oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´, olek1
2. töö-, jutu- jms järg ▪ ma sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean, kuidas see oli
3. teatud (algus)aeg ▪ ligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme vastu õhtut või õhtu tulles ma lähen talitama
4. järjepidevus ▪ temäl om jo poige jär´g, ei tää ka tüdärt tule temal on ju pojad järjest, ei tea, kas tütar tuleb (st sünnib)
5. varu, tagavara ▪ ku vili är külveti, kudas terä jär´g olli, ku jäie üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, kui üle jäi, siis sai kama teha; tule jär´g oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
6. jõukus, varakus ▪ sii om ää järege tüdrik see on päris jõukas tüdruk. Vrd .jõukus, .küllus
.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olema ▪ ta jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saama ▪ nemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinema ▪ ärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkuma ▪ karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jääma ▪ temä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jääma ▪ sii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jääma ▪ oben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jääma ▪ siu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppema ▪ miul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .õiges .jäämä õiguse saama ▪ temä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saama ▪ mõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kaduma ▪ ega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme
kale3 <kale, kalet> Trv kale, kalapüügivahend (paadi järel veetav võrkkott) ▪ ma sai kalelt nõnda pal´lu kalu ma sain kalega püüdes nii palju kalu
kere|täis <kere|tävve, kere|täit> , kere|täüs <kere|tävve, kere|täüt>
1. kõhutäis ▪ ma sai keretävve süvvä ma sain kõhutäie süüa. Vrd kõtu|täedis, kõtu|täis, mao|täis
2. piltl keretäis, nahatäis ▪ tal om nüid keretäüs soolan tal on nüüd keretäis soolas (nahatäis oodata). Vrd koosa, naha|täis, .perse|täis, sagus´k1, sapus´k
kohaline <kohalise, kohalist> Hls Krk
1. sobiv, paras ▪ mia sai omale kohalise kotuse ma sain endale paraja koha. Vrd kohalik, kohane, paras, .paslik2, .sündlik
2. võrdne, vääriline ▪ sii naene om temä kohaline, temät võip ta võtta see naine on tema vääriline, teda võib ta võtta (abiellumisest). Vt vastane2, vääriline
kolak1 <kolagu ~ kolaku, kolakut>
1. hoop, löök ▪ ma sai sääntse kolaku, et engest lei kinni ma sain sellise hoobi, et hinge lõi kinni. Vrd .kõhkam1, kõlak, kõlts3, kõm´m1
2. pauk, kõmakas ▪ anna oma kolak ja võta teder maast jälle lase oma pauk ja võta teder maast jälle (jahilkäigust). Vrd kõmak1, käräk1, kärts, säräk2
koldas <.kolta, koldast> kaldaalune õõnsus ▪ ma sai koltast üte vähjä kätte ma sain kaldaõõnsusest ühe vähi kätte
kotus <kotusse, kotust>
1. koht, paik ▪ naine pidä ütsinti kotust naine peab üksinda (talu)kohta; otsi mõni sügävep ojutse kotus, sis lääme sõnna obesit ojoteme Krk otsi mõni sügavam ujutamise koht, siis läheme sinna hobuseid ujutama. Vrd koht, paik1
2. asukoht, elukoht ▪ sii om miu elu kotus see on minu elukoht || tüü|kotus töökoht ▪ ma sai linnan ää tüükotusse ma sain linnas hea töökoha. Vrd asu|paik, elämin
ku, kui
1. (sidesõna) kui ▪ ku ma sellest aigusest viil pääses kui ma sellest haigusest veel pääseksin; siit saa iki rohkep ku üit´s ame siit saab ikka rohkem kui ühe särgi; parep kui sa ärä läät siit parem, kui sa siit ära lähed; üit´s ku tõine kut´s miut oma poole [nii] üks kui [ka] teine kutsus mind enda juurde
2. (määrsõna) kui ▪ ku ma suurepes sai [siis] kui ma suuremaks sain; nõris´t viimätse ku tilga ärä nõristas viimsegi tilga ära; olgu rõõvit sel´län kui taht pal´lu olgu rõivad seljas kui palju tahes; puu olli ubinit täüs kui kubisi puu oli õunu nii täis, et kubises
kõtu|täis <kõtu|tävve, kõtu|täit> kõhutäis ▪ ma sai kõtutävve süvvä ma sain kõhutäie süüa; külä kõtutävveg saap pal´t üle agutse aia (vns) küla kõhutäiega saab ainult üle hagudest aia. Vrd kõtu|täedis
.kändäm <.kändäme, .kändämet> Pst käntsakas, suur tükk ▪ mia sai ää kändäme liha ma sain hea käntsaka liha. Vrd .kantskam, kändsäk, känts, .käuram
laberik <laberigu ~ laberiku, laberikut> Krk, laperik <laperigu ~ laperiku, laperikut> Hls lapergune ▪ sii nõu olli laberik kun küindlit kasteti see nõu oli lapergune, kus küünlaid kasteti; ma sai üte laperigu pudeli mis puhu pistets ma sain ühe laperguse pudeli, mis põue pistetakse. Vrd .laplik1
ladermu1 <ladermu, ladermut> Pst Hls Krk lade, hunnik; suur hulk ▪ sääl om mitmen ladermun einu mahan, kunas ma nii kokku pane seal on mitmes lademes heinu maas, millal ma need kokku panen [kuhja]; ma sai üte ladermu palukit ma sain ühe [suure] hunniku pohli; sääl olli suur ladermu siini, kait´s korvi ai täüs seal oli suur hulk seeni, kaks korvi ajasin täis (korjates). Vrd kih´t2, lade
leeduk1 <leedukse, leedukest ~ leedugu ~ leeduku, leedukut> jänes ▪ ma käesi jahil, sai kait´s leedukut ma käisin jahil, sain kaks jänest; leedukse om naa jänesse kik´k, olgu al´l vai must leedukesed on need jänesed kõik, olgu hall[id] või must[ad]. Vrd leedu, leedu|jänes
lips1 <lipsu, .lipsu>
1. õhuke viil, lõik ▪ liha lipse särvetedi panni pääl lihalõike küpsetati panni peal. Vrd liip, liips, liistak
2. soasulane ▪ esä tei emäl uvve lipsu isa tegi emale uue soasulase. Vrd lipits, lip´p2
3. piltl väike kala, noor latikas ▪ käisi õngel, pal´lald lipse sai täembe käisin õngitsemas, ainult väikseid kalu sain täna. Vrd .leh´tjas
losenik <losenigu ~ loseniku, losenikku> , lossenik <lossenigu ~ losseniku, lossenikku> Krk van suur hulk, hunnik ▪ ma sai täempe kätte ää losseniku ma sain täna hea hulga kätte (raha); üit´s losenik paan, tõine ahjun üks hulk pajas, teine ahjus (toitu). Vrd losentik, losikond
luus <loosu, .luusu> , luus´ <loosi, .luusi>
1. loosimine, loos, liisk; loosipilet ▪ ma sai õnne loosige omal kikka ma sain õnneloosiga endale kuke; maad võeti loosige, et tülü ei tules maad võeti liisuga, et tüli ei tuleks
2. piltl nekrutiks määramine ▪ kolm kõrda käüs luusu võtmen, iki võt´s kaugel – vanast olli seesi, kes kaugel võt´s loosu, pääsi ärä kolm korda käis loosi võtmas, ikka võttis kaugele [numbri] – vanasti oli sedasi, [et] kes kaugele võttis loosi, see pääses ära (nekrutiks minekust). Vrd liisk
lõm´ps2 <lõmpsi ~ lõmsi, .lõmpsi>
1. suutäis, lonks ▪ sai mõni lõm´ps liikvert võtta, süä läit´s nõnda karres ja ääs sain mõne lonksu liikvat võtta, süda läks nii tahedaks ja heaks. Vrd lamps1, lõnks, suu|täis, sõõm
2. ahnitseja, õgard ▪ va lõm´ps om kikk ärä söönu vana õgard on kõik ära söönud. Vrd isu|konn, jõhver´d, kehik, neelus´k, niilus
lüdime1 <lüdide, lüdi> Pst Hls Krk liduma; vudima ▪ poisu tulep lüdiden tare manu poiss tuleb vudides maja juurde; ma lüdisi kõvaste, enne ku ma siiä sai ma lidusin kõvasti, enne kui ma siia sain. Vrd ladime1, lidume, .sõrgame, vudime
mea ~ mia <miu, miut> , ma <mu, mut> mina, ma ▪ mea ei oles lännü mina ei oleks läinud; mia sai vihma kähen peris likes ma sain vihma käes päris märjaks; nüid ei avide mut kennigi nüüd ei aita mind keegi
muud <moodu, .muudu>
1. komme, harjumus, mood ▪ mes muud sii om? mis komme see on?; latsel om päidle imemise muud man lapsel on pöidla imemise komme; ma ole kige moodug ennest ärä eläten ma olen igal moel ennast ära elatanud; tal om moodu järgi leit sel´län tal on moodne kleit seljas. Vrd komme, kur´ss1, panetus
2. olek, olemus; kuju; välimus ▪ tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk teine on ilusa olekuga, teine on kõrval nagu mühakas. Vrd kojo, laan´4
3. viis, moodus ▪ selle moodug ma sai tast iki jagu selle viisiga ma sain temast ikka jagu. Vt laan´3
.müüräme <mööräde ~ mööräte, .müürä>
1. marutsema, tormama ▪ küll ilm müüräp väl´län, tuisas´ ütte ilmast ilma küll ilm tormab väljas, tuiskas ühtejärge ilmast ilma. Vrd .mülläme, .tormame
2. jändama; rassima ▪ küll olli selle palgige müürämist, enne ku mõtsast kätte sai küll oli selle palgiga rassimist, enne kui metsast kätte sain; ta müüräs selle kohtuge mitu aastet ta jändab selle kohtuga mitu aastat. Vrd .jandame, .jauname, .mõõlame, .mütmä1, .ras´me
3. mürgeldama, möllama ▪ sa olet kikk segämini mööränü sa oled kõik segi mürgeldanud; küll tah´t sii miis mööräte! küll tahtis see mees möllata!. Vrd .mässäme, .mölläme, mürgeldeme
nil´k <nilgi, .nilki> Krk, nilk <nilgu, .nilku> Trv väike kala ▪ ma üte väikse nilgi sai ma ühe väikse kala sain
nina|täis <nina|tävve, nina|täit> Krk ninatäis, natuke midagi ▪ sii olli üit´s ninatäis siini, mes ma säält mõtsast sai see oli üks ninatäis seeni, mis ma sealt metsast sain (st vähe seeni); anna üit´s väitse ninatäis võid anna üks noaotsatäis võid. Vt nõna|täis
nop´s <nopsi, .nopsi> Krk
1. nöps, tomp; nööp ▪ nopsi tahav kanga päält är pügäde tombud on vaja kanga pealt ära pügada; aa kasugu nopsi ette õmble kasukale nööbid ette. Vrd nopsik, nöp´s, nüüp´, pon´k, tom´p
2. piltl noor seen v taim ▪ ma sai jälle pilvigu nopsi ma sain jälle pilvikunöpsid
.nuhtlus <.nuhtluse, .nuhtlust>
1. nuhtlus, pikaldane haigus, tülikas asi ▪ sai nuhtlusest ottigi valla sain nuhtlusest ometigi lahti. Vrd nuhklus
2. karistus, trahv ▪ sedä nuhtlust ma näi, ku koolin pesseti seda karistust ma nägin, kui koolis peksti. Vt rahv2
.nähtus <.nähtuse, .nähtust> Trv nähtud asjad, nähtus ▪ sai miagi imelikku nähtust nätä, ei siast kuuldust egä nähtust ei ole enne ollu sain minagi imelikku nähtust näha, sellist kuuldust ega nähtust ei ole enne olnud
.näksäme <näksäte, .näksä> Krk Hel
1. näksama ▪ Muri, mine näksä tat, aa karja Muri, mine näksa teda, aja karja. Vt .näksleme, .näk´sme
2. nähvama ▪ ma sai ärä näksäde tal ma sain ära nähvata talle (ära öelda). Vrd .kähväme, .lahvame, .nihvame, .näh´vme, .nähväme
ommukult Krk Hls, ommukuld Trv
1. hommikuti ▪ mihklekuul om maa joba ommukult kahutet septembris on hall juba hommikuti maas. Vrd ommukuti
2. hommiku poole ▪ sii olli iki ommukult üüd, ku ma kodu sai see oli ikka hommiku poole ööd, kui ma koju sain
osa1 <osa, osa>
1. jagu, osa tervikust ▪ pane toobi osa vett, piimäst ei jakku nõnda pal´lu pane toobi jagu vett, piimast ei jätku nii palju (supile). Vt jagu
2. osa saagist vm jagatavast ▪ mea sai kah sellest osa, peränduse osa mina sain ka sellest osa, päranduse osa; sedä õigati osa Toomas, et ta egä jao manu tük´s teda kutsuti osa-Toomaks, sest ta alati oma osa tahtis saada (inimese kohta, kes tahtis alati igaühelt osa saada). Vrd nuus´
osateme <osate, osade>
1. haiget kohta uuesti vigastama, osatama ▪ oia oma kätt, et sa mitti ärä ei osate hoia oma kätt, et sa mitte ära ei osata
2. pärima, rääkima õhutama ▪ ma osati ta käest väl´lä, ma sai täädä puha ma meelitasin ta käest välja, sain teada kõik; ta osat´s mut egät muudu, ma mitti_s ütle tal ta päris minult igat moodi, ma mitte ei öelnud talle. Vrd osal´teme, osandeme, perime, perändeme
paiuk <paiuki, paiukit ~ paiuku, paiukut ~ paiukse, paiukest> , pajuk <pajuke, pajuket>
1. toidunorm, pajuk ▪ soldani saive kik´k paiuki sõdurid said kõik toidunormi
2. abiraha, toetus ▪ mia sai kätte oma paiukse mina sain oma toetuse kätte. Vrd .toetus
paras|jagu Trv parajasti, praegu ▪ ma sai parasjagu valmis ma sain praegu valmis. Vrd parajaste, para|viisi, .parrast
parate Hls Krk, parata Trv parata ▪ mis meagi sinna parata sai mis minagi sinna parata sain. Vrd parante
pen´n2 <penni, .penni> penn, rahaühik ▪ mia sai kolm penni ma sain kolm penni
peräntus <peräntuse, peräntust> pärandus ▪ ma sai oma peräntuse kätte ma sain oma päranduse kätte; ta jät´t endest kigil lastel suure vaimu peräntuse ta jättis endast kõigile lastel suure vaimupäranduse (palju tarkust). Vrd perä2
pilgat|aig <pilgat|aa, pilgat|.aiga> hetk ▪ ma sai temät pilgataiga pal´t kaia ma sain teda ainult hetke näha. Vrd pilge2, pilguk, pilk
pimme <pimme, pimmet>
1. pime, valgusetu ▪ sügüse tuleve pikä pimme üüse sügisel tulevad pikad pimedad ööd; õige pimme ämärik olli joba ku ma kodu sai õige pime hämarik oli juba, kui ma koju sain. Vt pime
2. pimedus; valguseta aeg ▪ ta pimmest pimmeni rühmäs mõtsan ta rügab pimedast pimedani metsas. Vt pimedus, Vrd kahmak1
3. nägemisvõimetu ▪ sul om nagu pimmel kanal õn´n sul on nagu pimedal kanal õnn. Vrd sõra
4. tohutu, väga ▪ pini olli pimme laisk, las´k varessil pudrumolli kah tühjäs süvvä koer oli tohutu laisk, lasi varestel pudrukausi ka tühjaks süüa. Vrd ilma2, ilmatu, kole1, koletu, .tuitu
5. sõge, arutu (kirumissõna) ▪ ma lassi pudelest kait´s pun´nsuutäüt, pimme läit´s pähä ma lasin pudelist kaks punnsuutäit, see sõge läks pähe. Vrd sõge
6. ime (hüüatusena) ▪ ohoo pimme, küll tal om iluse rõõva sälän! ohoo ime, küll tal on ilusad riided seljas!. Vrd ime
pungelteme <pungelte, pungelde> Krk puiklema; vastu vaidlema, vastu hakkama ▪ ma pungelti senigu ma õiguse sai ma vaidlesin seni vastu, kuni õiguse sain; küll pungel´ts, aga es saa ärä salate küll puikles, aga ei saanud maha salata. Vrd .puikleme
.puskme ~ .puskma <pusta, puse ~ .puske, puse> puskima ▪ vasik akas´ puskme vasikas hakkas puskima; mia sai pusta ärjä käest ma sain härjalt puskida. Vt .puskleme
põrak <põragu ~ põraku, põrakut>
1. väga suur, pirakas ▪ küll ollive täo aaste põragu kõrnitse küll olid sel aastal põrakad kõrvitsad; kui pikält sa seast poisi põrakut kanda jõvvat kui kaua sa sellist poisipõrakat kanda jõuad. Vrd põrtsik
2. tugev löök ▪ ma sai üte ää põragu, lei kukru ärä ma sain ühe korraliku obaduse, lõin kukla ära. Vrd obadus
.pääle2
1. pealegi ▪ ma vahedi obese ärä, sai viiskümmend ruuni pääle ma vahetasin hobuse ära, sain viiskümmend krooni pealegi. Vrd pähl, pähle, pääl2, .päälegi
2. pärast ▪ ma ole pääle lõune viil kodun ma olen pärast lõunat veel kodus. Vrd peräst
pää|täüs <pää|tävve, pää|täüt> peatäis ▪ ma ole mitu päätäüt joba ikken ma olen mitu peatäit juba nutnud; ma sai temä käest üte päätävve juvva ma sain tema käest ühe peatäie juua
rii <rii, riid> prii, vaba ▪ ta sai soldanist riiss ta sai soldatist vabaks (st vabanes sõjaväest); mia sai rii levä pääle ma sain prii leiva peale (kostile). Vrd vaba
rii|.pahku Krk vabalt ▪ ma sai riipahku kigest kõnelte ma sain vabalt kõigest rääkida. Vrd loalt, rii|peräst, .riiste, vabalt